Talmud, Sokrates ja kaks korstnas

Talmud, Sokrates ja kaks korstnas. Juudi tähendamissõna. 1920. aastate keskel läks noor juut ühe tuntud New Yorgi rabi juurde ja teatas, et soovib Talmudi õppida.

Kas sa oskad aramea keelt? küsis rabi.

– Ei.

– Aga heebrea keelt?

– Ei.

Kas sa õppisid Toorat lapsena?

– Ei, Rebbe. Aga ärge muretsege. Lõpetasin Berkeley filosoofia teaduskonna ja just kaitsesin väitekirja Sokratese filosoofia ja loogika teemal. Ja nüüd selleks, et täita lünki oma teadmistes, tahan ma veidi Talmudi õppida.

“Sa ei ole valmis Talmudi õppima,” ütles rabi. “See on sügavaim raamat, mille inimesed on kunagi kirjutanud. Aga kuna sa nõuad, siis annan sulle loogikatesti: kui saad sellega hakkama,  siis hakkan sind õpetama.”

Noormees nõustus ja rabi jätkas.

— Kaks inimest ronivad korstnast alla. Üks tuleb välja puhta, teine ​​määrdunud näoga. Kes neist ennast pesema läheb?

Noore filosoofi silmad läksid suureks.

– Kas see peaks olema loogika test?

Rabi noogutas.

“No muidugi see, kellel on nägu must!”

– Vale vastus. Mõtle loogiliselt: määrdunud näoga inimene vaatab puhta näoga inimese otsa ja otsustab, et ka tema nägu on puhas. Ja see, kelle nägu on puhas, vaatab selle peale, kelle nägu on määrdunud ning otsustab, et ta ise on ka must ja läheb pesema.

– Oi kui kaval – imestas külaline- Olge nüüd, Rebbe, tehke mulle veel üks test!

– Hea küll, noormees. Kaks inimest ronivad korstnast alla. Üks tuleb välja puhta, teine ​​määrdunud näoga. Kes neist pesema läheb?

– Aga me oleme selle juba teada saanud – see, kelle nägu on puhas!

– Vale vastus. Mõlemad käivad pesemas. Mõtle loogiliselt: puhta näoga inimene vaatab määrdunud näoga inimese otsa ja otsustab, et tema nägu on samuti määrdunud. Ja see, kelle nägu on määrdunud, näeb, et teine ​​on pesemas käinud, saab aru, et tema nägu on määrdunud ja läheb ka pesema.

– Selle peale ma ei tulnudki! Hämmastav – tegin loogikavea! Rebbe, teeme uue testi!

– Okei. Kaks inimest lähevad korstnast alla. Üks tuleb välja puhta, teine ​​määrdunud näoga. Kes neist pesema läheb?

– Noh… Mõlemad lähevad pesema.

– Vale vastus. Kumbki neist ei lähe pesema. Mõtle loogiliselt: see, kelle nägu on määrdunud, vaatab seda, kelle nägu on puhas ja ei lähe pesema. Ja see, kelle nägu on puhas, näeb, et see, kelle nägu on määrdunud ei lähe samuti pesema, sest ta saab aru, et ta nägu on puhas.

Noormees sattus ahastusse.

– Noh, uskuge mind, ma olen võimeline Talmudi õppida! Küsige midagi muud!

– Okei. Kaks inimest ronivad korstnast alla…

– Oh mu jumal! Ükski neist ei lähe pesema!!!

– Vale vastus. Kas sa nüüd oled veendunud, et Talmudi õppimiseks ei piisa Sokratese loogika tundmisest? Ütle, kuidas saab olla nii, et kaks inimest lähevad ühest korstnast alla ja ühe nägu määrdub, aga teise nägu ei määrdu?! Kas sa ei mõista? Kogu see küsimus on mõttetu ja kui sa kulutad oma elu jaburatele küsimustele vastamisele, siis on ka kõik sinu vastused mõttetud!

Juudi traditsioon ei lükka põhimõtteliselt kõrvale abstraktset mõtlemist. Targad püüavad ette näha kõiki võimalikke variante ja olukordi, mida Talmudis käsitletakse ning mis võivad mõnikord jääda ebatõenäoliseks. Kuid uuritaval probleemil endal peab reaalses elus alati olema konkreetne tähendus ja kindel tugi.

Allikas: https://pritchi.ru/id_3052