Te suudate üldse mitte muretseda

“Ärge muretsege ühtigi.” Apostel Pauluse kuulsad sõnad tema kirjas filiplastele meenutavad paradoksi – ühelt poolt meeldib meile näha neid sõnu ilusas raamis maja seina kaunistamas, kuid teisalt leiame, et neid on peaaegu võimatu täita.

Ausalt, me võime salaja loota, et seda konkreetset käsku võib eirata. Me ütleme endale, et siin ei saa olla mõeldud “mitte ühtigi”. Eriti rasketel aegadel, mis nii häirivad. Jumal ju teab meie inimlikku loomust. Ta teab, et me ei suuda kontrollida ärevaid mõtteid, mis meid pommitavad, aga ka õhupuudust, südamepekslemist või rahutut ööd, mis nende mõtetega kaasnevad.

Või me ütleme endale, et need sõnad “ärge muretsege ühtigi” on siin mõeldud vaimulikult küpsetele pühadele. Ja kuna me pole seda taset veel saavutanud, siis võime seda käsku vähemalt mõnda aega eirata. Pealegi üritame teisi nende sõnadega mitte koormata. Kui mõnda teist ​​usklikku vaevavad rahutuks tegevad mõtted, siis ei tule meile see salm meeldegi, et mitte näida taktitundetuna. Parem näidata üles empaatiat, kui riskida banaalsusega.

Kuid Jumal ei andnud meile võimatuid standardeid, mida on võimalik alles teatud vaimse kasvuga saavutada. Ta räägib sellest, mis Tema Vaimu abil võimalik on. Ta teab ärevuse halbu tagajärgi ja ütleb meile, et me ei tohi selle türanniale alistuda. Ta õnnistab meid jumaliku suunaga, et saada üleloomulikku abi.

Kutsutud palvesse

Ärevus neelab. Ta juhib meie mõtteid ja täidab neid hirmuga. Laiendades halvimate stsenaariumide loetelu kustutab ta lootuse ja hävitab meie usu. See on vaenlase lemmik muusikariist, mis puhudes meie hirmude pasunat aitab Jumala häält summutada.

Kui meid koormavad selle maailma mured, siis on selliseid häirivaid mõtteid raske vältida. Meie Jumal teab seda. “Ärge muretsege millegi pärast” (Filiplastele 4: 6, kaasaegne tõlge) – see ei tähenda, et me ei tunneks end kunagi rahutuna. See salm ütleb meile, mida selle murega peale hakata – andke see üle Jumalale. Nii et see kõlab tervikuna:

Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.

Me suudame üldse mitte muretseda, sest kõiges – igas keerulises olukorras – pöördume universumi Jumala poole. Selle koorma iseseisva kandmise asemel, lastes sellel meid vigaseks teha, hüüame me kohe Jumala poole ja kuulutame „kõik meie mured on Tema peal, sest Ta hoolib meist” (1. Peetruse 5: 7).

Palve suunab meid Jumala juurde

Palve suunab meie tähelepanu kõike neelavalt probleemilt meie Kõigeväelise Jumala peale. Enne, kui meie peast jooksevad läbi kõik meie probleemi arengu lootusetud stsenaariumid, peame keskenduma teadlikult taevasele. Peame meeles pidama, et meil on lootus ja abi. Peate endale meelde tuletama, et isegi sellised raskused alluvad suveräänsele Jumalale ja Ta kontrollib kõike.

Ja me palume mure vastu tänades, sest me teame, et Issand on hea. Perspektiiv, millega vaatame toimuvat, muutub, kui vaatame oma raskustele selles valguses, kes on Jumal ja meenutame kõike, mis Ta on teinud. Me ei suuda Jumalat liiga palju tänada selle eest, et Ta saatis oma Poja, kinkis igavese elu ja õnnistas meid igasuguste vaimsete õnnistustega.

Kui me palvetame ja oleme Jumala ligidalolus, siis peab kõik muu Tema ees kummardama. Palve vaigistab meie rahutud mõtted ja aitab meil kuulda Jumalat, näiteks Tema kalleid tõotusi: Ta on ustav.

Kutsutud sõtta

“Ärge muretsege ühtigi” on ka üleskutse vaimsele sõjapidamisele. See tähendab valmisolekut tagasi lükata kõik eesseisvad kiusatused. Kui meie mõtted raskuste tõttu kontrolli alt väljuvad, siis algab lahing. Galaatlastele 5:17 öeldakse:

 Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite.

Meie liha tahab kõike kontrollida. Ta kannab raskuste koormat ja püüab väljamõelda, kuidas nendega toime tulla. Ja kui selgub, et need raskused on suuremad kui tema võimed – kui me ei suuda leia probleemile rahuldavat lahendust -, siis tuleb ärevus. See on vastuolus Vaimuga, mis kutsub meid usklikena üles usaldama Jumalat – käima usus, mitte nägemises.

See oli peamine probleem siis, kui Mooses saatis Jumala käsul kaksteist spiooni üles uurima maad, mille Jumal neile lubas anda. Neist kümme ei suutnud oma muret sel ajal maad asustanud hiiglaste tõttu ohjeldada. Neile polnud oluline, et nad olid juba näinud Jumala ustavust võitluses võimsa vaenlase – Egiptuse vastu. Polnud tähtis, et nad nägid, kuidas Jumal tegi imesid, millest kõige silmatorkavam oli Punase mere vete jagunemine. Nad arvasid vaid, et ei suuda kunagi nii suurt vaenlast lüüa. Ja nad, olles lootuse kaotanud, ütlesid: “Me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.” (4. Mo 13:34).

Ainult kaks spiooni – Joosua ja Kaleb – mõistsid, et tõeline lahing toimub hingedes. Neil pole vaja hiiglasi karta, vaid nad peavad meeles pidama, et „Issand on meiega” (4Ms 14: 9). Joosua ja Kaaleb palusid inimestel usaldada Jumalat ja minna edasi, teades, et koos Temaga nad triumfeerivad. Need kaks ei saanud muretseda ühtigi, sest nad uskusid Jumalat ja kõndisid usus.

Tõotus kaitsta

Filiplastele 4: 6 öeldakse: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises…”; järgmine salm kõlab:

Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. (Filiplastele 4:7)

See on uskumatult suur tõotus. Selles on nii palju armu. Kui vaatame Issandale keset ärevust, hoiab Tema rahu meie südameid ja mõtteid. Teisisõnu, Tema rahu on valvel, keeldudes häirivaid mõtteid sisse laskmast.

Kuid võite vastata, et palvetate, aga need mõtted tekivad ootamatult. Jätkake palvetamist. Kristuses peaks palve olema meie eluviis (1. Tessalooniklastele 5:17). Me loodame alati oma Päästjale, pidades meeles, et ilma Temata ei saa me midagi teha. Ükskõik millised häirivad mõtted külastavad teid, kui oleme Temaga, on Tema rahu – see on kõige tugevam kaitse. Kristuses lubatakse meile ammendamatut armu.

Allikas: http://ieshua.org/vy-mozhete-ni-o-chyom-ne-bespokoitsya.htm

Õpi heitma oma mure

“... heitke kõik oma mure tema peale...” 1. Peetruse 5: 7 Õpi heitma “...kõik oma mure Tema peale...” .....

Ära muretse!

Šalom kallis!Õnnistusi kõigile! Tervist kehasse ja rahu südamesse!Ära kahtle selles, et Jumal kuuleb sind, Ta kuuleb ja veelgi .....

Ära muretse, sina naerad viimasena

Kas tead, et Jeshua lubas viia need, kes Temasse usuvad ja Teda Issandana tunnustavad, sinna, kus nad hakkavad .....

Muretsedes mitte millegi pärast: kuidas Jumala lubadused meie hirme leevendavad

Minu silme all avanes kohutav vaatepilt ja mu kõige hullemad õudusunenäod ähvardasid reaalsuseks saada kui hoidsin süles oma, .....

Joyce Meyer: Muretsemise asemel ülistus

Mõnikord lähme elus läbi perioodidest, mille jooksul valdab meid ärevustunne. Palvetes küsime Jumalalt tuleviku kohta, sest tahame tulevikku .....