Üksikema Haagar

Umbes kuu aega pärast mu abikaasa surma olin õues jalutamas koos teise üksikemaga, kes oli kaks aastat varem oma mehest ilma jäänud. Me ei jõudnud veel puiesteenigi jalutada kui ta juba märkis: “Anna, sa tead, kui haavatavad me oleme.” Oh, oleks ma vaid seda teadnud!

Statistika kohaselt kuuluvad üksikemad ja nende lapsed elanikkonna kõige haavatavamate rühmade hulka. Tõenäoliselt pole me toiduga piisavalt kindlustatud, elame allpool vaesuspiiri ja näeme vaeva taskukohase lastehoiu leidmisega. See haavatavus pole midagi uut, seega on kaitsetute eest hoolitsemine tõelise usu märk (Jaakobuse 1:27).

Minu haavatavus üksikemana hõlmab paljusid hirme: majanduslik ebakindlus, tunne, et mind kasutatakse ära kui lähen kohtama mehega, kelle kohta hiljem selgub, et ta on kaabakas ja et ma võin surra ning mu lastest saavad orvud.

Peale mu partneri surma tundub maailm palju ähvardavam (Kog 4: 9–12). Seetõttu armastan ma lugeda suhtest, mida Jumal alustas noore naise Haagariga.

Üksikema

Haagar oli egiptlannast teenijanna, kes anti tõenäoliselt Aabramile ja Saraile pärast nende rasket teekonda Egiptuses. Olles rahulolematu Jumala ajastuse üle tõotatud lapse ootuses tegi Sarai ettepaneku, et Aabram magaks Haagariga. Kuid lapseootele jäädes otsustas Aabram kujunenud raskesse olukorda mitte sekkuda ja Sarai valas kogu oma frustratsiooni Haagari peale välja. Ja Haagar põgenes (1Ms 16: 1–6).

Mõelge Haagari olukorrale. Ta oli välismaalasest teenijanna võõral maal ja kultuuris, kus naisi ei hinnatud. Raseda ja üksildasena oli Haagar väga haavatav ja tähtsusetu.

Kujutage ette tema imestust, kui Issanda ingel talle vastu tuli: “Haagar, Sarai sulane, kust sa tulid ja kuhu lähed?” (1. Moosese 16: 8). Jumal teadis täpselt, kes ta oli, ja see küsimus kõlas nagu Aadamale esitatud küsimus 1. Moosese raamatu 3. peatükis. Ta ei olnud teadmatuses, kuid tundis sügavat muret selle pärast, mis temaga juhtus ja mis teda ees ootas.

Käskides tal naasta Sarai juurde, pakkus ingel Haagarile ja tema lapsele kaitset ja toitu. Haagar sai lohutuse ja lubaduse: Jumal kaitseb ja õnnistab tema poega ning „ta paljundab tema poja järeltulijaid nii palju, et neid on võimatu kokku lugeda“ (1Ms 16:10, NWP). Seda last nimetatakse Ismaeliks – “Jumal kuuleb”. Iga kord, kui ta oma poega sööma kutsus, tuletati talle meelde: „Issand on sinu alandusest kuulnud” (1Ms 16:11).

Üksikema, keda nähti

Sellest paganlikust neiust sai esimene inimene Piiblis, kes pani Jumalale nime: “Sa oled Jumal, kes näeb, sest ta ütles: „Tõesti, siin olen ma näinud Teda, kes minu eest hoolitseb” (1. Moosese 16: 13 RNP).

Mida tähendab see, et Jumal nägi Haagarit? Olla nähtud tähendab olla oluline, hinnatud ja austatud kui inimene, kes kannab oma Looja kuvandit. Teised inimesed polnud Haagarit tegelikult kunagi näinud. Orjastajad nägid temas vaid tüli põhjust. Aabram ja Sarai nägid teda tõotatud lapse inkubaatorina.

Kuid Jumal nägi teda, kuulis ja teadis. Mõistes tema lugu, rääkis Ta otse tema suurimate hirmudega, rahuldades tema vajadusi ja pakkudes lootustandvat tulevikku. Ta tegi seda kõike sel ajal, kui naine istus kaevu kõrval – täpselt nagu teine ​​teotatud naine, kellele Kristus ühel päeval „elavat vett” pakkus (Johannese 4: 1–42).

Ta pakub ennast meile elavaks veeks.

Jumal, kes näeb ka sind

Üksikema, Jumal näeb sind. Ta sügavalt hoolib sellest, mis sinuga juhtus ja mis sinuga toimub. Ta teab koormat, mida sa kannad; Ta teab, et sulle tundub, et kannad seda üksi. Sinu igapäevased olukorrad võivad, sarnaselt Haagarile, tunduda sünged, kuid Kristuses istud sa elava vee põhjatu kaevu kõrval. Ta kutsub sind jooma Temast, usaldades oma pere Talle.

Pealegi näitab Jumala suhtlus Haagariga Tema armastust ja lahkust mitte ainult meie, emade, vaid ka meie laste vastu. Pärast Iisaki sündi aeti Haagar ja Ismael tagasi kõrbesse. Kui nende kasinad varud otsa said, nuttis Haagar ahastavalt, olles kindel, et poiss sureb.

Issand mitte ainult ei näinud Haagarit tema meeleheites (1. Moos. 16: 7), vaid kuulis ka tema poega, kes oli hädas. Jumal tundis teda, hoolis temast ja kohtus temaga seal, kus ta oli (1Ms 21:17). Seejärel tuletas ta Haagarile meelde lubadust, et Ismaelist tuleb suur rahvas ja aitas tal seejärel kaevu näha (1Ms 21:19).

Issanda hell hoolitsus ära põlatud ema ja lapse vastu ei tundnud piire. Rasked olud sundisid Haagarit kahtlema Jumala lubadustes talle, kuid Ta ei vihastanud ega noominud teda selle uskmatuse pärast. Selle asemel leevendas Ta tema hirme ja rahuldas kaastundlikult nii tema kui ka poja vajadusi. Ta avas tema silmad selle ees, mida meeleheide takistas teda nägemast: veeallikat, mis tal oli kogu selle aja olnud.

Abba orbudele

Meie Isa Jumal hoolitseb selle eest.

Üksikemad, kes on suures hädas. Ta teeb sama ka meie laste jaoks, kes on lahutatud nende isadest lahutuse, surma, vangistamise, küüditamise või muu trauma tõttu. Jumal on armastav Isa, kes valvab hoolikalt kõiki meie lapsi. Ta ei ole kauge Isa, kuid on neile lähedane – Ta on orbude Abba (Psalmid 68: 6).

Ristil sai Jeesus orvuks sellisel määral, mida meie lapsed ei pea kunagi taluma (Mt 27:46). Ta jättis oma võimsa väe kõrvale ja võttis meie haavatavuse enda peale. Ta allutas ennast väärkohtlemisele, ära põlgamisele ja surmale – kõik sellepärast, et Ta nägi ja kuulis, kuidas patt paneb meid kannatama.

Ta on endiselt elus ja lõputu elava vee allikas nii meile kui ka meie lastele.


Autor Anna Mead Harris / thegospelcoalition.org

Anna Meade Harris on kolme peaaegu täiskasvanud poja üksikema. Ta on Rooted Ministry ajaveebi peatoimetaja, Brookwoodi baptistikoguduse liige Birminghamis (Alabamas) ja raamatu  Fresh Faith: Topical Devotions and Scripture-Based Prayers for College Students autor. Vabal ajal meeldib Annale aiandus, toredad raamatud, jooksmine, matkamine, võrkkiiged ja jäätis. Ta elab kaasa Crimson Tide´ile ja tahab kunagi Idahos mägijõe ääres elada.

Allikas: https://ieshua.org/agar-mat-odinochka.htm