Vallaline kirikus, mis on täis perekondi

Raske oleks üle tähtsustada neid sügavaid viise, kuidas mind vallalise mehena on koguduse perekonnad julgustanud, aidanud täiskasvanuks saada ja minu eest hoolitsenud.

Suhteliselt värske kristlasena ülikoolis leidsin oma esimese koguduse „kodu” – ja selles tähelepanuväärsed perekonnad, kes heldelt ja lakkamatult oma elu minuga jagasid. Sõime koos, palvetasime, töötasime koos, lugesime koos Piiblit, tähistasime koos saavutusi ja arutasime, kuidas koos Jeesust järgida. Õppisime üksteiselt, manitsesime ja lohutasime üksteist. Ma kogesin siis ja pärast seda lugematuid kordi Jeesuse tõotuse ekstravagantset rikkust õnnistada oma rahvast koguduses perekonna kingituse kaudu (Luuka 18:28–30).

Kuid nagu peaaegu iga üksik kristlane teab, on peredega kogudused vallaliste jaoks väljakutseks. Eelkõige võib soovimatu vallalisus tekitada kibestumist ja kadedust, mida paradoksaalsel kombel võib õitsevate abielude jälgimine veelgi suurendada. Kiriku vastukultuuriline pühendumus tervete abielude ja perede loomisele võib mõnikord tugevdada ebatäpset pilti tuumik perekonnast kui ustavate kristlaste lõppeesmärgist ja lõplikust seisundist. Vallalisust võib pidada ka alaväärtuslikuks ja halvamaiguliseks – või veel hullem, sõnakuulmatuseks või millekski, mis meid diskvalifitseerib.

Patu, väärarusaamade ja moonutuste tõttu tuleb kristlastele – nii abielus kui ka vallalistele – meelde tuletada, mida Pühakiri vallalisuse kohta Jumala uuele lepingu rahvale õpetab.

Järelkasvu ja loomismandaat

Vana Testamendi kultuuril ei olnud noorukiea kategooriat. Kuna loomisvolituses rõhutati sigimist (1. Moosese 1:28; 2:24), sõlmiti abielud umbes seksuaalse küpsuse ajal.

Seetõttu kogesid vähesed iisraellased aega, mida võiks tähendusrikkalt nimetada vallalisuseks. Mis tahes pikemat täiskasvanud küpsuse perioodi väljaspool abielu peeti nii soovimatuks kui ka loominguga vastuolus olevaks. Abielu oli norm ja Vana Testamendi seadused nägid ette erisätted, tagamaks, et uuesti abielluda saavad ka need, kes täiskasvanuna ootamatult kogesid vallalisust (5. Moosese 24:1–4; 25:5–6; Rutt 4). Jumalik üleskutse vallalisusena teenida, nagu Jeremija oma (Jeremija 16:1–4), oli äärmiselt haruldane. Ja neisse, nagu eunuhhidesse, kes kogesid igavest vallalisust, suhtuti üldiselt põlgusega.

Seetõttu on rabav, et Ristija Johannes, Jeesus ja apostel Paulus – kõik ise vallalised – peavad vallalisust seaduslikuks ja positiivseks kutsumuseks. Jeesus ja Paulus väidavad, et kuigi vallalisus on haruldane (1. Korintlastele 7:9; 1. Timoteosele 4:1–3), on see Jumala kingitus (Matteuse 19:12; 1. Korintlastele 7:7). Kuigi abielu jääb enamiku jaoks normiks, on Uues Testamendis erinevalt Vanast Testamendist valdavalt positiivne nägemus vallalisusest.

Looduslikest järglastest vaimsete järglasteni

Vanas Testamendis oli sigimine Jumala Aabrahami ja Taavetiga sõlmitud lepingu oluline osa. Jumala õnnistus laienes Tema rahvale perekonna pärandistruktuuri kaudu. Kuid nagu Barry Danylak on näidanud, on uue lepingu lubadus Aabrahamliku õnnistuse täitmise uus paradigma.

Nagu Jesaja prohveteerib, ei tule uusi õnnistusi mitte kannatava sulase füüsilise järglase kaudu, vaid Jumala enda poolt üles äratatud järglaste kaudu (Jesaja 53:8–10). Viljatu naine rõõmustab, et temal on järglasi rohkem kui abielunaisel (Jesaja 54:1). Isegi eunuhhile, kes oli kunagi lasteta „kuiv puu”, antakse nüüd „nimi, mis on parem kui pojad ja tütred” (Jesaja 56:3, 5). Prohvetid ootasid päeva, mil lastetutel on Jumala kojas palju suurem pärand, kui füüsiliste poegade ja tütarde pärand suudavad anda.

Uus Testament laiendab seda rõhuasetust. Paulus teeb selgeks, et tõotuse pärijatel, kes pärivad lepingu õnnistused, on pigem vaimsed kui füüsilised järglased (Galaatlastele 3:22–29; vt ka Efeslastele 1:14, 18; 5:5). Need pärijad ei pea olema Aabrahami füüsilised järeltulijad, vaid kuuluma Jumala perekonda usu kaudu Kristusesse (Rm 9:6–8). Apostlid lähtuvad sellest, mida Jeesus neile õpetas – et Jumala perekond koosneb neist, kes järgivad Jeesust, mitte veresugulastest (Matteuse 12:46–50; Luuka 14:26; 18:28–30).

Oma ohvrisurma ja võiduka ülestõusmisega juhatas Jeesus sisse uue ajastu, kus kõik need, kes usus Teda usaldavad, said kaaspärijateks. Kui vana lepingu raames levitati Jumala õnnistust loomuliku perekonna kaudu, siis uue lepingu raames edendab seda Kristuse ihu, kirik. Ja Jeesus käskis oma rahval – vallalistel ja abielus meestel ja naistel – laiendada seda perekonda, tehes jüngriteks kõik rahvad (Matteuse 28:18–20).

Meeldetuletused Jumala perekonnale

Kuigi abielu ja perekond võivad olla tavalised enamiku kristlaste puhul, on vallalisus nii seaduslik kui ka auväärne seisund nende jaoks, kes kasutavad oma energiat Kristuse kuningriigi teenimiseks. Vallalisuse and võimaldab vallalisel tegutseda evangeeliumi huvidele keskendudes (1. Korintlastele 7:32–35). Ja nagu Uus Testament rikkalikult näitab, pole suuremat rõõmu kui aidata teistel leida oma rõõm Kristuses (1. Tessalooniklastele 3:8–9, 2:19; Filiplastele 2:17; 3. Johannese 1:4).

Niisiis, kuidas võiksid vallalised peresid täis koguduses läbi lüüa? Pidades meeles vähemalt kolme suurt tõde.

Kirik on meie perekond

Kuigi ühiskonna põhiüksus võib olla tuumik  pere, on Kristuse kuningriigi põhiüksus vaieldamatult kohalik kirik.

Jeesus teeb selgeks, et lojaalsuse sidemed Jumala kuningriigis ületavad seda, mida loomulikult perekonnalt oodatakse (Luuka 14:26). Ta on tõotanud, et need, kes loobuvad loomulikust perekonnast Tema pärast praeguses maailmas, ei saa mitte ainult tulevasel ajastul igavese perekonna, vaid saavad praegusel ajastul mitmekordse tasu Tema perekonna, kiriku kaudu (Luuka 18:28– 30; Matteuse 19:28–30; vt ka Matteuse 12:46–50).

Seetõttu peaks kohalik kirik olema vallaliste jaoks pelgupaigaks, julgustuseks, eneseteostuseks ja evangeeliumi osaduseks. Siin saavad vallalised mehed ja naised luua püsivaid intiimseid sõprussidemeid ja partnerlust peredega, et teha jüngriteks kõik rahvad. Abielus liikmed ei tohiks eeldada, et vallalised on vastutustundetud ja ka vallalised kirikuliikmedei tohiks arvata, et neil on peredega täidetud kogudusele vähe pakkuda. Vallalisi ei diskvalifitseerita ega vabastata teenistusest koguduses nende vallalisuse tõttu ning nad peaksid kasutama oma oskusi ja kogemusi nagu iga teine Kristuse ihu liige (1. Peetruse 4:10–11; 1. Korintlastele 12:11). .

Jumala plaani kohaselt täidab ta kohaliku koguduse teenimise kaudu tõotuse panna viljatuid rõõmustama ja anda vallalistele nime, mida ei saa hävitada  (Jesaja 56:3–5).

Abielu on ajutine

Samuti peame meeles pidama, et abielu ei ole meie lõplik saatus. Abielu on pilt, mille kolmainus Jumal mõtles välja enne, kui ajastud hakkasid illustreerima Kristuse ja kiriku suhet (Efeslastele 5:22–32; 1:7–10). Abielu on lihtsalt tulevase reaalsuse praegune näide.

Kogudus on kihlatud Kristusega ja ootab tuleval ajastul suurt pulmapidu (Efeslastele 5:24–27; Ilmutuse 19:6–9). Ja kui see päev tuleb, viiakse meid täielikult osadusse, mida jagavad Isa, Poeg ja Vaim, et nautida ja ülistada Jumalat igavesti (Johannese 17:20–26). Nagu inglid taevas Jumala trooni ees, kummardame me kogu igaviku väljaspool abielusidemeid (Matteuse 22:30). Abielu on hetkeline.

Jeesuse sõnul vabastatakse vallalised, kes mõistavad seda hiilgavat tulevikku, elama nüüd sügavas osaduses Kristusega (Matteuse 19:12), seega ärge raisake oma vallalisust.

Rahulolu on kriitiline

Kas surma, lahutuse või muude asjaolude tõttu, mida nad ei kontrolli, on paljude inimeste vallaline kogemus soovimatu. Tegelikult on enamikule meist vallalisuse staatud reaalsuseks rohkem kui üks kord meie elus. Seetõttu on oluline hoida silmas teist tõde. Kaotusi leevendatakse ja kurbust vaigistatakse, kui mõelda sellele, mis meid ees ootab. Vallalisus, sama palju kui abielu (ja kui Jeesust uskuda, võib-olla isegi rohkem), võib meid ette valmistada meie lõplikuks saatuseks.

Seetõttu, pidades silmas kõike seda, mis Jeesus on ja kõike, mida Ta meie heaks on teinud, peame me igaüks õppima olema rahul, olenemata sellest, milline on meie olukord (1. Timoteosele 6:6). Oma rahuloluga näitame teistele, et Jeesus teab meie vajadusi ja suudab täita meie soovid (Filiplastele 4:11–13). Ja ühiskonnas, kus seksuaalne eneseteostus määratleb identiteedi, võivad vallalisus ja tsölibaat (mitte abielu) olla Jeesuse väärtuse ja reaalsuse kõige radikaalsem väljendus.

Abielu tähtsustavas kirikukultuuris vallaline olla võib olla keeruline. Kuid tasub mainida, et Jeesus – kes oli kolmekümnendates vallaline – mõistab ka seda (Heebrealastele 4:14–16). Teda ei häirinud teiste ootused ega ähvardanud Teda ümbritsevad abielud. Tal olid märkimisväärselt sügavad ja tähendusrikkad suhted teistega, sealhulgas peredega (Luuka 8:1–3; Johannese 11:5). Ja ta oli kõige täielikum inimene, kes kunagi elanud.

Olenemata sellest, kas me oleme kunagi abiellume või mitte, oleks hea, kui paluksime Temalt armu, et muuta meie kirikud suurepäraseks osaduseks, mida me Tema igavese perekonna liikmetena jagame.

Autor: Ryan Griffith / Single in a Church of Families | Desiring God

Ryan Griffith (@ryangriffith) (PhD, The Southern Baptist Theological Seminary) on strateegiliste algatuste asepresident, personaliülem ja kirikuajaloo dotsent Southwest Baptisti ülikoolis Missouris Bolivaris. Ta töötab ka Andrew  Fulleri baptisti õppekeskuses vanemteadurina.

Edendada abielu ja väärtustada vallalisust, seades esikohale Jumala missiooni

Isabella tuli Kristuse juurde pärast seda, kui sõbrad kutsusid ta kiriku noorterühma. Pärast keskkooli tahtis ta teha misjonitööd, .....

Üksinduse ohud: viis küsimust vallalistele meestele

Viimasel kursusel mängisin raamatupidajat koolilavastuses “Näitleja õudusunenägu”. Peategelane ärkab keset etendust laval, ei mäleta oma sõnu, seda, kuidas .....

Kodu loomine sobib ka vallalistele

Sõna "kodu loomine" manas kunagi mu silme ette pildikesi majast, kus elaksin koos loodetud abikaasa ja lastega. Kujutasin .....

Mida vanem on vallaline õde, seda keerulisem on tal abielluda?

Vastab Nadežda Uljanenko: On olemas selline raamat - "Kutse julgusele." Lugesin seda esimest korda, tõenäoliselt 11 ja võib-olla .....

Üksildane mina: pastoraalne vaade

Ma olen üksildane. Kas teie enda südames tekib kaja või olen mina ainult üksildane? Need, kes mind pealiskaudselt .....

Kas kristlased peaksid reisima koos vastassoost kolleegiga?

Minu töö nõuab regulaarselt reisimist, mõnikord koos kolleegidega. Aeg-ajalt määratakse mind reisile koos vastassoost esindajaga. Kristlasena ei tea .....

Üksindus oli mu ustav sõber

Kuigi see aasta jääb paljudele meelde viiruse tõttu, mäletavad paljud ka eraldatuse ja sotsiaalse distantsi emotsionaalset pandeemiat. Selle .....

Elisabeth Ellioti Ja Larsi Armastuse Lugu

Päev pärast seda, kui Elisabeth Ellioti teine ​​abikaasa, kes oli Gordon-Conwelli teoloogilise seminari professor, suri, kolis Gordon-Conwelli seminari .....