Tagakiusatud rohingja kristlased Myanmaris – vähemuste vähemus

See artikkel on osa sarjast, milles analüüsitakse Myanmari kristliku elanikkonna ees seisvaid ainulaadseid väljakutseid pärast 1. veebruaril 2021.a. toimunud riigipööret. Klõpsake siin olukorra kohta lisateabe saamiseks ja siin et saada antud sarjast ülevaade (mõlemad inglise keelsed artiklid).

2017.a. augustis alustas Birma sõjavägi ehk Tatmadaw rünnakute seeriat rohingja moslemite vastu saades koheselt rahvusvahelise hukkamõistu osaliseks, nüüd peetakse seda aga lausa genotsiidiks. Tatmadaw on aastakümneid tagakiusanud rohingja moslemeid Myanmaris, kuid augustis alanud ja praegu käimasolev genotsiid on seni kõige intensiivsem ja selle tagajärjel on ümber paigutatud vähemalt 742 000 inimest ja kümned tuhanded inimesed on surnud.

Kuigi rohingja moslemid seisavad silmitsi kriisiga, millele rahvusvaheline üldsus on reageerinud, siis unustatakse sealjuures sageli ära teine ​​rühm: rohingja kristlased.

Rohingja kristlased, kes on väike vähemus teise väikese vähemuse seas, on pikka aega pidanud taluma tagakiusu mitte ainult Tatmadawlt, vaid ka teistelt rohingjadelt. Nüüd, kui Tatmadaw kindlustab pärast 1. veebruari riigipööret riigis haaret, satuvad rohingja kristlased ohtlikku olukorda.

Ajalugu ja taust

Rohingjad on indoarialaste rahvusrühm, osa rändahvast, kes rändas 2. sajandil eKr Kesk-Aasiast Lõuna-Aasiasse. Valdav enamus neist järgib sunniitliku islami ja sufismi segu, väike protsent praktiseerib hinduismi ja veelgi väiksem osa järgib kristlust. Hinnanguliselt elas budistliku enamusega Myanmaris, Rakhine’i lääneriigis enne Tatmadaw pealetungi 2017. aastal, miljon rohingjat – see arv on langenud, kuna sajad tuhanded rohingjad otsivad naaberriigis Bangladeshis varjupaika.

Rohingjade varajane ajalugu Myanmaris on vaieldav teema, mille muudab keeruliseks Rakhine’i osariigi asukoht Bangladeshi piiril ja selle asumine Arakani regioonis, mis on sajandeid olnud muutliku poliitika mõjusfääris. Sõltumata sellest, millal täpselt rohingjad Myanmarisse elama asusid, on Tatmadaw näinud palju vaeva, et levitada natsionalistlikku ideed, et rohingyad ei kuulu Myanmari. Nad on läinud isegi nii kaugele, et ei tunnista terminit “rohingja”.

See idee kinnitati 1974. aasta põhiseaduses ja 1982. aasta kodanike seaduses, milles on loetletud 135 aktsepteeritud “rahvuslikku rassi” ja mis nõuab, et kõik rahvusrühmad, keda loetelus ei ole, esitaksid dokumendid selle kohta, et nende esivanemad asusid Myanmarisse elama enne 1823. ja see võimaldab valitsusel keelduda kodakondsusest nende rassi põhjal. Selline olukord muudab nad kodakondsusetuks ja nad ei pääse ligi valitsuse teenustele, nagu haridus, tervishoid ja isegi abielutunnistused.

Väljaränd Bangladeshi

2017. aasta augustis puhkes Myanmari Rakhine’i osariigis vägivald pärast seda, kui sõjaline rühmitus Arakan Rohingya Päästearmee (ARSA) võttis vastutuse politsei- ja armeepostidele suunatud rünnakute eest. Kättemaksuks hävitas Myanmari valitsus vähemalt 55 küla ning korraldas rohingjade vastu jõhkra mõrvade, vägistamiste, piinamiste ja valimatu pommitamise seeria, sundides sadu tuhandeid põgenema.

Pagulased kõndisid päevi läbi džunglite ja mägede või läbisid ohtliku meretee selleks, et leida varjupaika Bangladeshi Coxi Bazari rajoonis asuvates Kutupalongi ja Nayapara pagulasasulates ja nende ümbruses. Üle 700 000 pagulase hulgas oli umbes 1500 rohingja kristlast – kõik nad on elusad näited Tatmadaw valitsuse karmist mõjust Myanmari usuvähemustele.

Rohingja kristlaste diskrimineerimine

Rohingja kristlasi ähvardab topeltoht – kõigepealt Tatmadaw ja teisalt radikaalsete moslemite poolt oma rohingja naabrite seas. Sageli peetakse neid oma rahva reeturiteks ja seetõttu kogukond põlgab neid. Nii vähekindlustatud kui rohingjad on, kogevad rohingja kristlased sageli rohkem vaeva siis, kui nad tunnistavad oma usku, sealhulgas ähvardab neid röövimise, ahistamise, seksuaalse väärkohtlemise oht ja nende lastele ei võimaldata teistele rohingjadele pakutud niigi piiratud hariduse võimalust.

Suurem osa rohingja kristlaste vastu suunatud vägivallast on oma olemuselt väga lokaalne – naabrid ründavad naabreid -, kuid osa sellest on organiseeritum. Rääkides ühest sellisest organisatsioonist, kirjutas rohingja kristlane Rahvusvahelise Missiooni Nõukogu poolt avaldatud kirjas, et ARSA jälitas tema onu.
“Ta on nende eest neli kuud põgenenud.”

ARSA ründas rohingja kristlastest põgenikke 2020. aasta jaanuaris. Rünnak leidis aset Kutupalongi põgenikelaagris elavas kristlike perekondade kogukonnas, mis pärast viimast moslemitest rohingjade sissevoolu Myanmarist Bangladeshi 2017. aastal, nimetati maailma suurimaks põgenikelaagriks.

Pärat sama laagri teistkordset rünnakut hävitasid 400 ARSA sõjaväelast kiriku ja 25 kristlase kodud. Üks alaealine tüdruk rööviti, ta pöördus islami usku ja abiellus ühe oma vangistajaga.

Religioosne vabadus chin-rahvastele pärast riigipööret

Asukoha tõttu on rohingja pagulased vältinud hiljutistes rahutustes osalemist, mis järgnesid Tatmadaw 1. veebruari riigipöördele. Ometi ei tähenda see, et riigipööre rohingja rahvast ei mõjutaks – vastupidi, analüütikud usuvad, et nende olukord võib halveneda, kui Tatmadaw tugevdab oma võimu riigi üle ja alustab tegevust ilma tsiviilvalitsuseta, mis neid ohjeldaks.

Kuid juba enne, kui see juhtub, on rohingja kristlaste pärast veel üks vahetum mure. Rääkides oma riigipöörde järgsest olukorrast, tegi rohingja kristlik assamblee 28. veebruaril 2021 avaliku avalduse, milles öeldi, et rohingja kristlastel ei ole rahutuste tõttu võimalik tööle minna ja nad võitlevad, et ilma sissetulekuteta toime tulla. “Nad näevad ellujäämise nimel vaeva.”

Rahvusvaheline üldsus peab toetama Myanmari usuvähemusi, sealhulgas rohingja kristlasi, surudes Tatmadaw tagasi. Myanmari on saabunud muutuste hooaeg – see võib Birma rahvale osutuda katastroofiliseks juhul, kui Tatmadawl lubatakse võim säilitada.

Allikas: https://www.persecution.org/2021/04/02/myanmars-persecuted-rohingya-christians-minority-minorities/