Tagakiusamise trend: Hiina digitaalne järelevalve inspireerib autoritaarseid riike kogu maailmas

Hiina valitsus kasutab üha enam riigi pidevalt arenevat digitehnoloogiat. Suurenenud on tsensuur, desinformatsioon ja range kontroll usurühmade üle. Hiina tegutsemismeetodid äratavad huvi ka teistes autoritaarsetes riikides.

2022. aasta märtsis kehtestati koroonapandeemia varjus Hiina kirikutele ulatuslikud piirangud interneti kasutamisele.

Vastuseks administratsiooni tegevusele on mõned pastorid hakanud kasutama häälsõnumeid sotsiaalmeedias, näiteks rakenduses WeChat. Nii ei pea nad oma jutluste sisu võimudele esitama.

Kristlik sisu oli veel 2022. aastal Internetis saadaval, kuid juurdepääs materjalile muutub kogu aeg raskemaks.

Digitaalsete jälgede pikad tagajärjed

Tehnoloogia arendamine on aidanud Hiina kristlastel evangeeliumi levitada.

Teisest küljest on negatiivseks küljeks digitaalsete jalajälgede pikaealisus: juba mitu aastat vanad sündmused, näiteks haarang kristlikku veebiraamatupoodi, mõjutab endiselt seal tabatud kliente.

Näib, et digitaalsete platvormidega on seotud üha rohkem riske ja nende kasutamisel võivad olla kristlaste jaoks kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed.

Hiina on näidanud teed ka teistele riikidele.

Koroona pandeemia leviku jälgimiseks ja tõkestamiseks mõeldud rakendusi ei ole keelatud, vaid need on ümber programmeeritud. Möödunud WWL-i(World Watch List) aruandeperioodil on võimud suurendanud kontrolli sotsiaalmeedia üle, näiteks lükates vastutuse selle sisu eest tehnoloogiaettevõtetele.

Mis puutub tavakodanikesse, siis interneti kasutamise võimalused ahenevad. Eriti puudutab muutus kristlasi, sest neid nähakse osana lääneriikide mõjusfäärist.

Autoritaarne areng kiireneb

Pidevalt muutuv digitaalse side infrastruktuur on iseenesest potentsiaalselt ohtlik. Huawei turvasüsteem ja selle seosed Hiina Rahvavabariigi ja Kommunistliku Partei relvajõududega on ebaselged.

Ohud ei piirdu ka Hiinaga. WeChat hoiatas rakenduse väliskasutajaid, et nende andmed – kasutusajalugu, kommentaarid ja meeldimised – saadetakse Hiina jälgimiskeskustesse.

Hiina on näidanud teed ka teistele riikidele, eriti jälgimistehnoloogia ja inimõiguste ümberdefineerimise osas. Nende riikide hulka kuuluvad näiteks Venemaa, Türgi ja Aserbaidžaan, Lõuna-Aasia riigid Sri Lanka, Myanmar ja Malaisia ​​ning Kesk-Aasia riigid Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan.

Autoritaarne areng on oluline muutuste suundumus ka paljudes teistes piirkondades, näiteks Põhja- ja Ida-Aafrikas, Sahara-taguses Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.

Kristlased kui vai lihas

Hiina eeskuju järgivates autoritaarsetes riikides on kristlike kogukondade olemasolu haldussüsteemile juba pinnuks silmas. Eriti kui kristlased püüavad oma õigusi kaitsta.

Autoritaarsed valitsejad avaldasid kirikujuhtidele suurt survet. Inimõiguste austamise, vaba ühiskonnaosaluse, õigusriigi ja valimiste läbipaistvuse nõuded pole muudatusi kaasa toonud, sest neile vastates apelleeritakse riigi poolse kontrolliga kaasnenud “stabiilsusele” ja “turvalisusele”.

Valitseva partei vastu seisvaid kristlasi võib tembeldada korrarikkujateks, rahurikkujateks või isegi terroristideks. Tulemuseks võib olla arreteerimine, kirikuhoonete hävitamine ja kirikuregistrite tühistamine.

Allikas: Vainotrendi: Kiinan digitaalinen valvonta innoittaa autoritaarisia maita globaalisti | Open Doors Finland