“Siis lugege endile hingamispäevale järgnevast päevast, päevast, mil te tõite kõigutusvihu, seitse täis nädalat – kuni seitsmendale hifngamispäevale järgneva päevani lugege viiskümmend päeva -, siis tooge Issandale uus roaohver!…” (3. Moosese 23:15-16)
Huvitav on see, et Jumal ei määra šavuoti pühaks kindlat kuupäeva, kuid Ta ütleb oma lastele: “Šavuot on 50 päeva pärast paasapüha.” Ja siin on kirjas: “Lugege endile.” See tähendab, et iga inimene peab isiklikult arvestama. Kuid samal ajal jõuame me kõik ühte kohtumispunkti Jumalaga. Selgub, et püha on ühine, kuid igaüks peab oma isiklikku arvestust. Ma arvan, et see osutab mõnele olulisele asjale.
Ühest küljest näitab see, et me kõik oleme Jumala kogukonnas, kuid igaüks tuleb taevasesse Jeruusalemma ise. Meid ei päästeta kollektiivselt, koguduse poolt. Meid ei päästa meie pastori või juhi usk. Me ei tõuse taevasesse Jeruusalemma kellegi teise teed mööda, mida mööda kõnnib keegi teine. Me tõuseme taevasesse Jeruusalemma omaenda teel. Iga inimene vastutab enda eest Jumala ees – oma usu eest, kuulekuse eest Jumalale ja oma käitumise eest Tema ees.
Teisalt viitab see sellele, et isiklikku vastutust kandes oleme kõik osa ühest suurest tervikust. See viitab Messia Ihu ühtsusele. Uues Testamendis näitab Issand meile sümboolselt pilti füüsilisest kehast ja ütleb: “Iga inimese organ on väga oluline.” Kui sa südant ei näe, ei tähenda see, et seda pole olemas. Kui see kuhugi kaob, siis sa lihtsalt sured. Iga organ täidab oma funktsiooni. Kuid Jumal lõi selle harmoonias ja kõik organid töötavad ainult koos.
Me teame, et Püha Vaim valati šavuotil jüngrite peale, kui nad olid ühtsuses, koos. Jumal näeb oma rahvast ühtsena. Kuid igaüks peab võtma vastutuse selle eest, kuidas ta isiklikult Issanda ees kõnnib.
Allikas: Andrei Lugovski, KEMO kogudusevanem.
Allikas: https://ieshua.org/podgotovka-k-shavuotu-lichnaya-otvetstvennost-pered-bogom.htm
