Välja saadetud ja tagasi saadetud: La Sierra kogudus püsib

La Sierra reservaadis on lubatud ainult Emakese Maa kummardamine, kõik muud religioonid on keelatud.
Palestiina kirik on ainus kirik La Sierra reservaadis Colombias. See kogudus on kogenud vangistust, avalikku alandust ja füüsilist väärkohtlemist. Seda on välja tõstetud ja tagasi tulnud. Vastuseisust hoolimata kasvab kristlik kogukond jätkuvalt.

Palestiina kirik asub Colombia rannikul Sierra Nevada de Santa Marta mägedes. See on ainus kirik La Sierra reservaadis ja selle kogudus on ainus nähtav kogudus piirkonnas.

Koguduse juht, pastor Daniel ütleb, et ümberringi on teisigi kristlasi, aga neil pole oma kirikuhoonet. Asume sügaval La Sierra reservaadi südames – alal, mida kontrollivad traditsioonilised usujuhid. Lähim linn on kaheksa tunni kaugusel.

Danieli isa ja äi olid selle esimese koguduse asutajad. Nende saabumise ajal oli piirkonda elama asumiseks vaja kohaliku kogukonna luba. Pärast paljusid raskusi jõuti kokkuleppele ja neil lubati jääda. Nende usk võeti vastu tingimusel, et nad ei räägi sellest.

Kristlased aeti välja

Reservaat on koduks paljudele põlisrahvastele, nagu Archuacos, Koguis, Wiwas ja Kankuamos. Selle ametliku religiooni, Maaema kummardamise, määravad kindlaks kogukondade vaimsed juhid, mamosed.

Kõik muud religioonid on keelatud. Mamode sõnul kuulub kristlus ainult lääne inimestele. See tõi kaasa Palestiina kiriku kümneaastase diasporaa.

“Maa teenib ja matab need, kes ei taha lahkuda. Sa kas lükkate tagasi i evangeeliumi või muutud maa sõnnikuks.” Sellised olid valikud. Pastor Daniel ja tema perekond olid pärast enam kui viis aastat kestnud tagakiusamist sunnitud 2000. aastal piirkonnast välja kolima.

Piirkonna vaimne juhtkond pöördus riigi suurima, illegaalse ja relvastatud geriljaliikumise FARC (The Revolutionary Armed Forces of Colombia) poole ning palus abi kristlaste piirkonnast väljatõstmisel. Vastutasuks lubasid nad noortel meestel liituda võitlejatena FARCi ridades.

«Meid tõsteti välja, meie kirik ja kodu hävitati. Järele jäid vaid varemed,» räägib Daniel.

Palestiina kiriku esimesi kristlasi tabas nende usu tõttu kohutav tagakiusamine: päevadepikkune vangistus ilma söögi ja joogita, avalik alandamine ja füüsiline väärkohtlemine piitsutamisega.

„Aidaku sind su Jumal, kui ta on olemas. Las ta tuleb siia sind kaitsma.”

Need sõnad öeldi Danielile 1990. aastal, kui ta oli sunnitud nii kaua teravatel kividel põlvitama, et ta valust peaaegu minestas. Danieli taheti sundida salgama oma usku Kristusesse.

Alles jäid vaid mõned

Füüsilise vägivalla ja sunniviisilise ümberasustamise tõttu lahkus enamik kristlasi piirkonnast. Ainult mõned kristlased, nagu Danilo Torres*, jäid kogukonda, mis sundis neid täitma oma kohustusi kogukonna liikmena ja elama vastavalt nende tavadele.

Kõige raskematel aastatel 2002–2005 ei tahtnud põlisrahvaste usundite esindajad neid kristlastena aktsepteerida, kuid Danilo ja tema naine olid sunnitud järgima nende tõekspidamisi. Danilo tehti isegi kogukonna sekretäriks, kuid nad ei suutnud tema südant enda poolele võita.

Danilo ja tema perekond jätkasid kogunemisi kristlastega, kes jäid salaja sellesse piirkonda. Palve- ja kiituskoosolekud keelati ning valvet suurendati niivõrd, et Issanda nime sai öelda vaid salaja.

Seejärel läks kogudus üles mägedesse palvetama ja kohtus salaja üksteise kodudes, kui võimalus avanes. Seal, kus kaks või kolm kohtusid, palvetasid nad ja jagasid evangeeliumi. Kolm aastat möödus niimoodi.

Kui kogukonna juhid murdsid sissidele antud lubadusi ja sissid oma toetuse tagasi võtsid, algas vaikselt kristlaste tagasiränne piirkonda. Sissid tapsid mõned kogukonna juhid ja teised põgenesid piirkonnast, kus kirik asus.

Kristlased said taas vabalt koguneda ja kolme aasta pärast oli tekkinud kümneliikmeline kogudus. Neil lubati uuesti kristlastena elada, kuid ainult selles piirkonnas.

2014. aastal naasis pastor Daniel ja tema perekond oma kogudust juhtima. See on ainus põlisrahvaste kirik piirkonnas, millel on ka põlisrahvast pärit juht. Koguduses on üle 60 liikme, kellest osa on pärit teistest kogukondadest.

„Pühapäevasele jumalateenistusele tuleme pärast tundidepikkust jalutuskäiku. Mõned tulevad kirikusse jalgsi ja selleks võib kuluda kuni kuus tundi. Nad teevad seda kord kuus või harvem, kuid tahavad siia tulla, et saada kinnitust oma ühisele usule. Mõnikord tuleb kogudus nende juurde,” räägib Daniel.

Kõndimine läbi öö evangeeliumi nimel

Pärast seda, kui uus Palestiina kogudus hakkas kogunema, on evangelist Nohemi* käinud igal pühapäeval jumalateenistusel osalemiseks kahetunnise vahemaa.

Nohemi ja teised kristlased, kes on olnud kiriku liikmed üle 20 aasta, ei ole enam tagakiusamise sihtmärgiks. See on suunatud uute kristlaste vastu, kes tulevad teistest kirikutest. Suurim takistus väljaspool Palestiina kogudust kuuluvate inimeste evangeliseerimisel on vastpöördunute tagakiusamine.

Nohemi sõnul kutsutakse pöördunuid vestlusele, vangistatakse, nõiutakse, sunnitakse neid põlvili ja piitsutatakse, et nad evangeeliumi salgaksid. Kristlased, kes tahavad Jumalat otsida, peavad võimude eest põgenema.

2000. aastal mõisteti Nohemi kaheks päevaks vangi, kuna ta keeldus muutmast usku talle pakutud farmi saamise nimel. Pakkumisest keeldumine tähendas kogukonnast väljaheitmist.

Armastus Kristuse ja kaasmaalaste vastu tegi temast evangelisti. Üle kümne aasta on ta käinud ringi ja kuulutanud evangeeliumi – isegi seal, kus see on täiesti keelatud.

Nohemi asub teele hilisel pärastlõunal ja kõnnib läbi öö. Järgmisel päeval, enne koitu, jõuab ta kristlike vendade juurde. Päev möödub majas sees, kõrvaliste pilkude eest varjatuna, et vendi hiljem üle ei kuulataks.

Õhtul koguneb salakogudus ja kuulutatakse evangeeliumi kuni hommikuni, mil Nohem peab lahkuma. Mõnikord palutakse tal kodudes kellegi eest palvetada.

Tervislikel põhjustel on see teenistus praegu pausil, kuid Nohemi loodab, et saab seda peagi uuesti alustada.

Noored vaimse rünnaku all

Füüsiline tagakiusamine pole ainus oht. Mamod püüavad kogudust kahjustada, harrastades ka nõidust. Koguduse liige Rosario Niño ütleb, et see põhjustab kristlastele raskusi ja haigusi. Nad ütlevad, et füüsilise tagakiusamise asemel kogevad nad vaimumaailma rünnakuid.

“Meie jõud on Jumalas, me seisame,” ütleb ta.

Danilo Torrese sõnul on vaimulikud rünnakud kiriku vastu hoolikalt planeeritud ja nende sihtmärgiks on eelkõige kriisis noored. Kuigi paljud kannatavad tagakiusamiste all, tunnevad nad ära ka nende allika. Vaenlane on valinud taktika, et püüda murda perede ühist usku, mõjutades noori ja jättes täiskasvanud rahule.

Strateegia võib olla sundida noori koolihariduse kaudu kogukonna traditsioonilisi kombeid harjutama. Samuti on noortel keelatud õppida, kui nad just oma usku ei salga.

Sel põhjusel on Danilo tütred alates 2020. aastast käinud koolis Open Doorsi juhitavas Lastekeskuses. Seal saavad noored kristlikel väärtustel põhinevat haridust. Seitse vanemat on oma lapsed samasse kooli pannud ja praegu elab seal 14 õpilast.

Keskus on olnud ootamatu õnnistus. Neil, kes elavad nii kauges kohas, on selline abi väga haruldane ja neile on seda ka raske pakkuda.

«Emana võin öelda, et kui lastel on hästi, siis on ka vanematel hästi ja nad saavad tõelise meelerahu. Eriti siis, kui ümberringi on palju ohte ja piirkonda on tagasi tulnud illegaalne geriljaliikumine,» räägib Roselia, kes on ühe keskuses elava kooliõpilase ema.

Evangelismi projekt

Kristlik kogukond kasvab jätkuvalt. “Open Doors” abiga kavatseb kogudus vormistada oma staatuse reservaadis põlisrahvaste kogudusena.

Samuti on käimas evangeliseerimisprojekt. Sellega soovime jõuda ka piirkonna kõige kaugemate küladeni, kus evangeeliumi jagamine on täielikult keelatud.

Lucas*, üks evangelistidest, räägib misjonäride välja töötatud strateegiast piirkonna kogukondadeni jõudmiseks. Nad võtavad endaga müümiseks kaasa kauba, mille sildi all saavad kahtlust äratamata minna otse neid ootavate kristlaste kodudesse.

Open Doors on seda projekti toetanud alates 2022. aastast. Tänu sellele on paljud Serankwas ja Seynuras isolatsioonis elavad kristlikud perekonnad oma usus tugevnenud. Ja kaks uut perekonda on leidnud Jeesuse.

Aracatacas on Open Doors kinkinud kogudusele maja, kus saavad peatuda nii kogukonnas õpinguid jätkavad noored kui ka arstiabi saama tulnud teised kogukonna liikmed. Need, keda kiusatakse taga oma usu pärast, saavad nüüd abi, mida neile varem ei saanud pakkuda .

Pastor Danieli kogudus on muutunud tugevamaks ja selle töö kannab Colombias Sierra Nevada de Santa Martas ilusaid vilju.

*Nimi muudetud turvakaalutlustel.

Allikas: Häädetty ja takaisin palannut: La Sierran seurakunta on sinnikäs | Open Doors Finland

Colombias kaitsevad laste varjupaigad elusid: Thiago ellujäämislugu

Kuus aastat tagasi, 13-aastaselt, pääses Thiago* sisside poolsest sunniviisilisest värbamisest ja otsis varjupaika "Open Doorsi" (edaspidi OD) lastekeskusest. .....

Miks mõned naised elavad jätkuvalt koos vägivaldsete meestega

Kolumbias, kus teenisin eelmisel kuul, tapab iga nelja päeva tagant mees oma abikaasa. Probleem on nii tõsine, et .....

Endine geriljavõitleja Reina: “Mu hing oli haavatud ja mul polnud rahu”

Religioon on rahva jaoks oopium – nii oli Reinat* (45) õpetatud. Naine värvati sisside ridadesse niipea, kui ta .....

Põhja-Korea mehe uus algus Open Doorsi Hiina varjupaigas

Igal aastal jõuab Open Doors paljude Hiinas asuvate Põhja-Korea põgenikeni. Paljud on kaotanud pereliikmed ja vara ning on .....

Tagakiusamine Indias kasvab, kuid Laxman jätkab julgelt Jumala tööd

Kui Laxmani naine palve jõul terveks sai, otsustas mees pühendada oma elu Jeesusele. See on toonud tema ellu .....

Kristlased elavad Põhja-Koreas meeleheitlikes tingimustes

Talve lõpus võtsid Põhja-Korea kristlased Open Doorsiga ühendust. Nende maalitud pilt on nukker. "Meil on kõike vaja," ütleb .....

Mehhikos: usk tule all

2023. aasta novembris oli mul au osaleda ja esineda evangeelsete pastorite konverentsil Lõuna-Mehhiko linnas Oaxacas. Iga konverentsil osalenud .....