Ülestõusmispühad reaalajas

Kui me siseneme suurde nädalasse – see püha ajavahemik palmipuudepühadest ülestõusmispühadeni – on siin päevade kaupa jaotus sellest, mida Pühakiri meile igal päeval juhtus.

Kasutage seda juhendit, et see juhiks teid sel nädalal Pühakirja lugemisel.

Palmipuude püha
(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 21:1–11, Markuse 11:1–11, Luuka 19:28–44, Johannese 12:9–19.)

Kui Jeesus sälu seljas istudes Jeruusalemma ratsutas, oli see esimene kord pärast Laatsaruse surnuist äratamist, kui ta näitas linnas oma nägu. Laatsaruse ülestõusmise lugu oli levinud nii, et paljud pidasid Jeesust kuulsuseks. Kõik tahtsid talle pilku heita. Nad läksid Talle vastu ja võtsid Ta vastu nagu kuningas, sest nad kuulsid, et Ta oli seda teinud (Johannese 12:18).

Jeesus ütles, et Laatsaruse surm lõpeb paljude usuga ja „Jumala auhiilgusega – et Jumala Poeg saaks selle läbi austatud” (Johannese 11:4). Kuid hiilgus, mida Ta silmas pidas, oli veelgi hiilgavam kui tema triumfaalne sisenemine Jeruusalemma. Tegelikult ei pidanud Ta silmas au, mille need inimesed Talle andsid. Laatsaruse ülestõusmine tugevdaks usujuhtide otsust anda Jeesus surmale, mille Ta omaks võtaks – surma, mille Ta võidab. See oli hiilgus, mida Ta silmas pidas. Kui Ta Jeruusalemma ratsutas, hüüdis rahvas: “Sinu kuningas tuleb!” Nad kiitsid Tema võitu Laatsaruse surma üle. Kuid iroonia seisnes selles, et Ta ei tulnud oma krooni nõudma Laatsaruse surma ja ülestõusmise, vaid enda enda pärast.

Esmaspäev

(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 21:12–22, Markuse 11:12–19, Luuka 19:45–48.)

Jeruusalemm oli kui mesipuu, mida Jeesus oma võiduka sisenemisega oli kui kepiga löönud. Te võisie kuulda, kuidas sumin kasvas, kuidas sisemine viha organiseerus. Tema kuninglik saabumine oli tugev avaldus Tema autoriteedist kõigi inimeste tavade üle.

Esmaspäeval naaseb Jeesus, et saada rohkemat – seekord kuulutades maailmale õnnistuseks Jumala rahva suutmatusest elada oma lepinguvolituste kohaselt. Suur osa sellest, mida evangeeliumid meile esmaspäeva kohta räägivad, keskendub Jeesuse autoriteedi teemale – nii loodud maailma kui ka Tema õiguse üle kohut mõista. Kõike, mida Jeesus tegi, tegi Ta autoriteediga. Nii et kui Ta esmaspäeval oma jüngreid äratas, öeldes, et tahab minna tagasi Jeruusalemma õpetama, polnud see üllatav, nii riskantselt kui see ka ei kõlanud. Kõik tundsid miskit erutavat, justkui oleks Jeesus nurga taha keeranud ja Tema lõpp saabus kiiresti. Ta oli märgiline mees.

Teisipäeval
(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 21:23–26:5, Markuse 11:27–14:2, Luuka 20:1–22:2, Johannese 12:37–50.)

Kui esmaspäevane saabumine templisse oli kõikehõlmav elav tähendamissõna Jumala koja puhastamisest, siis teisipäevane sisenemine on otsene, verbaalne vastasseis määratud juhtkonnaga. Pärast seda, kui Jeesus on selgitanud, et Ta ei arva, et nendel juhtidel on Tema üle mingit võimu, veedab Ta ülejäänud päeva sealsamas templis, et õpetada inimestele Jumala Sõna. Teisipäeva pärastlõuna on aga viimane kord, kui Jeesus vaba mehena templis avalikult õpetab. Tema sõnad sel päeval on Tema lõpuargument, Tema manifest.

Kui Jeesus teisipäeval templist lahkub, otsivad ülempreestrid ja kirjatundjad põhjust, et Teda vargsi kinni võtta ja tappa (Markuse 14:1). Kuid nad ei saa Temalt elu võtta üksnes süüdistuste alusel, mida nad kavatsevad esitada – mitte siis, kui Ta end kaitseb. Aga Ta ei tee seda. Selle asemel loovutab Ta oma vaikimisega oma elu jumalateotajate, reeturite ja valetajate maailma eest. Seda Ta on tulnud tegema ja teisipäeva pärastlõunal templist väljudes teab Ta, et teeb seda varsti.

Kolmapäeval
(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 26:6–16, Markuse 14:3–11, Luuka 22:3–6.)

Viimased päevad on olnud Jeesuse vastaste jaoks pingete ja viha ning Jeesuse jaoks vankumatu otsusekindluse aeg. Sõnad on olnud Tema valuuta ja Ta on neid kulutanud kuhjaga. Kuid kolmapäeval enne oma surma on Jeesus paigal.

Ta on pidalitõbise Siimoni kodus, mehel, kelle kohta teatakse, mis tal viga on. Nende ühise söömaaja ajal tuleb Betaania Maarja – Laatsaruse õde (Johannese 12:3) – Jeesuse juurde, kaasas alabasternõu lõhnaõliga. Ta on säästnud seda parfüümi, mis on väärt aastapalka, just selleks puhuks (Johannese 12:7). Ta hakkab valama seda Jeesuse pähe ja jalgadele, mis nõuab selle anuma katki murdmist (Markuse 14:3). Nagu 20 000 dollari suuruse šampanjapudeli korgi avamine, oli see tahtlik tegu. Ta pakub Jeesusele kõike, mis tal on. Andes Talle kõige väärtuslikuma vara, väljendab Ta teadmist, et see, mida ta endast kavatseb anda, on Tema jaoks.

See, mida Maarja teeb, on ilus ja Jeesus tahab, et kõik seda teaksid. Ta valmistab Teda matmiseks ette. Tema žestis on au ja lahkus. Jeesus tagastab au, öeldes, et ajalugu ei unusta kunagi tema teo ilu. Ja me ei ole seda unustanud.

Neljapäeval

(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 26:17–75, Markuse 14:12–72, Luuka 22:7–71, Johannese 13:1–18:27.)

Jeesuse ristilöömisele eelnev neljapäev täidab Pühakirjas palju lehekülgi. See algab sellega, et Johannes ja Peetrus tagavad ülemise toa. Seal peseb Jeesus oma jüngrite jalgu, selgitades, et Ta on seal, et neid puhtaks teha.

Kui nad hakkavad sööma, teatab Jeesus, et üks neist varsti reedab Ta. Igaüks mõtleb, kas Ta mõtleb teda. Seejärel saadab Ta Juuda tegema, mida ta kavatseb.

Viimase õhtusöömaaja ajal eraldab Jeesus paasapüha leiva ja karika ning määrab nende tähenduse ümber – või veel parem – täiustab seda. Leib on Tema ihu. Karikas, Tema veri. See söömaaeg ei tuleta neile enam meelde Jumala vabastamist eelkõige vaarao välisest türanniast, vaid sisemisest türanniast, mis tuleneb nende endi süüst ja patust Jumala vastu.

Jeesus palvetab oma sõprade ja nende eest, kes Teda nende kaudu tundma õpivad – et Tema Isa teeks nad üheks (Jh 17). Seejärel lahkuvad Jeesus ja Ta sõbrad Õlimäele palvetama (Markuse 14:33). Kuid Ta ei ole seal ainult selleks, et palvetada. Ta on ka seal ootamas. Varsti tõrvikute rivi läheneb pimeduses Temani. See on see, mida Ta on oodanud.

Suur Reede

(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 27:1–61, Markuse 15:1–47, Luuka 23:1–56, Johannese 18:28–19:42.)

Neljapäeva õhtul Ketsemanis Jeesus arreteeriti – üks Tema jüngritest reetis ja teised hülgasid Ta. Ülempreestrid ja suurkohus nõudsid pimedas öös salajaseid kohtuprotsesse ja langetati otsus, et Jeesus lüüakse risti. Selle peab täide viima Rooma maavalitseja Pontius Pilaatus. Ja vastumeelselt ta seda teebki.

Pärast tõsist peksmist naelutatakse Jeesus ristile, kuhu Ta jääb kuueks tunniks kuni oma surmani. Kunagi varem ega pärast seda pole ühe korraaga rohkem kaotatud ja samal ajal juurde saadud. Maailm sai Kristuse lepitusohvri. Kuid kohalolijate jaoks on hetke tähtsus kadunud või nende süda murtud, kui Rooma käe läbi sureb see, keda nad pidasid maailma Päästjaks. Nad ei saa seda peatada ega mõista, et see on nende kasuks. Nad lootsid Tema peale ja kuigi ta oli neile öelnud, et kannatab palju ja tõuseb kolm päeva hiljem üles (Markuse 8:31), kuidas nad võisid teada, et see oli see, mida Ta mõtles?

Laupäev – unustatud päev

(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest, nagu see on evangeeliumides, vt Matteuse 27:62–66.)

Jeesuse ristilöömisele järgnevast laupäevast kirjutatakse vähem kui ühestki teisest selle nädala jooksul. Kuid selle teeb ainulaadseks see, et see on ainus täispäev ajaloos, mil Kristuse keha lebab koopasse maetuna.

Eile löödi Ta risti. Homme tõuseb Ta hauast üles. Aga kuidas on lood tänasega? Kuigi me ei pruugi sellest päevast kuigi palju rääkida, avastame, et kui vaatame evangeeliumide väheseid salme selle kohta, ei unustanud seda mingil juhul ülempreestrid, kes Jeesuse surma andsid. Oma maise teenimise ajal ütles Jeesus korduvalt, et Ta sureb Jeruusalemmas ülempreestrite käe läbi, kuid tõuseb kolmandal päeval üles (nt Matt. 12:40; Markuse 8:31; 9:31; 10:34) .

Muidugi ülempreestrid irvitasid. Kuid nad ei unustanud seda. Suure reede ja ülestõusmispühade vahelisel päeval haarab Jeesuse ennustus nende mõtteid nii, et nad lihtsalt ei saa seda üksi jätta. Matteuse 27:62–66 räägib kummalise loo sellest, kuidas nad ei saa välistada võimalust, et Jeesus võib teada midagi, mida nad ei tea.

Ülestõusmispühapäev
(Täieliku ülevaate selle päeva sündmustest vt Matteuse 28:1–20, Markuse 16:1–8, Luuka 24:1–53, Johannese 20:1–21:25.)

Pühapäeva varahommikul asusid mõned Jeesuse sõbrad Tema hauale, et võida oma sõbra ja õpetaja surnukeha. Kui nad saabuvad, tervitab neid aga see, mida üks evangeeliumikirjanik nimetab „välku riietatud meheks”. Ta ütleb neile, et Jeesust pole seal, nagu Ta ütles. Ta on ülestõusnud.

Oma surmale eelnenud nädalal läks Hea Karjane kohtuma patu, hukkamõistu ja surma huntidega – ja Ta tegi seda täie võimuga. Võib küsida, mis kasu on sellest kellelegi kunagi olnud, et Ta mingil põhjusel sureb? See on evangeeliumi hiilgav ilu. Jeesus ei surnud märtrina mingi eesmärgi nimel. Ta ei olnud kunagi valel ajal vales kohas. Ta ei olnud kunagi kellegi meelevallas. Ta elas, suri ja maeti, sest Ta tahtis seda.

Keegi ei võtnud Temalt elu. Ta pani selle maha. Kelle pärast? Oma karja ja rahva nimel.

Ja Ta pani selle maha, et see uuesti üles võtta (Johannese 10:18). Risti mõte ei olnud lihtsalt surra, vaid surra ja üles tõusta, alistades patu ja surma hundid.

Ülestõusmispüh ütleb Jeesuse kohta: „Ta mõtles seda tõsiselt! Ta tahtis sinu eest oma elu anda. Ja sama kindlalt, kui Ta on selle uuesti üles võtnud, tunneb Ta sind ja armastab sind.”

Toimetaja märkus: Täieliku ülevaate esimesest pühast nädalast leiate Andreas Köstenbergeri ja Justin Taylori raamatust “Jeesuse viimased päevad: kõige olulisem nädal kõige tähtsama inimese kohta, kes kunagi elanud” (Crossway, 2014). Selle artikli versioon ilmus “Christ Presbyterian” ajaveebis. Ülaltoodud ajaskaala kajastab ühte võimalikku jaotust Jeesuse maise teenimise viimase nädala sündmustest, mis põhineb selle autori parimal sünteesil neljast evangeeliumi jutustusest.

Allikas: Easter Week in Real Time (thegospelcoalition.org)

Türgi haridusministeerium keelas erakoolides ülestõusmispühade ja jõulude tähistamise

Türgi haridusministeerium on keelanud erakoolides pühad, mis on "vastuolus rahvuslike ja moraalsete väärtustega". Nende hulka kuuluvad ülestõusmispühad, jõulud .....

9 asja, mida peaksite suure nädala kohta teadma

Püha nädal on nädal enne ülestõusmispühi, periood, mis hõlmab usupühi palmipuudepüha, suurt neljapäeva, Suurt Reedet ja vaikset laupäeva. .....

Olge armulised nende vastu, kes kahtlevad

Kui üksteist jüngrit nägid Jeesust pärast Tema ülestõusmist ja võtsid Temalt vastu suure misjonikäsu, siis Matteuse sõnade kohaselt, .....

Kui kulutate end lammaste heaks

Mulle ei meeldi vanu kiriku fotosid sirvida. Nii paljusid, kes ei ole enam siin, vaatavad mulle otsa; nende .....

Kui see eluhooaeg lõpeb: kuidas millestki heast lahti lasta

"Sa elad oma elu parimaid päevi." See märkus üllatas mu naist. Ta sõidutas meie kahte pisikest last toidupoe .....

Bill Johnson: Minu naise surm ja leina tervendav jõud

Beni, kellega olime abielus 49 aastat, suri eelmise aasta 13. juulil. Ta oli minu elu armastus. Hakkasime käima, .....

Kes on Jeesus? Vaatamata levinud väärarusaamale oli Jeesus tõeline juut

Jeesus oli juut Kuigi Jeesust on ajaloo jooksul kujutatud erinevatel viisidel, sündis, kasvas ja suri Jeesus juudina. Isegi .....

WWJD? Mida Jeesus teeks?

Paar aastakümmet tagasi kasutati seda neljatähelist kombinatsiooni tavaliselt käevõrudel, t-särkidel, kaitserauakleepsudel, järjehoidjatel, pesapallimütsidel jne. Need neli tähte pidid .....

“Saabus minu elu suurim šokk – mu ees seisis Jeesus”

Ilmunud 12. aprill 2002 Eesti Kristlikus Nädalalehes (Elu Sõna Leht) nr 14. Viimane aasta on viinud igavikku kolm .....

Jeesus sündis Petlemmas – kas asukoht on oluline?

Jeesus sündis Petlemmas – seda lihtsat tõsiasja teavad paljud, olenemata sellest, kas nad on kristlased või mitte. Jõulupidustuste .....