Kuid Tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub Ta mind läbi – ma tulen sellest välja nagu kuld. (Iiob 23:10)
Usk kasvab tormides. Need on kolm väikest sõna, aga kui olulised on need sellele, kes on ohtlikust elutormist läbi tulnud!
Usk on Jumala poolt antud võime, mida kasutades nähtamatu tuleb nähtavale. See tegutseb üleloomulikus ja teeb võimatu võimalikuks. Jah, see kasvab tormides – tähendab kasvab vaimses atmosfääris toimuvas rahutuses. Torme põhjustavad konfliktid füüsiliste elementide vahel ja vaimse maailma konfliktid toimuvad üleloomulike vaenulike elementidega. Ja sellises konflikti atmosfääris leiab usk kõige viljakama pinnase ja kasvab kiiresti täisikka.
Paksu metsa sees ei kasva kõige tugevamad puud. Kõige tugevamad puud kasvavad väljal, kus tuuled igast suunast nende peale puhuvad. Metsikud tuuled väänavad ja painutavad neid, kuni nad kasvavad gigantseteks. Need on puud, mida puusepad otsivad oma tööriistade käepidemeteks, kuna need on sedavõrd vastupidavad.
Sama on vaimses maailmas. Ära unusta, et kui sa näed vaimselt tugevat inimest, siis tee, mis sul tuleb koos temaga käia, ei ole selline, kus päike pidevalt paistab ja metsalilled alati õitsevad. Selle asemel on tee järsk, kivine ja kitsas, kus põrgutuuled püüavad sind jalust maha paisata ja kus teravad kivid sind vigastavad, okkalised taimed kriibivad su nägu ja mürgised maod väänlevad ja sisisevad sinu ümber.
Usu tee on täis kurbust ja rõõmu, kannatust ja tervendavat lohutust, pisaraid ja naeratusi, läbikatsumisi ja võite, konflikte ja triumfe ja ka kannatusi, ohte, peksu, tagakiusu, arusaamatusi, häda ja kitsikust. Ometi “kuid selles kõiges, me saame täieliku võidu Tema läbi, kes meid on armastanud.” (Ro. 8:37)
Jah, “selles kõiges” – isegi tormide ajal, kui tuuled puhuvad intensiivselt – “saame me täieliku võidu”. Sul on võib-olla kiusatus joosta ära tulisest tormi katsumusest, aga jookse otse selle suunas! Jumal on seal ning ootab sind iga katsumuse keskel. Ja Tema sosistab sulle Oma saladusi, mis toovad su sealt välja särava näoga ja sellise võitmatu usuga, et kogu põrgu deemonid ei suuda seda kunagi raputada. E.A. Kilbourne.
Katkend L.B. Cowmani raamatust “Streams in the desert”.
