Shimon Pozdyrka: jutlus “See juhtus Korintoses” (02.10.10)

Pühakiri:

1Kr 4:1-21

Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala  saladuste majapidajaiks. Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut, sest ma ei tea enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab. Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. Aga neid sõnu, vennad, olen ma tarvitanud enese ja Apollose kohta teie pärast, et te võiksite meilt õppida – mitte üle selle, mis on kirjutatud -, et te omavahel ei hoopleks ühe ega teise vastu. Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud? Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud, juba te valitsete ilma meieta kuningatena! Jah, kui te tõesti oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad! Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. Meie oleme Kristuse pärast arutud, aga teie olete arukad Kristuses; meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad; teie olete aulised, aga meie oleme autud. Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad, ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu. Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me  kannatame ära, kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini. Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid et teid manitseda nagu oma armsaid lapsi. Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa – evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses. Sellepärast ma kutsun teid üles: võtke mind eeskujuks! Just seepärast ma saatsin teile Timoteose, kes on mu armas ja ustav laps Issandas, et ta tuletaks teile meelde minu teeradu Kristuses Jeesuses, nõnda nagu ma õpetan kõikjal igas koguduses. Mõned on saanud suureliseks, nagu ma ei tulekski enam teie juurde. Aga ma tulen varsti teie juurde, kui Issand tahab, ja siis ma saan selguse mitte suurustlejate sõnade, vaid väe kohta. Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes. Mida te tahate: kas ma pean teie juurde tulema vitsaga või  armastuse ja malbusega?

Täna hommikul mõeldes sellele, mida Jumal tahab, et sina ja mina uuriksime, lugesin uuesti Korintose kohta käivaid andmeid ja leidsin mitmeid huvitavaid fakte. Ma tahan teile natuke rääkida sellest Korintose linnast, kus tekkis messiaanlik kogukond. See on linn, mis asus väga kitsal laiusel Lõuna-Kreekas. See maakitsus asus kahe lahe vahel ja oli nii huvitav koht. Korintos seisis kahe lahe vahel, mida eraldas 7 km (Piibli olemasolul saate kaardid avada ja seda kohta näha) ja läbi selle maakitsuse, et mitte sõita ümber terve poolsaare, said kaupmehed oma laevu juhtida. Kui laev oli väike, lastiti selle koorem maha ja lohistati üle maakitsuse, sest purjetamine oli väga pikk ja väga ohtlik. Kreeklastel oli selle paiga kohta vanasõna: “kes sõidab ümber Malea neeme, tehku endale testament.” Nad püüdsid teda vältida. Ja Korintos asub kohas, kus marsruudid tegelikult läksid põhjast lõunasse ja läänest itta. See oli uskumatult tulus koht.

Ja ajaloodokumentidest on teada, et seal elas palju Rooma veterane, sest kui tema teenistusaeg Rooma armees lõppes, sai sõdur Rooma kodaniku staatuse, talle anti maad ja temast sai koloonia osa. Ja Korintos on üks kolooniatest. Rooma saatis sinna oma veteranid. Lisaks elas seal looduslikult palju kreeklasi, suur hulk juute, foiniiklasi ja erinevaid idapoolseid rahvaid.

Ja see koht oli oma arengu tõttu mingil määral ohjeldamatu iseloomuga. Ajaloolased ütlevad, et see linn ei sallinud eriti mingit autoriteeti. Võimu sai selles linnas säilitada vaid jõhkra jõu abil, mida roomlased aeg-ajalt pakkusid. Polnud eriti lugupeetud ja auväärseid kodanikke, kelle poole inimesed oleksid saanud pöörduda oma vastuoluliste küsimuste lahendamiseks. Korintose inimesed olid üsna uhked, sõltumatud ja ohjeldamatud. Pealegi oli kreeklastel ja roomlastel vanasõna: „rikutud nagu korintlane”. Korintos oli Kreeka ja võib-olla kogu Rooma impeeriumi sivutum koht. Tuhanded templid, templiprostituudid, erinevad jumalad. Korintoses õitsesid kõikvõimalikud patused naudingud. Ja mingil hetkel Korintose ajaloos ilmus veel üks vanasõna: “iga mees ei saa endale lubada Korintosesse minekut”, sest see oli nagu moodne Las Vegas ja Amsterdam ühe linna näol.

Lugesin, et isegi kui korintlane astus kreeka draama lavale, kujutas ta alati joodikut, s.t. alkohol ja kõik sellega seonduv lihtsalt õitses Korintoses. Ja sellises kohas, mis tunduks evangeeliumi kuulutamiseks täiesti sobimatu, saavutab Jumal oma sulase, Pauluse kaudu võidu ja istutab sinna kogukonna!

Teate, mõnikord vaatan meid ümbritsevat maailma ja mulle tundub, et ma elan Korintoses. Ja mida edasi, seda rohkem. Vanasti teadsid inimesed vähemalt, et kui inimene on pärit Korintosest, siis ta on ohjeldamatu ja isegi nende inimeste standardite järgi rikutud, isegi kreeklaste standardite järgi, kes ise polnud kaugeltki vooruse eeskuju. Saate aru, eks?!

Ja me elame maailmas, kus võime öelda, et tundub, et Jumal ei mäleta meid üldse. Paljud inimesed vaatavad ringi ja ütlevad: „Aga kus on Jumal? Me ju näeme kurjust ja see õitseb ja kogub isegi jõudu!” Aga siin on see, mida ma tahan öelda, sõbrad! Meie inimlike standardite järgi ei ole võib-olla see koht, kus sina ja mina elame, kõige sobivam koht vagaks eluks, võib-olla mitte kõige sobivam koht elamiseks materiaalses mõttes. Kuid kõikjal, kuhu Jumal meid on istutanud, seal peame oma tee läbi murdma.

Pole tähtis, mida inimesed Teie elukoha kohta ütlevad. Pole isegi vahet, mida Te sellest kohast ise arvate. Tähtis on, mida Jumal on plaaninud selles suunas teha Teie linnas, Teie õues. Pole tähtis, kui palju kõrtse ja mänguautomaate Teie piirkonnas või hoovis on. Tähtis on see, kuidas Te seda vaatate. Fakt on see, et selliste asjade taga on spetsiifilised pimeduse jõud.

Korintos oli pühendatud paljudele jumalatele. Näiteks üks Korintoses seisnud templitest oli Aphrodite tempel. Siit ongi pärit väga suur hulk templiprostituute. Nad lihtsalt läksid igal õhtul tuhandete kaupa linna, et mitte ainult elatist teenida, vaid leida neid, kes pühendaksid selle öö koos nendega Aphroditele. Kas Te saate aru? See ei olnud lihtsalt käsitöö, see oli igapäevane vaimne tegevus. Võite ette kujutada patu kindlustusi ja inimeste teadvuse rikutust. Ja me võime enda ümber vaadata ja öelda: aa, see on halb, see on… Lõpetage vaatamine ja lõpetage nurisemine. Lõpetage rääkimine, kui halb siin on jne, lõpetage. Unustage. Alustage palvetamist. Avage oma suu õnnistamiseks ja palvetamiseks.

Ja sellises kohas sündis Jumala kogudus. Paulus kirjutas selle kirja umbes aastal 55 pKr. Neli aastat varem tuli ta Korintosesse. Umbes 50- või 51-aastaselt tuli ta Korintosesse ja viibis seal umbes poolteist aastat. Ta alustas sünagoogist. Paljud juudid parandasid meelt, siis hakkasid meelt parandama kreeklased, kreeka päritolu inimesed, erinevad rahvused. Ja siis tpimus teenistus. Ja aeg möödub ja temani jõuavad kuuldused, et ühelt poolt ei lähe neil asjad halvasti, aga teisalt on koguduse sees teatav mädanik. Ta ütleb 1. peatükis järgmised sõnad:

1Kr 1:4-7

Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Messias Ješuas! Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises, kuna tunnistus Messiast on teis kinnitatud, nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Messia Ješua ilmumist.

Vaadake! Te olete saanud rikkaks kõiges, igas sõnas ja kõigis teadmistes, Teis on tunnistus kinnistunud, Teil ei ole puudu armuandidest.

Ühest küljest, teate, paljud kogudused tahaksid, et neist sel viisil tunnistataks. Meil on Ješua tunnistus kinnitatud, meil on külluses andeid, meil pole millestki puudust. Annid toimivad! Teame, et sõnumi teises osas õpetab ta sellele kogudusele, kuidas annid toimima peavad. Siis aga ütleb ta: Olen aru saanud, et teie koguduses valitseb lõhe. Üks ütleb: Mina olen Apollose järgija, teine ​​ütleb: Olen Pauluse järgija, kolmas ütleb: Olen Ješua järgija. Paulus ütleb: poisid, mis te teete, mida te jagate?!

Juba sel ajal näeme koguduses tekkivat lõhenemist. Selles koguduses olid vaimulikud, olid vanemad, olid mentorid, kuid me näeme, et nende sees oli lahknevusi. Pauluse sõnul on nad üsna lihalikud, kes ütleb:

1Kr 3:1-3

Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses. Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga, sest seda te ei oleks veel talunud. Kuid ega te nüüdki veel talu, sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu – eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?

Ta juhib konkreetselt tähelepanu sellele, et need inimesed on umbes kolm aastat pärast tema lahkumist endiselt lihalikud inimesed. “Te olite sellised, kui ma teiega olin, Te olite sellised, ma ei saanud Teile sügavaid asju rääkida, aga ma läksin”… Ilmselt ootas Paulus, et nad kasvavad suureks, ilmselt ootas ta, et tema vaimulikud lapsed võtaksid tema õppetunnid vastu ja muutuvad. Teate ju tegelikult iga jumalateenija, olgu ta siis tuhandepealise koguduse teenija, olgu ta kodugrupi juht, vahet pole, olgu see korraldusrühm või jumalateenistus või lasterühm… kõik ootavad, et inimesed kasvavad.

Paulus pani aluse. Ta jätkab 3. peatükis, et mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal andis kasvu. Mina panin vundamendi peale, mille kõrval ei tohiks teist olla, aga ainus alus on Ješua. Ja ta eeldas, et nad tõusevad sellel alusel. Nii et iga vaimulik loodab tõusu. Mina ootan, et nad tõusevad.

Näiteks, kas Teil on lapsi ja kas Te ootate nende suureks saamist? Kindlasti. Ja see on okei. See ei ole normaalne, kui lapsed ei kasva. Võib-olla lapsed kasvavad füüsiliselt, aga mitte emotsionaalselt ja vaimselt, siis tuleb arsti poole pöörduda, võib-olla tuleb midagi muuta. Tahame näha üksteise kasvu. Kas pole nii? Küsimus: kellest see sõltub? Meist! Sa võid öelda: see on minu otsustada. Minu kasv sõltub minust. Kas sa kuuled? Sinu vaimne kasv sõltub sinust endast.

Ja nii me näeme, et ta hoiatab neid nende lõhede eest, siis ta ütleb neile konkreetselt: poisid, te olete lihalikud.

Edasi 4. peatükis ütleb ta:

Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud? Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud, juba te valitsete ilma meieta kuningatena! Jah, kui te tõesti oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad!

Ja kui ma lugesin linnast ja sõnumit ennast, siis ma võrdlesin neid ja mida ma nägin: Korintose linn, selle moraal ja seisund mõjutasid seda teenistust suuresti. Kuulete! Selles linnas oli iseseisvus ja lõhestumine iseloomulikuks atmosfääriks. Selles linnas oli elanike loomupärane olek kõlvatus. Ja teate, et Korintose kirikus 5. peatükis ütleb ta need sõnad:

Üldse kuuldub teie seas olevat kõlvatust, ja veel niisugust kõlvatust, mida ei ole paganategi hulgas, et keegi elavat oma võõrasemaga.

Vaata, võib-olla me ei saa millestki aru, aga maailm on tunginud nii sügavale selle kogukonna südamesse ja teadvusesse. Teate, mida ma täna öelda tahan, las sõna mõistab meie igaühe südame üle kohut, aga ma ei taha, et sina ja mina oleksime maailma peegelduseks, sest meie ülesanne on olla maailma jaoks Jumala peegeldus . Miks me koguneme palvetamiseks, vastastikuseks teenimiseks ja kodugruppidena? Me tahame peegeldada Isa palet, et näidata seda pilti maailmale, mitte selleks, et näidata maailma pilti Jumalale. Ta teab, milline see maailm on.

Ja me tuleme tagasi 4. peatükis. Vaata, ta ütleb: “Te olete küllalt söönud.” See on seisund, mis oli iseloomulik ka korintlastele, mitte ainult kirikule, vaid ka uskmatutele. Te olete küllalt söönud, te olete täis. Korintlased, te juba valitsete. Nad nägid end juba väljakujunenute, kindlatena, sees tekkis juba tunne – me ju tegelikult esindame midagi! Ja asi pole ainult selles, et me kujutame ette, et valitseme siin maa peal.

Teate, sõna otseses mõttes 10 aastat tagasi oli populaarne õpetus. Isegi tänapäeval on kuulda veel vastukaja sellisest Ameerika Ühendriikidest pärit õpetusest, mida nimetatakse “kuningriigiks praegu” ja paljud usklikud on sellesse voolu haaratud. Nad ütlesid: me oleme Jumala poolt võitud valitsema siin ja praegu selles maailmas, võtma üle kõik siin maailmas, tõestama kõigile nii, et isegi kõige rikkamad inimesed oleksid šokeeritud, kui näevad meie riiete ja autode kõrget hinda.  Nii me valitseme, toome neile Kuninga. No see on selline ahvatlemine rahaarmastuse õigustamiseks. Kas saate aru, eks? See oli täiesti võimas liikumine. Jumal tänatud, et see ära kadus. Ja korintlased kogesid midagi sarnast. “Me juba valitseme.”

Rebbe Šaul ütleb: “Te olete küllalt söönud.” Kui te tegelikult valitseksite, poleks see muidugi halb. Ja siis loeme:

Sest ma arvan, et Jumal määras meid, viimaseid sõnumitoojaid, otsekui surma, sest me saime maailma, inglite ja inimeste häbiks. (venekeelne Piibli tõlge)

Uh-uu! Paulus, mis sa nüüd? Mida sa räägid? Kes on need viimased sõnumitoojad? Paulus näeb end järglasena sõnumitoojate liinis, kelle Jumal saatis maa peale. Ta peab ennast ja üldiselt oma ajastu teenijaid prohvetite töö jätkajateks. Ta jätkab suure sõnumitooja Ješua tööd ja ütleb: me oleme viimased sõnumitoojad. Viimane ei tähenda, et pärast neid poleks, kuid hetkel on nad selles sarjas viimased. Olid esiisad, siis olid kohtumõistjad, siis olid preestrid, prohvetid, tuli Ješua ja me oleme hetkel viimased sõnumitoojad. Oleme viimased maa peal selles Jumala sõnumitoojate sarjas ja Ta räägib meiega, nendega, kes on viimased selles Jumalalt maa peale saadetute sarjas. Jumal määras meile justkui surmamõistmise, sest me olime saanud maailma, inglite ja inimeste häbiks.

Teate, Paulusel on nii palju ebamugavaid asju ja tal on nii palju ebamugavaid mõtteid. Paulus, võib-olla räägid sa lihtsalt endast nii?

Kui ma esimest korda neid Pühakirja kohti lugesin, mõtlesin, et kuulge, ma saan aru, et Paulus on nii äärmuslik inimene, eks? Ma saan aru, et ta on selline, et tal ei olnud endast kahju. Mida tal kaotada oli? Ei olnud naist, lapsi ja ei mingit panust, ei olnud õue… Me kõik leiame Paulusele vabanduse, et Paulus oli selline… napakas. Noh, võib-olla oli tema missioon selline.

Tahan lugeda seda, mis on kirjutatud kreekakeelses reaaluses: “Ma usun, et Jumal näitas meid, viimaseid sõnumitoojaid, olema valmis surmaks, sest meist tehti maailma, inglite ja inimeste vaatemäng.” See sõna on vaatemäng või see, mida siin tõlgitakse sõnaga “häbi”, see sõna on Theatron. See sõna tähistas teatrietendust. Ja see, et ta ütleb: “Jumal on meid ette valmistanud”, tähendab sõna otseses mõttes, et Jumal näis olevat nad areenile toonud, et nad kohtuksid oma surmaga seal areenil. Nii kuulutati välja nende nimed, kes surmamõistetutena areenile toodi. Ja see sõna teater theatron tähendas areeni, mitte ainult teatrit.

Kas me saame täna oma südamesse ja mõistusesse panna selle, mida Paulus ütleb? Jumal kuulutas meid välja areenil. Ja erinevatel pinkidel ümber areeni on maailm, inglid, deemonid, inimesed. Nad vaatavad, mis meist saab.

See on kummaline mõte! Issand, miks Sa seda tegid? Miks on see Uues Testamendis üldse vajalik? Kus on hea uudis, kus on evangeelium? Kus see kõik on?

Kuulake! Väga sageli ei saa me üldse aru, mida Jumal on meie heaks Pojas teinud. Oleme kasutanud nii palju Piiblist oma lähedaste hüvanguks. Ja meile ei tule pähe, et Jumalal on õigus meie elule. Mitte ainult see, et mu elu on Jumala kätes. Pean silmas nii oma aega kui ka energiat. Kuulake! Tal on õigus Teie elule ja õigus Teie surmale. Kas see on Teie kätes? Ei. Ja mitte minu kätes. See on Tema kätes, see on Tema kätes!

Ja kui Jumala Poeg tuli, siis tuli Ta selleks, et puhastada oma suure ohvriga rahvast, kes on kuulekas Jumalale mitmesugustes Jumala tegudes ja Jumala tahtes.

Ma ei usu, et meist  kõigist saavad märtrid, aga võib-olla on mõnedest.

Jumal võttis su enda kätte, et saaksid endaga hüvasti jätta. Sa võid elada iseendale, sina valid, aga see pole Tema tee. Evangeelium, see on radikaalne mitte ainult seoses patuga, needustega, see on radikaalne meile, see on radikaalne lihalikele inimestele, see on radikaalne vaimsetele inimestele, see on radikaalne egoistidele, see on radikaalne: mulle, mu uhkusele , minu ambitsioonidele, ihadele.

Ja edasi ütleb autor korintlastele: „Meie oleme Kristuse pärast arutud, aga teie olete arukad 
Kristuses; meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad; teie olete aulised, aga meie oleme autud.” Teate, neis sõnades on teatud irooniat, on tunda, mida Paulus neile ütleb: „Poisid, te juba valitsete, noh, tõesti, ilma meieta. Te olete juba nii kuulsad, hästi tehtud. Te olete nii jõulised, Te olete nii tugevad. Noh, me oleme nõrgad.”

Paulus ütles nii huvitava asja, et nõrkuses ilmneb Jumala vägi. Teate, kui satute areenile ja see areen või seesama teater on vaatemäng, siis aeg-ajalt on see Teie ja minu elu keskel, see on koht, kus mitteusklikud saavad meid jälgida. Kas Te saate aru? Jumal tõi meid areenile või kuulutas meie nimed välja sellel areenil maailma, inglite, inimeste silme all. Ja inimesed, nad jälgivad hoolikalt, nad vaatavad. Kuulake, see mees või tüdruk ütleb enda kohta, et ta on usklik. Ja nad vaatavad nagu pealtvaatajad tribüünidelt. Vaatame-vaatame, kuidas ta seal tööl keerulises olukorras käitub? Hakati “kruvisid pingutama”: ülemus kohtleb teda ebaõiglaselt ja palk viibib. Kaastudengid ahvatlevad ja samal ajal joovad end täis? Kuidas ta seal käitub!? Nad vaatavad. Ja teate, et just siis, kui esimesed usklikud surid, andes oma elu areenil. Kuid tundub, et see on lüüasaamine, tundub, et see on nõrkus, nad surid, kui näljased tiigrid, näljased lõvid lasti nende peale, nad surid rahvahulga lõbustamiseks. Kuid kas teate, mis teeb selle ainulaadseks? See, et nad andsid oma elu Jumala auks, mõjutas tribüünil olevaid inimesi! Paganad, nähes kõike, mis seal all areenil toimus, nähes nende surma, nähes nende julgust, pöördusid tribüünil olevad inimesed Jumala poole. Paganatel ei olnud samasugust usku ja lootust ja püsivust usus, mis oli esimestel usklikel. Nii et meie puhul sünnitab meie “surm” elu areenil elu “tribüünil” olevates inimestes, nendes, kes jälgivad meie reaktsioone ja käitumist!

Kirikuajalugu ütleb, et Nero ja paljude teiste keisrite ajal tagakiusamine jätkus. Kuskil esimese sajandi lõpust kuni neljanda sajandi keskpaigani. 10 erineva keisri valitsemisajal need tagakiusamised ägenesid, siis vaibusid ja ägenesid siis uuesti. Aga mis igaüht neist vihastas, oli see, et kui nad leidsid Ješuasse usklikud, kui neid piinati ja tapeti, siis see ei hirmutanud inimesi ega peatanud kuidagi evangeeliumi levikut. Miks? Lõppude lõpuks on see nii nõrk: võtta kätte ja surra. No mis see on? Mis te ei suuda ennast kaitsta või? Paljud neist inimestest teadsid, millesse nad sattusid. Uskumatuid tõendeid on palju. Inimesed, kes andsid areenil oma elu, tõid sellega sadu ja tuhandeid tribüünil istujaid usku. Paganad ei saanud aru, kust nad jõu ammutasid, seistes tules, et Jumalale laule laulda?

Ajalugu ütleb, et Nero viis oma aias läbi massilist usklike piinamist ja hävitamist. Ja ta arvas, et on võidukas. Aga kui nad hakkasid mitmel häälel kooris Jumalale kiitust laulma, läks Nero raevu, sest ta teadis, et nad on temast tugevamad. Sest tal pole nende vastu jõudu. Teda tabas hirm, paranoia, aga nede puhul ei kehti surmahirm – üks sügavamaid inimhirme. Ja kuna usklikud ei kartnud Nerot, tähendab see, et nad ei allunud talle.

Nad teadsid, kuhu nad sel hiilgaval hetkel lähevad. Ma ei räägi teile märtrisurma ja kannatuste vajadusest, kuid kuulake, me elame maailmas, mis on nii õrn ja hellitab meie “mina”, nii alandab ja hellitab inimest, nii ülendab ja hellitab meie hinge. Ja kui me nakatume nende asjadega, nagu Korintose kirik sai linnast nakatunud nende asjadega, siis ühel hetkel me ei pea enam vastu.

Ma tean, et on alandlikke Jumala teenijaid ja alandlikke Jumala lapsi, kes käivad oma elus väärikalt läbi oma areenide ja võidavad oma eeskujuga palju teisi. Ja Paulus jätkab selles mõttes:

Me kannatame tänini nälga ja janu ja alastiolekut ja lööke ning rändame(venekeelne Piibli tõlge),

Siin on sõna otseses mõttes kirjas: oleme näljased, januneme, oleme alasti, meid pekstakse ja oleme kodutud. Me ei ole niisama hulkumas, ütleb ta: oleme kodutud. Edasi

ja me töötame oma kätega. Nad laimavad meid, meie õnnistame; nemad kiusavad meid taga, meie kannatame;

Loen seda interlineaarselt: see, keda laimatakse, manitseb.

13 Nad teotavad meid, me palvetame; Oleme maailma jaoks nagu prügi, [nagu] põrm, [tallatud] kõigi jalge alla tänapäevani. (Venekeelne Piiblitõlge)

Kuulake! Paulus ütleb seda usklike kohta. Kuulge, ta ütleb seda edukate usklike kohta. Ja tema vaatenurgast Korintose kogudus, kellele ta ütleb: sa hakkasid valitsema, said täis, said rikkaks. Nad ei ole edukad. Niisiis, millepärast ma järgin Issandat, kas keegi võib seda mulle öelda? Jumal, kus on Sinu lubadused, kus on valgus tunneli lõpus? Issand, kus see kõik on?

Kui sa tulid Jumala juurde, tulid sa Tema altarile ohvriks. Võib-olla sa ei saa aru. Täna räägin sulle sellest. Ja võib-olla see sulle ei meeldi. Sul on õigus valida. Jumal on aus.

Kuulake, ma ütlen teile nii. Teatud mõttes ei ole mul hea meel seda lugeda ja kuulata, nagu ilmselt nii mõnelgi meist praegu. Ja see ei mahu talle täna isegi pähe, nagu ei mahu täna siinsetele kolleegidele pähe, aga ma ei saa ka teisiti, sest minu südames on midagi muutumas. Me ei tohiks üksteist rahustada lihtsalt magusate sõnavõttudega, et meie Jumal on peaaegu nagu kuldkala, päästja ja vajadusel võlukepp. Ei!

Ei! See ei lähe läbi, see e-i l-ä-h-e l-ä-b-i

Ja ta ütleb:

me palvetame; Oleme maailma jaoks nagu prügi, [nagu] põrm, [tallatud] kõigi poolt tänapäevani. (Venekeelne Piiblitõlge)

Ja siin sõna otseses mõttes – me oleme maailma jäätmed, meist tehti kõigi saast. Vau, kuidas teile see valik meeldib? Meie oleme maailma puhastusjäätmed!

Teate, huvitav on see, et seal kasutatud kreekakeelset sõna kasutati kurjategijate kohta, keda mõisteti surma ja keda mõnes linnas linna puhastamiseks ohverdati. Mõnes linnas oli traditsioon: surma mõistetud kurjategijad ohverdati linna puhastamiseks ebajumalatele. Suudate seda endale ettekujutada? Ja Paulus ütleb: “Me oleme selle maailma puhastusjäätmed”. Võib-olla särab see maailm oma ajalikus hiilguses. Just seda saatana hiilgust näitas Ješua kõrbes. Ta ütles: vaata, siin on kõigi kuningriikide auhiilgus ja ma annan selle sulle, kui sa minu ees kummardad. Ješua ütles: Kummarda üksi Jumalat ja teeni Teda üksi. Ma ei vaja seda au, ma ei vaja seda kuulsust. Mille järele läheb täna meie süda? Mida me tahame? Ma saan aru, et paljud meist ei ole täna õnnelikud ega rõõmsad seda kuulates, kuid ma tahan teile öelda ühte asja: Jumala Sõna on nagu mõõk ja see peab tungima läbi, see peab ümber lõikama meie südamed, ta peab lõikama ära selle, mis meid selle maailmaga seob, mida me sellest maailmast kopeerisime, mis maailma mõjul meis ellu ärkab. Ješua ütles: Vaata, maailma vürst tuleb, aga ta ei saa minust midagi. Ja mõnikord juhtub, et kui see maailm läheneb meile, tema kiusatus, siis tunneme, et miski reageerib meis vastuseks selle kiusatustele. Kuid minu eesmärk, ma usun, et selle eesmärk, mida Paulus korintlastele rääkis, on nii radikaalne: elada nii, et see, mis vastab selle maailma kutsele, saab surma. Kuula, Paulus, kellega sa räägid, neil meestel on Ješua tunnistus ja neil ei ole puudu ühestki armuannist.

Kuulake, mu sõbrad, on asju, mis on palju sügavamad kui sõna tundmine ja vaimuannete avaldumine. Meie sees elab midagi sisemist, midagi sügavat ja see on väga oluline.

Olin noor usklik ja korintlastele kirja lugedes huvitas mind 12. peatükk – vaimuannid. Olen okultistlikust taustaga, kus üleloomulik on eriline sihtmärk. Ja kui tulin Jumala juurde, tahtsin näha üleloomulikke asju. Kuid need sügavad asjad, mida Jumal oma sõnas ütleb, nagu Galaatlastele 5 lihast ja vaimust, ei pakkunud mulle suurt huvi. See oli nii igav! Miks lugeda midagi usu kohta, 11. peatükist Heebrealastele? Noh, jah, me teame, et usk on loodetud asjade olemus ja nähtamatute asjade tõend. Kus? See salm on mul peas. Aga midagi peab juhtuma mu südames, mu hinges, kus saab ilmsiks see, mida Jumal tahab? Kui me, nagu rabi Shaul, lõpetame enda pärast kartmise ja me ei karda enda kohta öelda “Ma olen selle maailma prügi”, sõbrad!

 Ma ei kirjuta seda selleks, et teid häbistada, vaid ma manitsen teid kui oma armsaid lapsi.

Sest kuigi teil on Messias tuhandeid õpetajaid, pole teil palju isasid; Ma olen teid evangeeliumi kaudu Ješuas, Messias, sünnitanud.

Seepärast kutsun teid üles: jäljendage mind… (Venekeelne Piiblitõlge)

Oih! Ta ei teinud neile lihtsalt etteheiteid. Mitte ainult Paulus ei ütle: noh, tegelikult olen ma nagu selle maailma prügi, eks? Oma kirjas filiplastele, 8 aastat pärast seda kirja korintlastele, ütleb ta samad sõnad 3. peatüki salmis 8: Ma pean kõike prügiks. Ja inimese juudi päritolu, tema rabiinlikudteadmised, seadused, traditsioonid on kõik rämps võrreldes Messia teadmiste ülimuslikkusega.

Kas Paulus oli oma rahva reetur? Ei ole võimalik. Ta oli valmis loobuma oma päästmisest Iisraeli päästmise nimel, nii väga tahtis ta, et Iisrael saaks päästetud. Kuid ta lihtsalt mõistis, et pole midagi kõrgemat kui Messia tundmine ja Temaga ühinemine. Ja ta ütleb:

Seepärast ma palun teid: jäljendage mind, nagu mina Messiat. (Venekeelne Piiblitõlge)

Ta ei räägi ainult endast: teie, korintlased, olete saanud rikkaks, te olete targad, tugevad, aga meie oleme vaesed ja abivajajad, meid kiusatakse taga. Ta kutsub neid rikkaid korintlasi, seda rikast kogudust, mis on nii iseendaga täidetud, ennastjäljendama. Ilmselt olid nad milleski väga edukad, ta ütleb neile: poisid, kuidas oleks, kui jäljendaksite mind?

Mida peaksime jäljendama, Paulus, seda, kuidas sina kuulutad, võib-olla peaksime jäljendama seda, kuidas sa käsi peale paned ja haigeid tervendad? No jah, see poleks halb!

 Me kannatame tänini nälga ja janu ja alastiolekut ja peksmist ning eksleme ja töötame oma kätega. Nad laimavad meid, meie õnnistame; nemad kiusavad meid taga, meie kannatame;

Nad teotavad meid, me palvetame; Oleme maailma jaoks nagu prügi, [nagu] põrm, [tallatud] kõigi poolt tänapäevani. (Venekeelne Piiblitõlge)

Järgmisena ütleb ta:

Seepärast ma palun teid: jäljendage mind! (Venekeelne Piiblitõlge)

Muide, sinna on lisatud fraas “nagu mina Kristust”, seda ei ole originaalis, seda pole kreekakeelses lineaarses tõlkes. See tähendab, et enamikus dokumentides seda pole. Võib-olla kuskil hilisemates on, aga varasemates mitte.

Kujutage ette “jäljendage mind”. Mida peaks Paulus jäljendama? Äkki on sul mõni hea vanker? Ei. Jäljendage minu käitumist. Ta kutsub – jäljendage minu eluviisi, minu ohvrimeelsust, minu armastust Jumala vastu.

Teate, mu sõbrad, ülespuhutud uhkuse vastu ei ole ravi. Ülepuhutud uhkuse ja auahnuse jaoks on surm, kuid ravi pole. Uhkust ei saa ravida ja auahnust ohjeldada. See vajab risti. See on kõik.

Ta kutsub neid üles saama tõelisteks jüngriteks Messias. Ja Ješua ütles: kui te ei võta oma risti ja ei järgi Mind, pole te väärt olema Minu jüngrid. Ma ei kutsu teid vaesusesse, alastiolekusse. Peame sellest nüüd aru saama. See pole see, millest me räägime. Aga kui me peame evangeeliumi nimel seda taluma, siis ärgu see meid enam häirigu. Probleemi materiaalne pool või meelerahu ja mugavus ei saa olla teie edu mõõdupuuks. Mõned inimesed ütlevad: jah, ma usun, et Jumal saadab mind missioonile, aga seda juhul kui Ta annab kõik. Kuulake, Jumal ei öelnud jüngritele selle kohta üldse midagi. Ta ütles põhimõtteliselt: jätke rahavöö, ärge muretsege, minge. Issand, kuidas see on võimalik? Lihtsalt nii. Sest sina oled usklik. Peame uskuma!

Vaatame nüüd neid peatükke mõnest vaatenurgast: 1. korintlastele 1. peatükist. Ta räägib kõigepealt lõhedest, 2. ja 3. peatükis osutab, et nad on vaimsed inimesed, 4. peatükis juhib ta tähelepanu sellele, et nad on saanud rikkaks ja hakanud uhkeks minema. Ja 5. peatükis räägib ta sellisest kohutavast seksuaalpatust. Kuulake, seda ma tahan teile täna öelda: patt ei ilmu inimeste elus kohe ja kohe sellise raske patuna, millest siin 5. peatükis on kirjutatud. Hoorus ei juhtu lihtsalt ootamatult ja inimene teeb pattu. Alati on patune eelmäng, alati on samme, mis viivad patuni. Nii nagu on sammud, mis viivad meid Issanda juurde. Tahame seda või mitte. Me võime jälgida neid vaimseid ja lihalikke asju, millest Paulus räägib: tülid, kadedus, riiud, armukadedus. Ebanormaalsed suhted. Jumalale ei piisa sellest, et näiteks sina ja mina jämedalt öeldes ei hoora. Kui sina suudad suuri füüsilisi patte mitte teha, siis seda suudan ka mina. Aga kui me enda üle kohut ei mõista, siis võime mu väikesele kuninglikule “minale” kuskile koha jätta, eks? Võime endale ruumi jätta, sest mul on vaja kuidagi lõõgastuda, mõned inimesed ütlevad arvuti taha istudes, et ma pean kuidagi lõõgastuma. Nad ei ütle seda välja, nad ütlevad seda enda sees: noh, ma pean stressi leevendama jne. jne. Vaata, kui nende sisemiste asjadega ei tegeleta absoluutselt ausalt ja radikaalselt, siis jõuame varem või hiljem selleni, et patt õõnestab meid.

Kuulake! Ma tahan, et te täna mõistaksite: patt ei saa täna tulla eikusagilt ja uskliku üle võimust võtta. Patt ei saa orjastada inimest, kes põleb armastusest Jumala vastu, pühendunud inimest, kes on oma elu altarile pannud. Patt ei pääse teieni, kui olete altaril, ja ohver on surnud, kuna see tapeti. Ohver asetati altarile, kui ohver oli juba surnud. Ja meie elu teiega peaks saama selleks ohvriks Issandale. Vastasel juhul mängime sina ja mina ainult religioosseid mänge. Valikud puuduvad. Kas sa tahad neid mänge mängida, kas mina tahan neid mängida? Vastake sellele küsimusele ise. Vastake sellele küsimusele enda jaoks.

Meie ees on terve riik, mis vajab inimesi, kedagi, kes ei näita selle lahingu ajal areenil mitte ainult sõnu, vaid ka oma elu, kelle nimi on elu, ta näitab oma elu Ješua valgust. Maailm jälgib, ootab teie reaktsioone, sõnu ja otsuseid. Ta ootab, loeb su nägu. Igaühel meist on see areen ja see on sinu ja minu elu. Nähtav ja nähtamatu maailm jälgib pingega, mis suunas meie kaalunool, meie südameotsused kõiguvad. Kui me kardame midagi, kui me võidame oma hirmu, kui me langeme, kuid tõuseme uuesti üles. Isegi siis, kui tundub võimatuna tõusta. Kui oma nõrkuses toetume Jumala tugevusele ja ütleme: Jumal, tõsta mind üles, ma tahan seista.

LÕPETAGE ALISTUMINE vaenlasele, LÕPETAGE ALISTUMINE iseendale, LÕPETAGE ALISTUMINE patule… ALISTUGE Jumalale. Loovutage end Jumalale! Ärge andke järele hirmudele oma elu ja pere pärast. Lõpetage sellega tegemine. Ma ei ütle teile, et lõpetage töötamine või lõpetage laste kasvatamine, ei. Kuid lõpetage kartmine, et keegi võib teie leivatüki ära võtta, sest teie leib, kui te töötate, on Jumalalt. Lapsevanematena võime kõik muretseda oma laste saatuse pärast ja elada hirmuga, mis neist saab?

Kuulake, kartuses ei ole armastust. Lõpetage kartmine! Lõpetage hirmu tundmine!

Rav Shimon, juudi messiaanlik kogudus Chişinăus (Moldova)

Allikas: https://ieshua.org/propoved-delo-bylo-v-korinfe-02-10-10.htm

Shimon Pozdyrka: Miks ostis Aabraham tõotatud maal kõigepealt haua?

Iganädalasest Toora peatükist leiame tohutul hulgal Jumala ilmutusi ja juhiseid. Ja iganädalast peatükki saab vaadata paljudest erinevatest vaatenurkadest. .....

Armastuse otsinguil

"Millise mehega ma abielluda tahaksin?" - kordas üks tüdruk talle esitatud küsimust. "Noh, ma tahaksin kedagi head. Ja .....

Psalm 91 – Tema Tõde on kilp ja kaitsevall

"Tema tõde on kilp ja kaitsevall" (91:4) - rabi Shimon bar Yochai ütles, et Toora tõde on relv .....

Iisrael leinab Poola presidenti, kes oli Iisraeli “suur sõber”

Artikkel avaldati esmakordselt 2010. aastal pärast aprillis toimunud Smolenski lennuõnnetust. Iisrael leinab Poola presidenti Lech Kaczynskit, kes hukkus .....

Puurim ja ootamatute võitude Jumal

Ajal, milles me praegu elame, kahe püha – Puurim Katani ja Puurim Gadoli – vahelisel ajal, tuleb Estri .....

Ei midagi isiklikku

Naine pöördus rabi poole: «Olen günekoloog, ma ei saa lapsi. Ole armuline, lahuta meid." - "Tulge aasta pärast .....

Lõpuajad: valemessiad, valevennad ja valekirik

Matteuse evangeeliumi 24. peatükis hoiatab Issand Ješua, et lõpuaegu iseloomustab ebapiibellik vaimne tegevus. Ta ütleb otse, et Tema .....

Kas Te järgite tõelist Jeesust?

On olemas palju Jeesuseid. Rav Sha'ul (apostel Paulus) tunnistas seda, kui ta kirjutas: "Sest kui keegi tuleb ja .....

Keda kirikus häirib Iisrael ja millega?

Paljude inimeste reaktsioon sotsiaalvõrgustikes Hamasi kuritegelikule tegevusele Iisraelis tekitas minus mõtteid, mida tahan jagada. Mul on kristlastest sõbrad, .....

Kas noor perekond peaks vanematega koos elama?

Šalom teile! Ma ei tea, kas mu küsimus on õige, aga kuna teil on rubriik "Abielu ja perekond", .....