“Häda teile, silmakirjalikud!” See hüüe kõlas Jeesuse poolt seitse korda ja Ta suunas selle kirjatundjatele ja variseridele. “Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!” (Mt 23:27). Sama kehtib tänapäeval ka meie kohta. Tihti juhtub, et teised peavad meid usklikuks, kuid tegelikult on meie süda täis igasugust pattu – kibedust, kohtumõistmist, uhkust, valelikkust, riiakust jms.
Jeesus nimetab sellist olukorda silmakirjalikkuseks. Simakirjalik väidab end olevat vaga ja jumalakartlik, kuid tegelikult ta seda pole. See on eriti inetu valelikkuse vorm, kuna jumalakartus pole ju muud kui elu Jumalaga, teenides Teda, kes on Valgus ja Tõde. Seetõttu ütleb Jeesus, et silmakirjalikke ootab tõsine kohus. Ta hoiatab ette, milline kohutav saatus tabab “vagasid” silmakirjalikke: “Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?” (Mt 23:33) Jeesuse hoiatus näitab, et saatan, kes on petja ja valetaja aegade algusest peale, püüab kõigest väest taas kätte saada meid, kes me temast Jumala armu abiga vabaks saime. Nüüd ta tahab meid püüda silmakirjalikkuse võrku ilma, et me arugi saaksime. Ta võib selle saavutada päris kergesti, sest meil, kes me usume Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, on oht olla liiga kindlad, et me juba elame Jeesusele ja käime Jumala sõna varal jumaliku tõe reaalsuses. Pahatihti on meie kristlik elu vaid fassaad. Selle taga on teistsugune reaalsus.
Näiteks võime rääkida, et Jeesus on meid lepitanud ja võime ka lepitust jutlustada, kuid ikkagi olla kellegagi lepitamata, peita südames kibedust ja kriitilisi mõtteid. Aga meie kõrvad ei kuule Jeesuse kohtuotsust enda kohta: “Sa silmakirjatseja!” (LK 6:42), Jeesus teab hästi, et me ei ela selle järgi, mida räägime.
Jeesuse hüüe: “Häda teile!” mida Ta hüüdis variseridele, käib ka meie kohta, kui me silmakirjalikult väidame end olevat Jeesuse jüngrid, aga samal ajal keeldume võtmast oma risti. Kaebleme iga koorma, puuduse ja mistahes kannatuse üle, nuriseme kui väikseimgi asi näib ebameeldivana. Mingisse ebameeldivusse sattudes ärritume ja vihastume. Arvates, et inimesed pole meid küllalt hästi kohelnud. Aga Jeesus on öelnud: “Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger (Lk 14:27).” Võime omada erilist jutlustamisannet ja näiliselt võita Issandale hingi, võime kulutada palju aega ja energiat Jumalariigi teenimisele ja palvetamisele ent ikkagi peab Jeesus meid ähvardama kohtuga. Miks? Sest Jeesuse teenimine võib olla meile justkui näitemäng. Töötades näiliselt Jumalariigi heaks, oleme tegelikult huvitatud Jeesusest ja Tema aust, nagu meist ehk arvatakse. Me ei teosta oma teenistust armastusest Jeesuse vastu, vaid pigem egoistlikust huvist pälvida imetlust ja teha endale nime. See tähendab, et teeme kõike varjatud tagamõttega. Jah, me võime Jeesuse heaks korda saata palju: teha imesid, tervendada haigeid, aga ikka jääda saatana saagiks – kui me samal ajal ei täida Jumala tahtmist selliselt nagu Jeesus õpetas mäejutluses kümmet käsku tõlgendades “Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?” Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!”(Mt 7:22-23). Vaenlane võidurõõmutseb leides meis kriitilisust, laimu, himuraid soove võibolla mingit liiki ohjeldamatust, vähest armastust oma vanemate vastu vmt. Vaenlase kavalaim võte on hoida, meid, kristlasi, taipamast, et elame kahepalgelist elu.
Elada silmakirjalikult tähendab arvata, et oleme pühendunud kristlased, palvetame palju, loeme Piiblit, oleme aktiivsed kristlikus osaduses, võibolla isegi misjonitöös aga siiski me ei praktiseeri seda, mida Piiblis loeme, palvetame teiste eest ja räägime neile, mida nad peavad tegema, aga ise ei tee seda. Silmakirjalikena me ei märka, et oleme uinunud petlikku enesekindlusse, oleme veendunud oma päästes ja selles, et läheme ükskord taevasse. Samal ajal kui saatan meie üle põlastavalt naerab. See on jahmatav fakt, mis peaks meid üles äratama. Kui elame sellist silmakirjalikku elu, saame süüdlasteks kaasinimeste ees. Me mitte ainult ei pane teiste inimeste silmis evangeeliumi usutavuse kahtluse alla, vaid anname neile ka tõuke taganeda Jeesusest ning meid ennast tabab Jeesuse ehmatav otsus. “…ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.” (Mt 24:51). Silmakirjalikena saame põrgu lasteks “Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete.” (Mt 23:15).
Silmakirjalikkus põhjustab Jumala viha, sest Jumal on rahul ainult siis, kui elame oma igapäeva elu siiralt Tema Sõna järgi. Vaevalt on mõnda muud pattu peale silmakirjalikkuse, mille üle Jeesus ähvardaks nii rangelt kohut mõista seetõttu peame pingutama kogu jõudu, et vabaneda selle pahe ahelatest.
Kuidas on see võimalik? Esiteks tuleb ära tunda silmakirjalikkuse juur. Jeesus kutsub vagasid, silmakirjalikke varisere sõgedaks “Häda teile, te sõgedad teejuhid.” (Mt 23:16). Mille suhtes nad sõgedad on? Oma nõrkuste ja patu suhtes. Nad arvavad, et on täiuslikud nii et mil iganes me arvame olevat tublid kristlased, peaksime täituma püha kartusega ja küsima endilt, ega meist pole saanud silmakirjalikud. Kui me ei taha langeda silmakirjalikkuse pattu, tuleb meil Jeesuselt üha uuesti paluda: Sea mind oma tõe valgusse ja paljasta kõik, mis mu elus pole puhas.
Et pääseda silmakirjalikkusest ja olla hoitud sellesse langemast, tuleb meil ikka ja uuesti paluda Jeesuse tõe valgust. Meie silmad peavad avanema, nägema meie pimedust, enesekesksust ja vaimulikku unisust. Ainult juhul kui oleme võimelised märkama oma patte ja nendest kohkume saame tuua need Jeesuse juurde, et neist vabaneda. Haiget inimest saab üksnes siis aidata kui ta tunnistab ja võtab omaks, et ta on haige. Vastasel juhul ta ei lähe arsti juurde ja haigus läheb aina hullemaks ning kui haigus on ohtlik võib asi lõppeda surmaga. Jeesuse jüngrid peaksid järgima soovitust: ära ole kindel, et sinuga on kõik korras. Enda teadmata võime endas säilitada väga tõsist pattu, mis on varjatud vaga eluga. Ainult tõsise iseeneses kahtlemise ja valvsuse abil võime vältida näilise pühaduse ohtu.
Tõenäoliselt võime kogeda kõik ühte sama asja. Iga kord, kui toome oma mõtted, sõnad ja teod tõe valgusesse ja mõõdame oma elu täiesti konkreetselt Pühakirja normidega, kui jahmume ja kohkume erinevusest näilise ja tegelikkuse vahel. Me teame, mis seisab Pühakirjas, aga ei rakenda seda oma praktilises elus. Ajame segi teadmise ja toimimise. Kui kasutame Pühakirja oma elu normina, siis hakkame vihkama oma elu silmakirjalikkust ning tõsine kahetsus juhib meid usuvõitlusse ja teeb meist tõelised jüngrid.
Püüd elada valvsalt Jumala Sõna järgi nõuab aega järelemõtlemiseks. On soovitav võtta iga kuu üks pühapäev või mõni teine päev, et arvet pidada. Võtkem mõned vaiksed tunnis vaimulikuks arvepidamiseks, kasutades Jumala käsusõnu peeglina ja paludes Jumalal proovile panna meie jüngerluse ehtsus. Tema valgus langeb meie näivuse maailmale, mis läbi mõistame tõde enese kohta ja tunneme jälle patu ära sellisena, nagu ta tegelikult on.
Ka see aitab meid kui küsime oma lähedastelt, mida oleme öelnud, teinud ja teeme valesti. Ainult need, kes tahavad kuulda enda kohta tõde vabastatakse neid siduvatest pahedest. Oma silmakirjalikkuse patu tunnistajad on sunnitud minema Arsti juurde, kes ainsana suudab seda haigust ravida: Jeesus, kes on Tõde. Tema lunastus on tagatiseks – kui sellest usust kinni haarame, võime vabaneda valelikkusest oma vagas elus.
Pühadus pole kunagi kodust kaugel: võideldes pere abil patu ja saatana vastu
Jumala pühadus
Tänu Ja Kiitusohvrid Usus Ja Sōnakuulmises Päästavad Jeesusesse Uskuja Surmast
Üheksa viisi, kuidas vallalisi petetakse
Lehtmajade püha, 2. osa: millal Jeshua sündis?
Gileadi tervendava palsamiga seotud leid
Lahknevuse pandeemia: kuidas me maailma eemale tõrjume
Psalm 28: Issand on oma kohtuotsuses õiglane
Püüdes inimesele meeldida, langete lõksu
Jumal peab oma lubadusi meeles, kuid palub neid Talle meelde tuletada!