Üheksa viisi, kuidas vallalisi petetakse

Märkus: Tegemist on valentinipäeva puudutava artikliga, aga kuna üksinduse teema muutub aktuaalseks juba siis, kui saabub sügis, ilmad muutuvad pimedamaks ja külmemaks ning õhtud üksildasemaks, siis otsustasin selle artikli avaldada praegu.

Homme on sõbrapäev – võib-olla üks selle aasta vastuolulisemaid pühi. Armunud turteltuvide jaoks on see väga meeldiv ja põnev, skeptikute jaoks liiga ületähtsustatud ja silmakirjalik ning üksikutele  inimestele nende üksindust just eriti rõhutav.

Üksinduse kõige kibedam kurbus aktiveerub salaja igal veebruaril vallaliste hinges, kes ootavad oma pulmapäeva. Kuigi paljud meie sõbrad ja perekonnad on uppumas kohtingutesse, lilledesse, šokolaadikompvekkidesse ja armastuskirjadesse, siis on väga palju neid, kes on “valentinipäevast ilma jäänutena” täis sallimatust, kibestumist, häbi, kahetsust ja pahameelt.

Suure tõenäosusega kohtute heatahtlike, armastavate ja naiivsete abielus meeste ja naistega, kes unustavad soovimatu üksinduse emotsionaalsed raskused ja innustavad teid entusiastlikult lihtsalt nautima seda aega, mil saate „Jeesusega kohtamas käia”. Jah, Jeesus on meie lootus ja tervenemine, kuid selles pole midagi romantilist, meisterlikult pakitut ja šokolaadimaitselist. Tõde on see, et aasta -aastalt kogetud täitmata soov armastatud inimese järele kujutab endast palju sagedamini kurbust ja raskust, mida kogetakse, olles kaua aega töötu või lastetuse staatuses kui emotsionaalse vabadusena, nii nagu paljud seda ette kujutavad. “Inimesel pole hea üksi olla.”

Täisväärtuslik ja viljakas poissmeheelu

Soovime, et meie elu oleks täisväärtuslik ja viljakas. Me tahame nii palju kui võimalik kogeda kõike, mida Jumal on meile loonud ja meile andnud, ja me tahame, et meie kogemus sellest lühikesest elust arvestaks tõeliselt Tema auga ja tooks kasu teistele. Kahjuks oleme sageli oma vallalise elu jooksul määranud abielu märgiks õnnest ja tähtsusest. Möödusid päevad – palju päevi -, mil ma tõesti ei suutnud ette kujutada täisväärtuslikku ja viljakat elu ilma naiseta.

Kuid nii palju kui Jumal ka abielu ei armastaks, ei pidanud Ta seda meie igavese ettemääratuse ja õnne sambaks. Algselt oli abielu üks võimalus selleks, et kogeda ja väljendada palju ilusamat liitu – ühinemist Jumalaga Tema Poja ja Tema Vaimu kaudu. Paulus väidab, et võti meile ristil antud vabaduseks on tegutsemine vaimus (Galaatlastele 5:16), kaldudes kõrvale ihu soovidest ja täitudes uute viljadega – armastuse, rahu, rõõmu, kannatlikkuse, headuse, halastuse, usu, tasaduse ja mõõdukusega (Galaatlastele 5:22). Vaba ja täisväärtuslik elu, mis on peidetud Kristusse ja peegeldub Tema sarnasuses, peitub nendes üheksas kristliku elu autasus.

Vilja otsimine Ustava Altari juurest

Tõenäoliselt seisneb vallalise elu suurim häda selles, et enamik inimesi lükkab Vaimu vilja toomise edasi kuni abiellumiseni. Me usume rumalalt, et leitud armastus  mingil salapärasel viisil paljastab need viljad meie elus. On tõsi, et abielu toob sageli pühitsuse, kuid paljude tunnistus on, et abielu on pühaduse poole püüdlemisel pigem diagnostikaks kui ettekirjutuseks. Viljakandmise asemel paljastab ta hoopis(armulikult) vead – vead, mille puhastamise ja parandamise usaldame Jumalale.

Tegelikult pole ükski neist Vaimu viljadest mõeldud ainult abielu jaoks. Need kõik on usku pöördumise (meie ühinemine Kristusega) vili, mitte abielu (meie abielu liit). Ja üksikute inimeste rõõmuks ei vaja see kõige olulisem liit perekonnaseisuameti pitsatit. Kui vaatame pulmaaltarit, oodates, et pruut või peigmees meid lõpuks õnnelikuks ja viljakaks teeks, siis otsime armastust, rõõmu ja rahu valest kohast. Jumal on juba andnud oma Vaimu – ja kõik selle viljad – igaühele, kes on Temas päästetud ja rahuldatud, olgu ta siis armunud või mitte.

Üheksa vilja, millele mõelda

Saatan on valede isa (Johannese 8:44). Ja tema kõige tõhusam viis selle hinge rahuldava vilja eemaldamiseks meie ikka veel vallalise elust on tema valed. Valed teie kohta. Valed teie mineviku kohta. Valed abielu kohta. Valed teie tulevase abikaasa kohta. Valed teie sõprade ja perekonna kohta. Ja kui meil pole naist ega meest ja kui me pole ääretult ettevaatlikud, siis võib selguda, et kuulame kaua just teda.

Kui plaanime võidelda viljakuse eest, siis peame need valed ära tundma ja neist üle saama Jumala võitmatu armastusega oma laste vastu, mille Ta andis meile oma tõotuste tõesuses. Niisiis, siin on üheksa tüüpi valesid, mille üle meil, vallalistel, on vaja Jumala Sõna relvaga triumfeerida. Olenemata sellest, kas olete kõigi nende valedega isiklikult tuttav või mitte, loodan, et iga lubadus varustab teid lootusega, mis on täis rõõmu ja otsustavust anda oma ikka veel vallalises elus Jeesusele rohkem ruumi.

1. Olen isekas, sest olen endiselt üksildane ning pole kedagi, kes hoolitseks minu vajaduste ja tunnete eest

Loomulikult võib isekus olla abielludes sama ohjeldamatu – ja palju ilmsem -, kuid vallalise elu on oma olemuselt isekas ja see kasvatab egoismi. Iga päev teete suurema osa oma otsustest selle põhjal, mida vajate ja mida soovite, ja keegi ei näe seda. Kuid ükskõik kui paljulubav ei tunduks egoism ja enesega rahulolu, siis armastus lubab palju paremat.

Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. ”(1Jh 4: 7). Armastuse tõotus on Jumala tõotus. Need, kes armastavad, kohtuvad üha sagedamini Jumalaga, kes on armastus (4: 8). Nii see armastus kui ka Jumal on saadaval nii abielus kui ka vallalise inimese jaoks.

2. Olen häiritud, sest olen endiselt üksildane ega tea, kas Jumal annab mulle üldse kunagi abikaasa

Meie kirikus tekib noorte seas ärevustunne tõenäolisemalt muudel põhjustel kui täitmata soov abielluda, kuid see on tõepoolest üks peamisi muresid. Hirmud ja mured armastuse, suhete ja abielu pärast võtavad vallaliselt inimeselt nii palju energiat. Mure ja enesehaletsus oma puuduste pärast tõotab meid lohutada, kuid nendest pole kasu. Kuid Jumal võib anda meile tõelise rahu.

Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4: 6 -7)

Jumal on lubanud meile rahu igas olukorras ja kaitset iga meie vastu suunatud kurja eest. Ükskõik, kas kohtute homme oma tulevase abikaasaga või jääte elu lõpuni üksi, Jumal teab teie vajadusi, lubab neid rahuldada ja võib tõeliselt anda teile rahu täis puhkuse ja nägemuse igal elu etapil.

3. Olen kannatamatu, sest olen endiselt vallaline ja olen väga kaua oodanud abiellumist

Amazon, Netflix ja nutitelefonid on kannatlikkust devalveerinud. Võib -olla mitte päris, kuid hetkeline nauding pakub meile nii palju, et on pannud meid unustama, kui hindamatu ja imeline on kannatlikkus. Kas hindate kannatlikkust endas või teistes? Internetis ja muidugi enamikus telekanalites ei leia te täna kiitvat tagasisidet kannatlikkuse kohta, seega peame otsima mujalt (usaldusväärsematest allikatest).

Jumal tõotab Pauluse kaudu „anda igavest elu neile, kes kannatliku heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust,” (Roomlastele 2: 7). On asju, mida saame ainult kannatlikkuse kaudu. Au. Kirkust. Surematust. Jumalat. Ükski tehnoloogia ei kiirenda seda protsessi. Ja lihased, mida vajame Jumalat oodates, tugevnevad, kui ootame väiksemaid asju, nagu näiteks pulmad. Kogu meie ootamine on seda väärt, kui selle kaudu saame Tema, keda meie hing lõpuks tegelikult ootab.

4. Võin olla külm ja teiste suhtes ükskõikne, sest olen endiselt üksi ja mul vaevu jätkub aega, et oma asjadega tegeleda

Võimutunne on üks suurimaid ohte üksi jäädes. See hiilib kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid sisuliselt peitub meie veendumus keskenduda eranditult iseendale – omamoodi ellujäämismentaliteedile – sageli teiste arvelt. Ja kui see enesehuvi kasvab, hakkame me teiste inimeste vastu vähem huvi tundma ja nende suhtes vähem kaastundlikud olema. Kuid Vaimu elustav vili on lahkus – sõbraliku kaastunde ja suuremeelsuse hoiak.

„Olge üksteise vastu lahked, kaastundlikud, andestage üksteisele, nõnda nagu Jumal Kristuses teile andestas” (Efeslastele 4:32). Ilus, vabastav lubadus, millele meie lahkus toetub, on Jumala lahkus meie vastu Kristuses. Need, kes panevad selga Kristuse – ja tõestavad end Temas tublidena – saavad headust Kõikvõimsalt, pühalt Jumalalt, olenemata sellest, mida nad väärivad. Jeesus ütleb: „Aga teie armastage oma vaenlasi ja olge rahul ning laenake, midagi ootamata; ja teie tasu on suur ja te olete Kõigekõrgema pojad; sest Ta on hea nii tänamatute kui ka õelate vastu. ” Oleme lahked, sest Jumal hoiab selliseid lapsi.

5. Ma ei hinda vooruslikkust ja kohusetundlikkust nii nagu vaja, sest olen endiselt üksi. Töötan nende kallal siis, kui abiellun ja pere loon

Üks vabandusi pühaduse poole püüdlemise edasilükkamiseks on see, et vallalistel kristlastel pole samu kohustusi kui abielus inimesel, nagu oleksime mingil moel vähem inimesed. Kui meil on naine või mees või lapsed, keda meie hoiakud ja käitumine mõjutavad, siis on meie jaoks tõesti oluline, kes me oleme ja kuidas me käitume. Kui mees ja naine abielluvad, siis saavad nad üheks, kuid nad ei ole rohkem üks kui vallaline inimene. Iga Jumala vaimuga täidetud laps on iseenda eest vastutav, olenemata tema perekonnaseisust (Roomlastele 14:12). Ja igal Jumala vaimuga täidetud lapsel on siin elus ligipääs Jumala headusele.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.” (Mt 5: 6,8). Õnnistatud – õnnelikud – on vallalised mehed ja naised, kes armastavad headust, voorust ja laitmatust ning selle poole püüdlevad. Ja õnnistus saabub praegu teie veel mitte abielus olevasse, veel mitte täiuslikku igatsusse Jumala ja Tema õiguse järele.

“Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja  vagaduseks, Tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused,  et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks. Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama oma usus voorust, vooruses tunnetust.”(2. Pt 1: 3-5)

Jumala vägi on teie poolel, täiendage oma usku ja üksindust lahkusega.

6. Olen ebausaldusväärne ja vastutustundetu inimene, sest olen endiselt üksildane ja te ei saa loota, et üksildased inimesed oma lubadusi peavad

Kahjuks naudivad mõned meist seda üksinduse osa. Need, kes pole veel abiellunud, tunnevad vabadust liikuda ühelt asjalt teisele, vahetades vanad kohustused millegi uue vastu. See võib olla uus töö või kirik, suhe või isegi linn. Inimesed lükkavad abielu edasi selleks, et vältida pühendumist ja säilitada vabaduse tunne. Olgu kuidas on, aga Piibel õpetab meid armastama ustavust, pühendumist ja truudust igal eluperioodil.

„Seepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud, edenege alati Issanda töös, teades, et teie töö pole Jumala silmis asjatu” (1Kr 15:58). Kui elu, töö, suhe või teenistus jõuab raskesse faasi, masendab või muutub rutiinseks, näitab meie pidev, ennastsalgav investeerimine ümbritsevatesse meie usku Jumala hämmastavasse ja muutumatusse töösse. Kui väljastpoolt tundub, et mäng pole küünlaid väärt ja selle tulemuseks on töö, puhkus, töö ja me jääme ning ei loobu kõigest, teades, et iga ohver siin elus Kristuse pärast ei ole kunagi asjatu.

Vaimus saame, vastupidiselt end ümbritseva noore keskkonna mustritele,  jätta kõrvale oma isekad ja impulsiivsed ambitsioonid ja olla ustavad kohaliku koguduse liikmed, kes tegelevad meie kogukonna pikaajalise teenimisega ja olla aeglased Jumala tööst eemalduma, ükskõik kui raske ja alahinnatud see ka poleks. Ja me rõõmustame selle vastupidavuse üle, sest “me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Roomlastele 5: 3-5) …

7. Olen ebaviisakas, sest olen endiselt üksi, ja nad ei saa aru, kui raske see minu jaoks on

See, kuidas me haiget saades reageerime, ütleb palju meie südame seisundi kohta. Kuidas suhtute inimestesse, kes ei mõista, ignoreerivad või minimeerivad teie valu, mis tuleneb sellest, et te pole-veel abielus? Kuigi nad on heade kavatsustega, siis teevad nad teile tahtmatult haiget oma nõuannete, küsimuste või ükskõiksusega. Tunnete õiglust oma vihas, mida väljendavad emotsioonideta sõnad või julmad, kibedad mõtted nende kohta. Kuid Jumal premeerib tasadust, millega solvamistele reageeritakse.

Ta kutsub meid ja meie õpetajaid kannatlikult kurja kannatama, „kes tasadusega kasvatab vastupanijaid selleks, et ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks, ja et nad kaineneksid ja pääseksid lahti kuradi paelust, mis on püüdnud nad oma tahtmise valda.”(2. Timoteosele 2: 25, 26). Lõppkokkuvõttes parandab ja juhib Jumal südameid. Meid ei kutsuta mitte üksteise üle kohut mõistma, vaid riietuma headuse ja tasadusega, mida Jumal on meile osutanud. Teil võib olla õigus, kui olete solvunud, kuid kättemaks ei lahenda probleemi. Vastupidi, Jumal kutsub meid tasadusele ja lubab, et teeb palju raskema töö meie eest – tuues lunastuse ja kättemaksu.

8. Olen distsiplineerimata ja jätkan patustamist, sest olen endiselt üksi. Vabadus on hea, keegi ei tea minu käitumisest ja see ei mõjuta kedagi

Pole olemas elu, mis oleks rohkem kontrolli alt väljas kui üksiku inimese elu. Isolatsioonis elades võib olla üsna lihtne elada metsikult ja ebamõistlikult. Meie liha tahab, et me sööksime, jooksime, ostaksime rohkem ja vaataksime rohkem. Ükski asi pole iseenesest tingimata halb, kuid lõpuks juhivad meie kontrollimatud patused himud meid rohkemasse pattu või ebajumalateenistusse. Selleks, et nautida kõike, mida Jumal on loonud, nagu Ta kavatses, nõuab meilt enesekontrolli – piisavalt palju “ei” ütlemist selleks, et näidata, et naudime Teda rohkem kui kõiki Tema kingitusi. Ja kasinuse hüved selles elus on seda väärt.

„Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut.” (1Kr 9:25). Kui jätame Kristuse omamise ja nautimise nimel siin elus toidu, joogi, televisiooni, spordi, shoppamise, veebisaidid ja muu, siis astume sammu kadumatu, puhta ja hääbumatu pärandi poole, mis on meile taevasse hoiule pandud (1Pt 1: 4, Matteuse 6:20).

Abielu võib pakkuda täielikku ja isiklikku vastutust, mida teil ei pruugi üksinduses olla. Enesekontroll on aga Vaimu vili, mitte abikaasa vili. Vaadake Jumalale selleks, et saada jõudu, „Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite” ja valitsete ennast Tema hea nõu kohaselt (Filiplastele 2:13).

9. Olen masenduses ja õnnetu, sest olen endiselt üksi ega ole õnnelik enne, kui abiellun

Ükskõik, millise “enne kui” reaalsusega kaasneb meie elus valu ja hingepiin. Me ei kuule väga palju tunnistusi „õnnelikest vallalistest”, vähemalt mitte kristlaste seas. Soovimatu poissmeheelu võib tunduda väga üksildasena ja üksindus võib olla väga haletsusväärne. Sellistel hetkedel on kõige kaalukam vale, et abielu on õige otsus. Kahjuks viib abielu ja abikaasa kui viis selle tühimiku täitmiseks, mida ainult Jumal suudab täita, teid veelgi masendavamasse ja haiget tekitavamasse olukorda. Jumal pakub meile armulikult teistsugust rõõmu.

Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti Su palge ees, meeldivaid asju on Su paremas käes alatiseks.” (Psalm 16:11). Jeesuses – Tees, Tões ja Elus – on Jumal meile näidanud elu ja õnne teed ning see pole tee pingiridade vahel teie pulmas. See on Jumala abielu Tema valitud, patuse ja andeks antud pruudi Kogudusega. Jeesus elas, suri ja tõusis meie rõõmuks üles – isegi väljaspool abielu. Ta ütles: „Seda Ma olen teile rääkinud, et Mu rõõm jääks teie sisse ja teie rõõm oleks täielik” (Johannese 15:11).

Iga Vaimuvilja seeme on pidev rahulolu Jeesuses. Armastuse puudumine näitab, et hindate ennast rohkem kui Jeesust ja inimesi, kelle Ta oma verega omandas. Meie mure ütleb Jumalale, et me ei ole piisavalt rahul Tema ja Tema Isa plaaniga (ja ajastusega) oma eluks. Sallimatus ütleb, et Jeesusest, kes teil juba on, ei piisa. Kui te ei ütle endale “ei!”, siis eeldate, et usute, et see toit, ost või sait teeb teid Jeesusest õnnelikumaks. Kuid tõeline rõõm Jeesusest vabastab teid evangeeliumi kaudu patu mürgistest viljadest.

Kas üksindus võib meid lahutada Jumala armastusest?

Mis võib meid lahutada Jumala armastusest? “Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?” (Roomlastele 8:35). Aga üksindus? „Aga kõiges selles oleme me rohkem kui võitjad Tema kaudu, kes meid armastas.” (Roomlastele 8:37) Miski – muidugi ka meie perekonnaseis – ei saa meid lahutada sellest, et oleme saanud ja täitnud kõik selle, mille Jumal on saavutanud meile Jeesuses. Teil on juba Tema soosing. Tema vägi töötab teis. Tema Sõna juhatab teid. Tema headus võib teid tugevdada. Jumal võib teid tegelikult rahuldada ja muuta teid praegu väga-väga viljakaks. Jah, isegi teie vallalise versioonis.

Sõbrapäev on inimeste loodud püha. Kuna see puudutab meie igatsust armastuse ja abielu järele, siis võib see salakavalalt kõrvale juhtida meie fookuse ja prioriteedid Jumala plaanist ja visioonist. Kuid me teame, et „lilled närbuvad” – iga roos – „aga meie Jumala Sõna jääb igavesti” (Jesaja 40: 8). Astuge samm tagasi ja imestage, kui lühike on sõbrapäev, abielu ja isegi meie elu võrreldes auga. Teadke, et nad kõik kaovad hetkega ja tuhmuvad selle ilu, tähenduse ja õnne ees enne igavikku koos meie Päästjaga – igavikuga, millest me täna osa võtame Tema Vaimu viljades.

Autor: Marshall Segal / © 2019 Soovides Jumalat Sihtasutust. Veebisait: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/devyat-obmanov-poka-eshhe-holostoj-zhizni.htm