„Ükskõik, kus sa elad ja kes sa oled, võid olla täiesti õnnelik,” ütleb Nadia Georgieva Bulgaariast. Ta koges ise, millest räägib ja on nõus oma lugu meiega jagama.
Nadia istub mu kõrvale, naeratus näol. Pakun talle klaasi vett; huvitav, mida ta öelda tahab. Nadia on 36-aastane ja töötab raamatupidajana. Välimuselt on ta vaikne ja rahulik naine, kes endaga ei uhkelda. Temast õhkub soojust ja armastust, millele tasub tähelepanu pöörata ning ma tahan temast rohkem teada.
Nadia kasvas üles väikeses linnas, mis on vaid kümne minuti kaugusel Bulgaaria piirist Kreekaga. Kommunism oli sel ajal riigis domineeriv ideoloogia ning sellised väärtused nagu võrdsus ja ühtsus olid tugeval positsioonil. Nadia ja tema kaks õde elasid koos vanematega Petrichi linnas. Tal oli hea ja rahulik lapsepõlv.
Koolis oli Nadia parimate õpilaste hulgas. Tema nagu enamik tema eakaaslasi, oli väga aktiivne. Iga õhtu oli tegus. Nadia on osalenud paljudes kollektiivides, alates korvpalli- ja matemaatikarühmast kuni tantsimise ja kooris laulmiseni.
Nadia kuulis juba nooruses teistelt oma käitumise kohta arvustusi. Inimesed arvasid, et ta oli väga vihane. Kui ema temalt abi palus, oli tema esimene reaktsioon: “Miks ma peaksin seda tegema?” Koolis pidas ta end alati õigeks ja vaidles kuni sai, mida tahtis.
Ma kannatasin oma olemuse, nende negatiivsete käitumise ilmingute pärast, kui olin oma sugulaste ja sõpradega. Ideaalid kommunistliku ideoloogia režiimi ajal olid ju jagada, üksteist aidata, olla lahke jne. Kuigi ma sellest kuulsin, ei suutnud ma seda teha.
Nadiale meeldis õhtuti külastada vanaema, kes oli kristlane. Kuigi ta ise Jumalasse ei uskunud, armastas ta kuulata, kuidas vanaema oma lugusid Piiblist jutustas.
“Tundus, nagu oleks minu ees avanenud teistsugune maailm. Maailm, mis oli kaugel materiaalsest maailmast, milles ma elasin, kus kõik põhines inimese mõistusel.
„Eriti inspireeris mind Joosepi lugu. Kuidas ta Egiptuses orjaks müüdi ja vanglasse heideti. Kuid ta sai Jumalalt jõudu olla rõõmus ja tänulik.”
Pöördepunkt
Nadia nägi erinevust elul, mida ta nägi Piibli usukangelastes ja elu vahel, mida ta ise elas. 15-aastaselt koges ta aga pöördepunkti, mis muutis tema elu igaveseks.
Väike ja lihtne piiblisalm, mille vanaema talle ette luges, avas ta silmad selle kohta, kes on Jumal. See kõigutas tema ateistlikke tõekspidamisi, milles ta oli üles kasvanud ja mis riigis domineerisid.
Ta tsiteerib seda salmi Piiblist: “Keegi pole kunagi näinud Jumalat…” 1. Johannese 4:12.
Nadiale sai ootamatult selgeks, et ta ei peaks lootma, et saab Jumalat silmast silma näha. Keegi ei näinud Teda. Asi on lihtsalt uskumises.
– Uskuda, et ka tema võib saada abi ja jõudu, mida usukangelased Piiblist said.
Nadia pöördus Jumala poole, mõistmata täielikult, mida see täpselt tähendab. Kuid Jumal tegi Piibli sõnad tema jaoks elavaks.
Olen kogenud tohutut armu ja võidmist Jumalalt. Suutsin ennast muuta. Ma suutsin mitte vihastada, ainult tänu suurele rõõmule, mille sain tänu ühendusele Jumalaga.
Nadia oli Jumala Sõnast haaratud. Ta võis Piiblit lugeda päeval ja öösel.
“See oli nagu elav vesi,” ütleb ta entusiastlikult. On näha, et mälestused on tal veel värskelt meeles.
Ma nägin “vana Nadiat”
Pärast lühikest rõõmuperioodi päästmise üle koges Nadia taas oma vana olemust. Ta nägi “vana Nadiat” oma loomulike kalduvuste ja käitumisega.
Jumala Sõna andis talle suure vajaduse see kõik lõpetada. Ei piisa ainult rusikate pigistamisest, kui tunnete vihahoogusid. Ta tahtis olla vaba. Saada vabaks isekusest. Saada lahti kõigist nõudmistest ja rahulolematusest, mis tahtsid temast välja paisata.
Kui Nadia 16-aastaselt ristiti, küsis katedraali preester temalt, miks ta kristlaseks sai. Nadia vastas, et tema tunnistuseks on salm, mis on kirjutatud Johannese 14:15: “Kui te mind armastate, siis pidage minu käske.” Jh 14:15.
See oli tema lootus. Ta armastas Jeesust ja soovis pidada kinni neist headest käskudest, millest ta oli nii palju lugenud.
„Pärast ristimist kogesin suurt pettumust. Minu vana loomus hakkas mind veelgi rohkem piinama. Nüüd olin kristlane, kuid ma ei suutnud ennast muuta. Ma olin hädas.”
Nadia kuulis pidevalt, et Jeesus suri ristil selleks, et me saaksime pattude andeksandmise. See ei olnud talle aga enam lohutuseks.
Kogesin tungi ja soov mitte ainult saada patud andeks, vaid ka saada täiesti uueks inimeseks.
Uus lootus
Varsti pärast seda külastasid Petrichi linna kirikut mitmed kristliku kiriku usklikud. Nadia kuulis lauluraamatust laulu, millest külalised laulsid, ja see laul andis talle uut lootust.
Nadia rüüpab oma klaasist vett ja jätkab oma juttu.
– Pöörasin tähelepanu sõnadele laulust: “Ma tahan kanda ristisõna patu orjadele.” — Mul oli seda vaja. See on tee, mõtlesin.
Nadia, kes tundis end orjana, nägi nüüd risti, mis oli ukseks vabadusse. Kuigi Jeesus oli täiesti süütu, pidi Ta surema Kolgata ristil, et saaksime oma patud andeks.
«Aga ma nägin, et rist oli sellest palju suurem. Jeesus, olles iga päev kiusatud, suretas ja hülgas oma tahte. Ta otsustas teha alati Jumala, mitte enda tahet. Ta ütleb Luuka 9:2: “Võta oma rist.” Luuka 9:23 – ammu enne seda, kui Ta Kolgatal risti löödi.
Nadia mõistis nüüd, et Jeesus lükkas tagasi mitte ainult patu ilmingud – kurjad sõnad, halvad teod jne. Kuid Ta maadles himude ja ihadega, mis peitusid Tema inimloomuses – Tema enda tahtmises ehk „patu lihas”, nagu Piibel seda nimetab.
Sellel “igapäevasel ristil” sai patt lõpliku surma – ega toonud kaasa tegusid. Jeesus ei surnud mitte ainult selleks, et meile meie patud andeks anda, vaid Ta jättis meile eeskuju, et Teda järgida. Asjaolu, et Ta ei järginud kunagi oma himusid ja soove – olla vihane, armukade, solvunud jne, andis ka Nadiale võimaluse sama teed minna.
— Pauluse sõnad Gal. 2:19-20 said minu jaoks täiesti uue tähenduse, ütleb ta: “Ma olen koos Kristusega risti löödud ja enam ei ela mina, vaid Kristus elab minus.”
Mulle sai selgeks, et kui ma suretan isekuse ja kõik nõudmised, mida enda sees tunnen, siis avaldub minus ka Jeesuse elu,” selgitab Nadia entusiastlikult.
Kogenud, et rist töötab
Nüüd on Nadia elu hakanud muutuma. Ta meenutab naeratusega oma ema reaktsiooni, kui ta pärast abipalumist tavapärase vastuse asemel tütrelt kuulis: “Jah, ma teen seda.” Tema 17-aastane tütar, kes oli varem vastu vaielnud, nõustus juba enne, kui ema jõudis oma soovi avaldada.
– Kogesin, et rist töötab. Arvasin, et kui ta tegutseb väikestes olukordades, siis ta tegutseb siis, kui mina suuri ahvatlusi kohtan,” räägib naine laia naeratusega.
Usk ja lootus tuleviku suhtes
Võidu kogemine oli Nadiale suureks lohutuseks. See andis talle lootuse ja usu tulevikku: usu ellu, kus teda saab iga päevaga muuta. Selle asemel, et olla vihane ja sünge, võib ta muutuda rõõmsaks ja tänulikuks.
Vaadates enda ees istuvat 36-aastast naist, ei näe ma jälgegi kangekaelsest isiksusest, keda ta lapsepõlvest kirjeldab. Naljaga pooleks küsin, kas ta on juba täiuslik – äkki pole tal risti enam vaja.
Nadia naerab kõva häälega ja vastab, et ei ole.
“Ma vajan risti nagu ei kunagi varem. Kuigi olen saavutanud võidu paljude asjade üle, saadab Jumal ikkagi valgust nendesse piirkondadesse minus, kus rist peaks töötama. Ma pean jätkuvalt oma tahtmise alla suruma, et Jeesuse elu saaks minu elus veelgi rohkem ilmuda.”
Teejuhina kasutab Nadja sidussõnu Piiblist: “Sest Jumala riik ei ole söök ja jook, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.” Rooma. 14:17. Kui tal on see rahu ja rõõm südames, siis ta teab, et täidab Jumala tahet. Kogesin seda rõõmu! Ma tunnen seda, kui olen Jumala Sõnale kuulekas,” räägib Nadia.
Alustage väikestest olukordadest.
Lõpetuseks küsin Nadjalt, kas tal on mõni manitsus, mida ta tahaks anda neile lugejatele, kes pole veel saanud usku sellesse ellu, millesse ta nooruses uskus.
“Jah,” ütleb Nadia rahulikult, kuid enesekindlalt. “Usalda Jumalat, mitte oma meelt.” Jumal on Kõikvõimas. Ta võib kõike muuta. Ta suudab õnnetuid inimesi õnnelikuks teha. Pole tähtis, kus te elate ja kes te olete, võite saada täiesti õnnelikuks.
Nadia räägib enesekindla häälega. Ta koges seda omal nahal.
Esiteks pöörduge Jumala poole. Peate olema valmis teenima Jumalat kogu oma südamest. Alustage kõige väiksematest olukordadest. Kui hakkate seda tegema, siis kogete, et Jumal on ustav. Ta hoolitseb selle eest, et saaksite alati olla rõõmus ja tänulik, olenemata sellest, mida teie tunded räägivad ja olenemata asjaoludest, milles olete.
Allikas ja foto: Новая и счастливая жизнь, благодаря кресту! (aktivnoyekhristianstvo.ru)