Taimede seemned

India mõistujutt.

Juhtus nii, et padišahhi (endisaegne Türgi sultanite, Pärsia ja Afganistani kuninga tiitel) õukondlased äkitselt vihastasid tema peale ja lõpetasid temaga rääkimise. Ükskõik, mida padišahh neilt palus, vastasid nad lühidalt ja jälle vaikisid.

Birbal ei olnud sel päeval durbaris (India vürsti vastuvõtusaalis).

Akbar mõistis õukondlaste solvumise põhjust, kuid ei näidanud seda välja. Ta küsis rahulikult, mis neid niivõrd häirib, et nad täna nii sünged on. Üks vana aadlik ütles:

“Maailma isand! Üks asi kurvastab mind, kui soovite – ma ütlen.”

Padišahh andis loa ja vana mees rääkis:

“Ma olen söönud teie leiba kakskümmend viis aastat ja teeninud teid ustavalt. Ja nüüd? Suvatses sellel Birbalil vaid oma nägu näidata ja te ei pea meid enam millekski. Mis iganes juhtuks – te pöördute kohe tema poole. See on meie kõigi jaoks väga solvav.”

“Te ei tohiks sellepärast kurvastada,” vastas padišahh. – “Nüüd pole Birbali siin, just praegu on õige aeg ja ma esitan teile tõsise küsimuse. Kes tahab, see las vastab: kus on taime seemned?”

Õukondlased hakkasid vastust otsima, pingutasid oma ajusid, kuid kõik oli asjatu. Keegi ei suutnud padišahhile vastata.

Siis ütles Akbar:

“Nüüd näete ise, miks pean Birbalilt küsima. Teie seas ei olnud ühtegi, kes mulle vastaks, aga Birbal vastab mulle kindlasti.”

Ja padišahh saatis Birbali järele sõnumitooja.
Käsu kätte saanud, ilmus vesiir (islamimaadel pärimuslikult sultani valitsuse juht) kohe darbari, Akbar kordas oma küsimust.

Birbal käskis sulasel vett tuua, kallas kamalutäie vett maapinnale ja ütles:

“Siin, maailma valitseja! Siin on taime seemned.”

Kõik õukondlased olid uskumatult üllatunud. Padišahh nägi, et nad ei mõistnud Birbali sõnade tähendust, ja nõudis:

“Birbal, selgita oma sõnu.”

“Maailma isand! Kõigi taimede seemned asuvad maas, ainult et nad ei saa ilma veeta kasvada. Kuid niipea, kui vesi satub seemnele, hakkab see kohe kasvama, sellepärast ütlen: kus vett valatakse maapinnale, seal loendatakse ja istutatakse ka seemneid.”

Õukondlased hakkasid Birbali tarkust kiitma ega mäletanud enam oma kadedust tema vastu.

Padišahh oli samuti rahul ja ta õnnistas heldelt oma peanõunikku.


Allikas: https://pritchi.ru/id_3499