Tuletage meelde seda, mida Jumal mäletab

Ja mulle tuli Issanda sõna; Ta ütles: “Ma mäletan… su mõrsjapõlve armastust.” (Jeremija 2:2)

Tuletage meelde, mida Jumal mäletab. Kas ma olen Jumala vastu sama spontaanselt lahke nagu varem või ootan ainult, et Jumal oleks minu vastu lahke? Kas kõik, mis toimub mu elus täidab Tema südame rõõmuga või ma kurdan pidevalt, sest asjad ei tundu kulgevat nii, nagu mina tahan? Inimene, kes on unustanud, mida Jumal väärtustab, ei saa täituda rõõmuga. On imeline meeles pidada, et Jeesusel Kristusel on vajadusi, mida me saame rahuldada – “Anna mulle juua.” (Johannese 4:7). Kui palju lahkust olen ma Talle viimase nädala jooksul üles näidanud? Kas mu elu on olnud Tema maine hea peegeldus?

Jumal ütleb oma rahvale: “Te ei ole praegu Minusse armunud, aga ma mäletan aega, mil te olite.” Ta ütleb: “Ma mäletan… teie mõrsjapõlve armastust…” Kas ma tunnen samasugust armastust Jeesuse Kristuse vastu nagu alguses, kui andsin endast kõik, et tõestada Talle oma pühendumust? Kas Ta leiab mind kunagi mõtisklemas selle aja üle, mil hoolisin ainult Temast? Kas ma olen seal praegu või olen valinud inimliku tarkuse, mitte tõelise armastuse Tema vastu? Kas ma olen Temasse nii armunud, et ma ei mõtle sellele, kuhu Ta võib mind juhtida? Või ma vaatan, kui palju austust ma saan, kui mõõdan seda, kui palju ma pean, selle asutuse saamiseks, Teda teenima?

Kui ma meenutan seda, mida Jumal minust mäletab, siis võin hakata mõistma, et Ta ei ole minu jaoks see, kes Ta varem oli. Kui see juhtub, siis peaksin lubama sellel häbil ja alandusel, mis sellega kaasneb, oma ellu tulla, sest see toob kaasa Jumalale meelepärase kurvastuse ja “Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse…” (2. Korintlastele 7:10)

Katkend Oswald Chambersi raamatust “My utmost for His highest.”