Elasin 20-ndates eluaastates vallalise mehena rahuldustpakkuvat elu. Ma sain kaks kolledžikraadi, stažeerisin Hollywoodis ja Ühendkuningriigis, reisisin välismaale, asusin oma esimesele töökohale, avaldasin oma esimese raamatu, aitasin rajada kogudust ja arendasin sügavaid vaimseid sõprussuhteid tugeva kogukonnaga. Olen selle kõige eest tänulik.
Aga mu elu muutus abikaasaks saades nii palju rikkamaks. Ja see rikastus veelgi, kui sain isaks.
Kihlusin 29-aastaselt ja esitasin selle küsimuse alles pärast seda, kui usaldusväärne mentor andis mulle vajaliku tõuke (“Sa oled valmis. Abiellu.”). Tagantjärele soovin, et rohkem inimesi oleks mind sel teel tagant tõuganud.
Kui olin kahekümnestes eluaastates vallaline räägiti vallalisusest kirikus palju ja seda (õigustatult) väärikast ja väärilisest Piibellikkust kutsest. Kuid abielujuttu välditi kohmakalt siis, kui vallalised olid läheduses. Seda ei reklaamitud meie jaoks hea asjana.
Ometi on mu abielu ja perekond mind õnnistanud ja oluliselt kujundanud. Nad on mind vaimselt kasvatanud ja suurendanud mu misjonitöö viljakust. Ma ei suuda mõelda millelegi sisulisele, mille ma “kaotasin” või mis minu puhul halvenes, kui sain abikaasaks ja seejärel isaks. Paljud asjad muutusid pigem paremaks.
Sel põhjusel ja teadvustades seda nõuannet, mis ei pruugi igas kontekstis kehtida, tahan ma õrnalt julgustada pastoreid, koguduste juhte, juhendajaid ja vanemaid: ärge kartke oma elus vallaliste abielu toetada – eriti vallaliste meeste puhul ja tagant tõugata neid, kes peaksid seda kutset järgima.
Kui surve puudumine teeb rohkem kahju kui kasu
Kuulake seda kohe alguses: vallalisus ja abielu võivad mõlemad olla head, kui need on Jumala auks ja võtavad ristikujulise kuju. Ja kui need valitakse omakasupüüdlikel põhjustel või elatakse välja ebatervislikult, võivad nii vallalisus kui ka abielu olla halvad.
Ma ei väida, et üks on üldiselt parem kui teine. Ma lihtsalt jälgin, et meie kultuuris ja võib-olla teatud kultuurikontekstides (nagu minu omas Lõuna-Californias) tuleb argumente abielu headuse poolt kiiremas korras kuulutada.
Noored täiskasvanud lükkavad üha enam abiellumist edasi ja saavad vähem lapsi, tuues kaasa negatiivse lühiajalise mõju ja ennustades kurjakuulutavaid pikaajalisi ühiskondlikke tagajärgi.
Abielu- ja sündimusnäitajate languse selgitavad põhjused on mitmesugused. Eelkõige noorte meeste jaoks (kes on praegu rohkem vallalised kui noored naised) vähendavad digitaalajastu teatud mõjud – kohtingurakenduste ebasoodne domineerimine, puudulikud suhtlemisoskused ja porno levik – huvi kohtamas käimise ja abielu vastu. See ei aita, kui populaarsed parempoolsed hääled nagu Andrew Tate ja Hannah Pearl Davis väidavad, et “Läänemaailmas pole mehe jaoks abielus eeliseid” ja “Kaasaegne abielu on meestele surmaotsus”. Isegi kui andmed näitavad, et vastupidine on tõsi, haaravad need sõnumid endasse ja võtavad paljud noored mehed enda meelevalda.
Teine abielu allakäigu tegur on kultuurilise surve langus. Kuna noorelt abiellumine muutub harvemaks ja mitte kunagi abielluv ning lastetu täiskasvanuiga muutub normaalsemaks, tunneb vähem vallalisi tungivat vajadust abikaasat otsida ja “kodu rajada”.
Üks hiljutine uuring näitas, et üksikutest ja mitte kunagi abielus olnud Ameerika täiskasvanutest teatab ainult 29 protsenti, et nad tunnevad ühiskonna survet abielluda, ja veelgi vähem (19 protsenti) on tundnud oma pere survet abielluda. Pew uuring tõi välja ühe põhjuse, miks perekondlik surve väheneb: täiskasvanud laste vanemad ei sea abielu ja perekonda oma täiskasvanud laste suhtes oma lootuste nimekirjas esikohale. Nad tahavad palju rohkem, et nende lapsed oleksid rahaliselt sõltumatud ja omaksid stabiilset ja head karjääri, kui, et nende lapsed abielluksid ja lapsi saaksid.
Kuid uuringud näitavad, et abiellumine, mis ei takista kaugeltki finantsstabiilsust, on üks parimaid asju, mida saate pikaajalise rahalise tervise saavutamiseks teha. Lisaks, nagu Brad Wilcox raamatus “Get Married” kasulikult kokku võtab, on abielu positiivses korrelatsioonis õnne, parema vaimse ja füüsilise tervisega ning mitmete muude õitsengunäitajatega. Ja nagu Keith Simon väitis eelmisel aastal The Gospel Coalitionis: “Kui vanemad soovivad, et nende täiskasvanud lapsed oleksid õnnelikud, peaksid uuringute andmed julgustama neid eelistama abielu ja lapsi rahalisele iseseisvusele ja karjääriredelile, kui neil on valikuvõimalus.”
Ma saan aru, miks vanemad, pastorid ja kirikukogukonnad ei taha midagi abielu kohta öelda vallalistele, kes tunnevad “survet”. See on valus teema ja see valu, et tahan abielluda, kuid ma ei ole abielus, on tõeline. Olen seda kogenud. Paljud vallalised ei vaja abiellumiseks rohkem julgustust. Nad ihkavad seda sügavalt ja astuvad samme kaaslase leidmiseks; seda lihtsalt pole veel juhtunud, mis on sageli masendav ja südantlõhestav.
Kuid on palju teisi vallalisi – eriti noori mehi –, kellel võib olla soov abielluda, kuid kes on selle poole püüdlemisel liiga kartlikud, passiivsed või tunnevad end vallalisuse vabaduses liiga mugavalt. Mis siis, kui abielule avaldatav survevaba keskkond kahjustab neid vallalisi, kelle jaoks oleks parem abiellumist mitte edasi lükata? Ja “parema” all ei pea ma silmas ainult õnnenäitajaid; ma räägin ka vaimsest küpsusest ja misjonitöö tõhususest.
Abiellumine võib meid vaimselt kasvatada ja evangeeliumi levitada
Paljudele vallalistele meestele annab abiellumine pühitseva vaimse kasvuhoo. Ilus on vaadata, kuidas Jumal saab kasutada abielu institutsiooni (mille Ta kavandas!), et neid Jeesuse jüngriteks kasvatada, teravaid nurki pehmendada, pimedaid kohti nähtavaks teha ja iseloomu jumalakartlikul viisil täiustada. Abielus annab Jumal elukaaslase, kes räägib meile armastuses tõtt viisil, mida vähesed teised suudavad või tahavad.
Üksildusel on oma pühitsemispotentsiaal ja Jumal saab seda kasutada meie sügavaks kasvatamiseks. See võimaldab teatud tüüpi enesele suremist – ja teiste teenimist –, mis kujundab meid ja osutab Jeesusele. Kuid abielu ja lapsevanemaks olemine võimaldavad meil kasvada ristikujulises armastuses erinevatel, kuid mitte vähem väärtuslikel viisidel.
Mulle meeldib, kui palju Tim ja Kathy Keller rõhutavad raamatus “The Meaning of Marriage”, et abielu “on loodud, et meid pühaks teha” ja et abielu tervena hoidmise keskne osa on “Teie pühendumine oma abikaasa pühadusele”. Abielu pühitsev jõud suurendab selle misjonijõudu. Kellerid rõhutavad ka seda punkti:
“Kristlike abielude kaudu saab evangeeliumi lugu – patust, armust ja taastamisest – näha ja kuulda nii kiriku sees kui ka väljaspool maailmas. Kristlikud abielud kuulutavad evangeeliumi. Nad on nii olulised. Kristlik kogukond tunneb sügavat huvi tugevate ja suurepäraste abielude loomise vastu ja seetõttu on ta huvitatud sellest, et koguduse vallalised abielluksid hästi.”
Abielu võib misjonitööd tugevdada ka muudel praktilistel viisidel. Majapidamistööde jagamine kahe partneri vahel võib võtta Teie õlgadelt maha koorma (söögi valmistamine, toidupood, pesupesemine, eelarve, kodu korrashoid jne) ning vabastada ruumi kristlikule misjonitööle keskendumiseks ja selle jõudsaks arendamiseks. Mu naine ja mina mängime seda rolli erinevatel aegadel teineteise jaoks, kuna me mõlemad töötame täiskohaga kristlikes mittetulundusühingutes. Teenime teineteist, eemaldades tarbetud stressorid hetkedel, mil üks meist peab olema oma tööle eriti keskendunud, loominguline ja inspireeritud.
Abikaasa võib olla ka uskumatu tarkuse ja olulise tagasiside allikas viisil, mis rikastab otseselt Teie misjonitööd. Näiteks mu naine on sageli esimene, kes loeb minu kirjutatud artiklit (isegi praegust) või peatükki uuest raamatust. Tema tagasiside on hindamatu. Annan sarnase panuse, kui ta vajab abi mõnes oma töö aspektis, olgu selleks siis esitlusele tagasiside andmine või keeruka probleemi verbaalne käsitlemine.
Samuti näen ma kogu aeg kohalikus kirikuteenistuses abielu kasu misjonitööle. Kui võõrustame oma kodus väikeseid gruppe, juhime teenistusreise välismaale, nõustame kohtingupaare või lihtsalt palvetame üheskoos haiget saanud venna või õe eest Kristuses, mõistan, et oleme koos tõhusamad kui üksi. Abielu on meie misjonitööd otsustavalt täiustanud – nii 1. Moosese 1:28 kui ka Matteuse 28:19–20 tähenduses.
Keskne küsimus üksikutele kristlastele
Alati ei ole abielus olemine misjoni tõhususe jaoks parem kui vallaline olla. Mõne vallalise kristlase jaoks, kes on teatud teenistuskutses või kellel on teatud teenimisannid, võimaldab vallalisus olla viljakas ja keskendunud viisil, mida abielu võib takistada. Paulus teeb selle selgeks näiteks 1. Korintlastele 7. peatükis, kui ta pakub mitmeid argumente selle kohta, miks üksikud usklikud peaksid kaaluma vallaliseks jäämist (kõrvutades neid argumentidega, miks vallalised peaksid abielluma, 9. salmis). See on sama Paulus, kes tähistab kuulsalt ja suurejooneliselt abielu teistes kirjades (nt Ef 5:22–23). Kas ta räägib iseendale vastu? Üldsegi mitte.
Kristuse järgija jaoks on võimalus abielluda või vallaliseks jääda valik kahe hea asja vahel. Kui usklik mõtleb, mis on tema jaoks õige, tuleb ausalt vastata ühele kesksele küsimusele: mis aitab Teil Jumalat rohkem austada ja olla tõhusam Suure Misjonikäsu täitmisel? Mulle meeldib, kuidas Benjamin Danson selle sõnastab:
“Paulus annab meile häid põhjusi, miks peaksime vallaliseks jäämist paremaks valikuks pidama, kuid on ka häid põhjuseid, miks me peaksime otsustama abielluda. Meie jaoks on tõesti oluline olenemata valikust, mida me teeme, tuua au Jumalale kõiges, mida teeme. Kui otsustate jääda vallaliseks, siis tehke seda selleks, et olla jagamatu oma pühendumuses Jumalale, kui otsustate abielluda, tehke seda Jumalale au toomiseks.”
Ei ole kasulik asetada vallalisus ja abielu teineteise vastu, justkui tähendaks ühe tähistamine teise devalveerimist. Mõlemad võivad olla head erinevatel eluperioodidel ja erinevate inimeste jaoks, kuivõrd need suurendavad meie pühendunud Jumala kummardamist ja võimet edendada Tema missiooni.
Kuna ma väidan, et peaksime võib-olla rohkem vallalisi abiellumise poole tõukama (jällegi, eriti vallalisi mehi), ei taha ma kuidagi vähendada vallalise elu head võimalust. Miks siis keskenduda selles artiklis abielule? Miks mitte lihtsalt öelda, et mõlemad on head võimalused ja sellega tegeleda? Sest minu vaatepunktist väga sekulaarses piirkonnas (California rannikul) ja ka sellest, mida ma näen tänapäeva lääne kultuuri laiemates suundumustes, ei vaja vallalisus rohkem kaitsjaid. Abielu vajab.
Olge oma kontekstist teadlik
Kindlasti on mõnes maailma osas – isegi mõnes USA osas – kultuuriline surve abielluda tugevam. Selles kontekstis võib koguduse juhtidel tekkida vajadus anda kindlam nägemus vallalisusest kui väärilisest kutsumusest.
Kuid teistes kontekstides on vallalise elu vabadusel kõrgem kultuuriline väärtus kui abielu ja lapsevanemaks olemise kohustustel. Siin peavad kirikujuhid tõenäoliselt tahtlikult demüstifitseerima hirme abielu ees, kiitma valikut selle poole püüdlemises ja võib-olla isegi hõlbustama mugavaid koosviibimisi ja juhuslikke sotsiaalseid kohtumisi, kus tervislikud tutvused õdede ja vendade vahel võivad orgaaniliselt areneda. Selles kontekstis peaksid kirikujuhid aktiivselt püüdma mõista kultuurilist kliimat ja tänapäevaseid väljakutseid, millega üksikud noored täiskasvanud silmitsi seisavad ning aitama neil tutvumis- ja abieluteekonnal targalt ja ausalt navigeerida.
Noored vallalised mehed vajavad vanemaid meesmentoreid, kes aitaksid neil selles teemas orienteeruda jüngerluse kontekstis, kus iga inimese olukorda, kiusatusi ja soove teatakse ja käsitletakse just temale omasel viisil. Abielu poole tõukamine võib toimuda üldiselt kantslist, kuid tõenäoliselt on see tõhusam üks-ühele või väikese grupi jüngerluse usaldusväärses ruumis.
Aga kuidas see välja näeb? Võib-olla võite kutsuda oma kiriku vallalise venna kohvi jooma ja küsida temalt tema viie aasta eesmärkide kohta. Kui ta abielu ei maini, siis küsige temalt selle kohta. Kui ta seda teeb, siis küsige temalt, kuidas Te saate tema eest palvetada või kas on kohtingutes aspekte, mille puhul ta võiks vajada jumalakartlikku nõu. Kui vallaline küsib Teilt Teie elu kohta, rääkige oma abikaasast ja abielust hästi, kirjeldades konkreetseid viise, kuidas olete näinud, kuidas Jumal kasutab Teie abielu Teie kujundamiseks ja teiste õnnistamiseks.
Kõige selle juures ei tohiks abielu kunagi kasutada maagilise ravivahendina probleemidele, mida tuleks lahendada tahtliku jüngerluse kaudu. Abielu ei ole “parandaja” ja kirikujuhid ei teeni vallalisi, kui nad abielu selleks peavad või kui nad toetavad seetõttu enneaegset abiellumise poole pöördumist. Sellegipoolest on abielul pühitsemispotentsiaal ja tõeline evangeeliumikujuline ilu mida tuleks häbita tähistada.
Ajutine kingitus
Abielu – nagu kõik Jumala head kingitused – ei tohiks olla kunagi nii hinnatud, et tõstaksime selle Andjast kõrgemale. Abielu kaob praeguses järjekorras nagu kõik muud head, kuid ajutised asjad. Jumal ja Tema kummardamine jätkub.
Siiski on abielu ajutine kingitus, mille eesmärk on võimendada igavikulisi asju – armastust ja Jumala kummardamist. See on hea kingitus suure eesmärgiga. Kultuuris, mis muutub üha ambivalentsemaks, tehkem oma kirikutes rohkem abielu tähistamiseks ja julgustagem vallalisi hästi abielluma Jumala auks ja maailma hüvanguks.
Allikas: As a Single Man, I Felt Little Pressure to Get Married. I Wish I Had. (thegospelcoalition.org)
Kui olete kunagi abieluteemalist jutlust kuulnud, siis on teile tõenäoliselt tuttav sageli tsiteeritud ja masendav statistika, mille kohaselt .....
Keemia on tunne või tõmme kellegi vastu ja seda ärgitavad inimeses toimuvad sisemised keemilised reaktsioonid, mis tulenevad teise .....
„Jumala plaanis mehed ja naised vajavad üksteist,” (1Kr 11:11 The Living Bible). Abielu ei ole teie probleemide lahendus. .....
Küsimus: Ma tahan abielluda ja minu grupi juht ütleb mulle, et võib-olla on õige aeg, aga kuna mul .....
Pastor John, siin on huvitav küsimus üksikemalt, kellel on vallalise olemise anne (või kes arvab, et tal on .....
Vastab Nadežda Uljanenko: On olemas selline raamat - "Kutse julgusele." Lugesin seda esimest korda, tõenäoliselt 11 ja võib-olla .....
Kuidas meie kultuur kokkusobivust valesti tõlgendab. Varasemates põlvkondades räägiti palju vähem "kokkusobivusest" ja sellest, kuidas leida oma täiuslik .....
