Sukkot: Kes me oleme ilma Issandata?

3. Moosese raamatu 23. peatükis, lehtmajade püha käsus, on huvitavad salmid, millele tahaksin teie tähelepanu juhtida:

„Elage lehtmajades seitse päeva; kõik Iisraelis sündinud elagu lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsi lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptusemaalt. Mina olen Issand, teie Jumal!” (3. Moosese 23:42-43).

See tähendab, et Sukkoti püha on seotud väljarändega ja mitte lihtsalt sellepärast, et Issand käskis Siinai mäel Moosesel seda tähistada. Kuid see püha on seotud konkreetsete ajalooliste sündmustega iisraellaste teekonnal läbi kõrbe ehk ajaga, mil iisraellased olid tegelikult kaitsetud.

Selle ilmekat näidet kirjeldatakse 2. Moosese raamatu 17. peatükis. Tavaliselt vaadeldakse seda sõjaepisoodi amalekkidega eraldi, autonoomselt, kuid tegelikult tuleb kogu 17. peatükki vaadelda tervikliku lõiguna. Sellele amaleklaste rünnakule eelnes tõsiasi, et iisraellased kaebasid Issandale: “Vett ei ole” jne. Issand käskis Moosest ja Mooses andis rahvale kaljust vett. Kuid pöörake tähelepanu sellele, et nuriseti oma Jumala vastu. Ja saage õigesti aru, tolleaegse mentaliteedi järgi olid igal rahval, suguvõsal ja perekonnal oma kaitsejumalad. Kogu ühiskond oli usklik. Ateiste selle sõna tänapäevases tähenduses ei olnud. Ja rahvad jälgisid ilmselt väga hoolikalt iisraellasi, nende lahkumist Egiptusest, nende rännakuid läbi kõrbe, sest sellel, mida Jumal Egiptusega tegi, ei olnud analooge ei toona ega ole ka siiani. Veel üht silmatorkavat näidet kirjeldatakse Joosua raamatu 2. peatükis. Iisraellased lähenevad Jeerikole ja Raahab ütleb neile: “Me oleme kuulnud…” (vt Joosua 2:9-10). See tähendab, et Jumala au levis Iisraeli ees ja rahvad jälgisid Iisraeli ja selle vaimset seisundit.

Sel juhul nurisesid iisraellased amaleklaste näitel oma patrooni vastu (jumal hoidku meid selle eest!) ja amalekid otsustasid: “Jah, me kasutame seda nüüd ära” ja ründasid iisraellasi. Aga isegi kui Issand on oma rahva peale vihane ja Teda karistab, ei tähenda see seda, et Ta hülgas oma rahva. Olenemata oma rahva vaimsest seisundist, tegeleb Issand ise oma rahvaga ja Tema tegeleb meiega, Ta tegeleb Iisraeliga. Kuid Jumala rahva vastu ei tasu mässata.

Ja naastes 3. Moosese raamatu 23. peatüki juurde, käsku pühitseda Sukkotit, näeme me Issanda käsku iisraellastele ja meile meeles pidada seda üleminekut läbi kõrbe, meeles pidada, et  üksi ilma Issandata me ei jää püsima. Kui Te ei saa loota iseendale, oma kaitsele, siis aate loota ainult Jumala kaitsele. See on Issanda usaldamine.

Kaasaegses juudi traditsioonis on lehtmajade ehitajatele antud juhis, et telki või onni pole võimalik ehitada nii, et sellel oleks tugev katus, see peab olema auke täis, nagu öeldakse, et taevas oleks näha saab. See on väga hea sümbol, mis tuletab meile meelde, et peaksime pöörama oma pilgu Issandale, et midagi ei satuks meie ja Tema vahele. Kuna Issanda ja meie vahel ei ole midagi, ei ole barjääri, meie ja Issanda vahele tekib barjäär ainult siis, kui me selle ise püstitame.

Sukkoti püha on seotud konkreetsete ajalooliste sündmustega, Iisraeli teekonnaga läbi kõrbe. Juhtus nii, et see teekond venis 40 aastat, kuid sellest hoolimata ei jätnud Issand oma rahvast maha ja saatis neid, nagu teame, päeval pilvesambas ja öösel tulesambas. Ja Jumala ligiolu oli iisraellastele nii päeval kui öösel ilmne.

Veel üks märkus. Kui rääkida sellest, et iisraellased elasid kõrbes telkides, siis tasub meeles pidada, et iidses ja minu meelest ka tänapäevases Idas asuv telk on väga keeruline ehitis. See ei ole lihtsalt telgi püstitamine ja vaiade löömine. Sellel on tõepoolest väga keeruline struktuur, nii et kui on liivatorm, siis liiv seda üles ei pühiks ja et ükski elusolend, eriti mürgine, sisse ei poeks. Ja me loeme, et iisraellased järgisid Jumala ligiolu, pilvesammast ja tulesammast. Ja juhtus, et kui Jumala ligiolusammas pikemaks ajaks seisma jäi, lõid iisraellased leeri üles. Kuid nad ei teadnud, millal see sammas nihkub ja edasi liigub. See võis olla mitu kuud, nädalat või päeva. Alati ei olnud võimalik telki avada. Seetõttu on raske aru saada, kuidas see välja nägi – sukkah, lehtmaja või iisraellaste telk nende teekonnal läbi kõrbe.

Igor Rusnyak, KEMO Messia piiblikooli direktor

Seminari “Sada küsimust Sukkoti pühade kohta” materjalide põhjal / t.me/messianicrabbi

Allikas: https://ieshua.org/sukkot-kto-my-bez-gospoda.htm

Mida saavad makabeid meile sukkoti kohta õpetada?

Kas olete kunagi mõelnud, miks hanukast sai teine ​​Sukkot? Teises Makkabite raamatus on kirjutatud, et makabeid ja Iisraeli .....

Sukkot: lehtmajade püha

Üks huvitavamaid pühasid, mida meil on kästud pidada "igaveseks seaduseks kõigis teie põlvkondades", on Sukkoti (lehtmajade) püha. Seda .....

Antisemitismi tõus maailmas: usklike aeg tegutseda

Mulle isiklikult tundub see maailm kummaline ja vale olevat. Ja need, kes püüavad seda ratsionaalselt mõista ja määrata, .....

Märgake Jeesust juutide sügispühadel

Võib-olla Vana Testamendi  selgeim märk Jeesusest on paasatall, kes tapeti kui sümboolne asendusohver Iisraeli pattude eest, vabastades nad .....

Kolm küsimust, mida endalt sukkasse sisenedes küsida

Sukkoti püha, mis järgneb Jom Kippurile, on Issanda nautimise, lootuse, lootuse uuendamise ja Päästja läheduse püha. On väga .....

Jumalikud kohtumised

Meie väga kallis sõber armastab juudi rahvast ja püüdis kirikus, kus ta käis, jagada  messiaanlikku juudi nägemust. Pastor .....

Tišri: juutide ja kristlaste pidustuste aeg

Käes on aasta kõige ilusam aeg! Ei, ma ei räägi tänupüha ja jõulude vahele jäävatest nädalatest. Ma räägin .....

Mõned juudi kalendri reeglid

Esiteks algab iga juudi (ja Piibli) päev päikeseloojangul eelneval õhtul ja lõpeb 24 tundi hiljem päikeseloojangul. Juudi kuu .....