Ühel päeval katkeb hõbepael…

Ühel päeval katkeb hõbepael,
Ja ma ei laula enam nii nagu praegu.
Aga oh, seda rõõmu, kui ma ärkan
Kuninga palees!
Ja ma näen Teda palgest palgesse,
Ja rääkin oma loo – armust päästetud.

Ühel päeval mu maine maja langeb,
Ma ei oska öelda, kui ruttu see juhtub,
Aga seda ma tean – minu Kõik Kõiges
Tal on nüüd minu jaoks olemas koht taevas,
Ja ma näen Teda palgest palgesse,
Ja räägin loo  – armust päästetud.

Fanny Crosby