Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid (Jesaja 43:24)

Templi ülistajad pidid tooma kingitustena magusaid parfüüme, et neid saaks Jumala altaril põletada: aga Iisrael muutus oma äralangemise aastail ihneks ja tõi ainult mõne pühitsetud ohvri Issandale: see oli tunnistuseks sellest, et süda oli muutunud jahedaks Jumala ja Tema koja vastu. Lugeja, kas sinul juhtub vahel nii? Kas selles tekstis olevat etteheidet võib ka sinu vastu vahest kasutada kui mitte sageli? Need, kes on vaesed oma taskus, kui nad on rikkad usus võetakse vastu, kuigi nende annid on väiksed, aga vaene lugeja, kas sina annad ausa osa Jumalale või lese veering ei jõua ohvrikarpi?

Rikas usklik peaks olema tänulik talendi eest, mis talle on usaldatud aga ei tohiks unustada ka oma suurt kohustust, sest kellele palju on antud sellelt palju ka nõutakse; aga rikas lugeja, kas sina mõtled oma kohustuste peale ja annad edasi Issandale vastavalt kasule, mille oled saanud?

Me oleme Tema omad ja kõik, mis meil on, sest Ta on ostnud meid endale – kas me saame tegutseda nii nagu see oleks meie oma? Oo, rohkem pühitsust! Ja rohkem armastust! Õnnis Jeesus, kui hea Sa oled, et võtad vastu meie kalmuseid, mis on raha eest ostetud! Mitte miski ei ole liiga kallis austusavaldus Sinu ületamatu armastuse eest, ja ikkagi võtad Sa soosinguga vastu meie väiksemagi siira kiindumuse märgi! Sa võtad vastu meie meelespealillekesi nagu nad oleksid ääretult kallid, kuigi nad ei ole muud kui kimp metsikuid lilli, milled laps toob oma emale. Ärgu me kunagi muutugu ihneks Sinu vastu ja sellest tunnist alates ärgu me kunagi kuulgu Sinu etteheiteid, et me hoiame armuannid endale. Me anname Sulle esmaviljad oma juurdekasvust ja toome Sulle kümnist kõigest ja siis me tunnistame “Sinu käest oleme Sulle andnud!