Shavuot on üks kolmest palverännakupühast, mida juudi rahval Jeruusalemma templis tähistada kästi ja sellel on palju olulisi hetki.
Jumal käskis püha koguduse kokku kutsuda ja teatas, et Shavuotil ei tohi teha tavalisi töid. 3. Moosese 23. peatükis käsib Jumal iisraellasi:
“Siis lugege endile hingamispäevale järgnevast päevast, päevast, mil te tõite kõigutusvihu, seitse täis nädalat – kuni seitsmendale hingamispäevale järgneva päevani lugege
viiskümmend päeva -, siis tooge Issandale uus roaohver!” (3Ms 23:15-16) .
Juudi rahvas usub, et Jumal andis Toora (Seaduse) oma rahvale Siinai mäel Shavuoti ajal. Seetõttu on aeg tähistada ka Toora kingitust, mis tõstis juudi rahva esile, kui Jumala oma rahva. Nende suhe Jumalaga muutus, kui nad said Tema Seaduse. Nad õppisid palju rohkem Teda tundma, Tema pühadust ja kuidas Temaga suhteid luua. Tänapäeval on paljud juudid selle Toora püha ajal öö läbi üleval ja loevad koos Toorat ning, kui koitma hakkab, siis nad palvetavad koos ja loevad kümmet käsku.
Shavuoti teised nimed
Nagu paljudel juudi pühadel, nii on ka Shavuotil mitu nime. Sõna Shavuot tähendab “nädalaid” ja seitsme nädala arvestamise tõttu nimetatakse seda püha nädalate pühaks. Ja kuna see on seotud ka saagi ja nisusaagi esimeste viljadega, siis nimetatakse Shavuotti ka esmaviljade pühaks. Ja viiekümne päeva lugemine andis Shavuotile veel teise nime – nelipüha.
Millepoolest erineb kristlik nelipüha Shavuotist?
Tänavu tähistatakse shavuotti 4. juunil ja nelipühasid kristliku kalendri järgi 5. juunil. Millest selline kuupäevade erinevus?
Kristliku kalendri järgi on nelipüha kuupäev seotud 50 päevaga pärast ülestõusmispüha ja Shavuot 50 päevaga pärast Pesahit. See viib küsimuseni, miks ei lange ülestõusmispühad kokku paasapühadega.
Aastal 325 pKr eraldas Nikaia kirikukogu Ješua ülestõusmise tähistamise kategooriliselt paasapühadest. Kuigi Messia ülestõusmine toimus paasapühade järgsel pühapäeval, ei soovinud kirikukogul osalejad, et seda püha paasapühaga seostataks. Kirikus, mis selleks ajaks koosnes peamiselt paganatest, kasvas vaenulikkus juudi rahva vastu. Nõukogu jättis tähelepanuta, et evangeelium oli “esmalt juutidele” (Rm 1:16) ja et paganad on poogitud lepingusse, mille Jumal sõlmis juudi rahvaga (Rm 11) Jeshua kaudu. See otsus oli kahetsusväärne ja näitas, kui kiiresti läbi ajaloo on Kirik lasknud Pauluse sõnadel oma südamest lahkuda. Nikaia kirikukogu loobus juudi kalendrist Gregoriuse kalendri kasuks ja kuulutas, et Ješua ülestõusmist tuleks tähistada esimesel pühapäeval pärast noorkuud pärast kevadist pööripäeva, mis langeb alati 21. märtsile. Alates Nikaia kirikukogu otsusest on nelipühi peetud 50 päeva pärast ülestõusmispühi.
Juudi juurte tähtsus
Need kalendrimuudatused varjavad esimese nelipüha olulise elemendi: Shavuoti. Kuna Shavuot oli palverännakupüha, siis oli Jeruusalemm täis juute „kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.” (Ap 2:5). Nad tulid nädalate püha tähistama ja Issandale oma ohvreid tooma. Kui mäletate lugu Apostlite tegude 2. peatükis, siis vaid 50 päeva pärast Ješua ülestõusmist tuli Tema tõotatud Püha Vaim esimeste usklike peale Jeruusalemmas. Kui Püha Vaim neid täitis, siis rääkisid nad teistes keeltes. Kõikidest rahvustest pärit juudid kuulsid head sõnumit – igaüks oma keeles. Jumal kavandas oma Püha Vaimu kingituse ja oma väe imelise avaldumise ajaks, mil kogu Iisrael viibib Jeruusalemmas, et nad oleksid selle tunnistajad. Kolm tuhat inimest päästeti sel päeval!
Prohvetiennustus täitus Shavuotil
Sajandeid pärast seda, kui Jumal andis Siinai mäel oma seaduse, ütles Ta, et tuleb päev, mil Ta kirjutab oma seaduse oma rahva südamesse. Jeremija ennustas päeva, mil Jumal teeb oma rahvaga uue lepingu, öeldes:
„Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:… [ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; …” (Jeremija 31:31-33)
Ta kuulutas ka:
“Ma panen teie sisse oma Vaimu…” (Hes. 36:27)
Pärast Jeshua surma täitis Jumal selle prohvetiennustuse Shavuotil, kui Ta andis oma Püha Vaimu.
Selle teadmisega tähistavad messiaanlikud juudid Shavuotti. See on aeg tuua oma esmavili Issandale, pühendada end uuesti Tema Sõnale ja tähistada Tema kohaloleku kingitust meis igaühes Tema Püha Vaimu kaudu. See on aeg selleks, et rõõmustada prohvetikuulutuste täitumise üle ja väärtustada Uue Testamendi Jeshua usu rikkalikke juudi juuri.
2022. aastal algab Shavuot 4. juuni päikeseloojangul.
Õnnistatud ja häid saabuvaid pühi teile!
Autor: jewishvoice.org
Allikas: https://ieshua.org/shavuot-pyatidesyatnitsa-i-evrejskie-korni-nashej-very.htm
“Kõik juhid palvetage meie kaitsjate, meie Ukraina eest, oma elu andnud kangelaste hingede ning meie ühtsuse ja võidu eest,” ütles president Zelenskõi
Sabati juured: lüli Aafrikaga
Kas halloweeni paganlikud juured on olulised?
Shavuot
Põhja-Koreas piinati, hukati, vägistati ja tapeti kristlasi usu pärast
Usu jõud ja pettekujutluse oht
Armeenia genotsiid: usu tõttu hukkunud
Keskaeg 21. sajandil. Usu konfliktist meditsiiniga
Jõu ja usu allikas!
Tutvustame teile inimest, kes ei usu Jumalasse