Käes on aasta kõige ilusam aeg!
Ei, ma ei räägi tänupüha ja jõulude vahele jäävatest nädalatest. Ma räägin Tišri kuust (kreeka-rooma kalendri järgi septembrist oktoobrini). See sügispühadena tuntud hooaeg hõlmab Yom Truad (trompetite päev), tuntud ka kui Rosh Hashanah (uusaasta), Yom Kippurit (lepituspäev) ja Sukkotit (lehtmajade püha).
Täiskasvanuna pean neid päevi tõesti aasta kõige ilusamaks ajaks. Lapsena olid aga Yom Trua ja Yom Kippur minu jaoks aasta halvimad päevad. Jumalateenistused kestsid terve päeva ja olid kuivad kui liiv. Nende päevade ainsad lunastavad tegurid olid see, et oli võimalik mõjuval põhjusel kooli mitte minna ja Yom Trual pidi üks meestest sada korda šofarit puhuma. Šofar on mulle alati meenutanud sarve häält, kui ratsavägi saabub sõjalist olukorda päästma.
Kui Yom Trua ja Jom Kippur olid minu lapsena kõige pikemad ja enamasti igavamad pühad, siis Sukkot oli tõepoolest imeline aeg. Sukkot oli üks põhjusi, miks ma lapsena Piibli Jumalat armastasin. Mõelda vaid: Iisraeli Jumal käskis oma rahval igal sügisel nädalaks telkima minna ja telkides elada.
Iga pere ehitas ajutise eluruumi, mida kutsuti sukkaks. Kaunistasime sukka puu- ja juurviljadega (mida sai soovi korral ka nädala sees süüa). Sõime ja magasime sukas. Mulle jääb alatiseks meelde, kuidas ma Sukkoti päevi lugesin.
Täiskasvanuna armastan Sukotit ikka veel. Ehitame sukka ja kaunistame selle ikkagi puuviljadega. Meie sünagoogipere paneb koos telke üles.
See on ikka see nädal, mida meie lapsed (ja mõned täiskasvanud) ootavad. Kuid täiskasvanuks saades nihkus mu imetluse ja hämmastuse fookus neil pühadel lapselikult reisilt kahe esimese püha sügavamale mõistmisele. Täiskasvanuna ootan nüüd pikisilmi Yom Truad ja Yom Kippurit ning andestuspalveid, mida me kogukonnana ütleme.
Lapsena mõtlesin igavikule harva, kuid nüüd, kuuekümnendale sünnipäevale lähenedes, mõtlen igavikule palju rohkem. Kui ma lapsena mõtlesin endamisi: “Kui lahe on Iisraeli Jumal, kes käskis meil telke püstitada, nagu sõjaretkel!”, siis täna ütlen endale: “Milline lahe Iisraeli Jumal, kes andis vahendid ja andestas oma rahvale!”
Nüüd, kui ma kuulen sada korda šofari heli, mis meid kutsub, siis ei puperda mu süda mitte ainult helidest. Mu süda täitub teadmisega, et olen andeks saanud ja uuenenud. Kui ma palvetan Yom Kippuril meeleparanduspalveid, rõõmustab mu süda, sest ma tean, et mu patud on andeks antud ja mu lunastus on Jeshuas täielik.
Nendest päevadest on tõesti saanud aasta kõige ilusam aeg. Juba nädala pärast koguneme kokku ja kuuleme šofari häält. Alles nüüd, kui ma seda heli kuulen, ei mõtle ma enam ratsaväele, kes tormab päeva päästma. Ma mõtlen Päästjale, kes läks Kolgatale oma rahvast päästma.
Need teie seast, kes pole nende piibellike pühadega tuttavad, saate nende kohta rohkem teada, lugedes 3. Moosese 23. peatükki. Samuti soovitan teil osaleda Yom Trua, Yom Kippuri ja Sukkoti jumalateenistustel teie lähedal asuvas Messiaanlikus sünagoogis.
Autor – Eric Tokayer / charismamag.com
Allikas: https://ieshua.org/tishrej-vremya-prazdnovaniya-dlya-evreev-i-christian.htm