Afganistani valitsev Talibani režiim avaldas, pärast eelmisel nädalal tehtud otsust blokeerida ÜRO inimõiguste raportööri Afganistani sisenemine, uued moraaliseadused, mis jätkavad pikaajalist inimõiguste mahasurumist.
Naised ei tohi enam ilmuda avalikkuse ette katmata nägudega, reisida ilma meessoost saatjata ega vaadata mehi, kellega nad ei ole suguluses. Lisaks ei ole naistel lubatud avalikult laulda, tsiteerida ega ette lugeda.
USA Rahvusvahelise Usuvabaduse Komisjoni (USCIRF) 2023. aasta aruande kohaselt piiravad enam kui pooled Talibani 2021. aasta võimuletulekust saadik välja kuulutatud 80st ususeadusest naiste ja tüdrukute õigusi. Taliban on töötanud selle nimel, et piirata naiste õigusi kõigis eluvaldkondades, alates haridusest ja lõpetades tööga ja lõpetades nende avalikus kohas liikumisega. Eelmise nädala teade edendab seda suundumust.
Ameerika poolt toetatud ilmaliku valitsuse 2001–2021 ajal kasvas üles terve põlvkond naisi ja tüdrukuid, kellel oli juurdepääs haridusele, töökohtadele ja isegi valitsusasutustele. Uue Talibani valitsuse ajal on neilt need õigused süstemaatiliselt ära võetud, ilma et diskrimineerimisel oleks lõppu näha.
Hiljuti välja kuulutatud seadus ulatub naistest kaugemale, reguleerides muuhulgas autodes mängitavat muusikat, elusolendite joonistusi ja pilte ning igapäevaseid palveid. Väljaannet vaadanud allikate sõnul avaldati seadus 114-leheküljelise ja 35 artikliga dokumendina ning see annab pahede ennetamise ja vooruslikkuse levitamise ministeeriumile volitused Afganistani rahva vastu suunatud lakkamatus repressioonikampaanias.
Selle kuu alguses avaldatud aruandes nimetas USCIRF usuvabaduse tingimusi Talibani valitsetavas Afganistanis kohutavateks, dokumenteerides, kuidas režiim on pidevalt töötanud, et “represseerida ja oluliselt lämmatada mis tahes tegevust või käitumist, mis ei vasta nende rangele islami tõlgendusele.”
USCIRF on soovitanud, et USA välisministeerium määraks Afganistani alates 2022. aastast igal aastal erilist muret valmisavaks riigiks (CPC), kuid seda soovitust ei ole veel järgitud. Välisministeerium ei ole kunagi tunnistanud Afganistani usuvabadusprobleeme, määrates selle CPC või erilise jälgimisnimekirja riigiks. Siiski määras ta aastatel 1999–2001 kolm korda Talibani erilise mureüksuseks (EPC). Taliban ei ole praegu EPC-ks määratud.
Vaatamata lubadustele valitseda ideoloogilise mõõdukuse ja vaoshoitusega, on Taliban rakendanud riigis šariaadiseaduse äärmuslikku versiooni alates võimuhaaramisest 2021. aastal. Šariaadiseaduse jõustamine hõlmab USCIRF-i hiljutise raporti kohaselt „avalikke hukkamisi, löömist ja piitsutamine, kividega loopimine, peksmine ja avalik alandamine, nagu sunniviisiline pea raseerimine.