Kristlik kirjanik Max Lucado kirjutas: ”Kõik algab veetilgakestest. Keegi võtab su parkimiskoha, keerab sulle autoga ette; teenindaja on aeglane just siis, kui sul on kiire. Piisavalt pisikesi pahameele veetilgakesi ja karikas saab viha täis. Me ei usalda inimesi ja muutume tiksuvaks pommiks, mis ühel hetkel plahvatab. Ei saa eitada, et viha on olemas. Kuidas seda ohjeldada? Ješua ütles: “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” (Lk 23: 34) Ta nägi verejanulist rahvahulka kui ohvrit, mitte kui vaenlast. Nende nägudel nägi ta segadust, mitte viha. Need inimesed olid “lambad ilma karjaseta.” (Mk 6:34)
Nad olid vihased millegi peale, mida nad ei mõistnud ega teadnud, mida teevad. Sama kehtib meie kohta – oleme karjaseta lambad teel ühest igavikust teise.
Me ei tea vastuseid oma küsimustele armastuse ja valu kohta. Kontrollimatu viha ei muuda maailma paremaks, kaastundlik arusaamine teeb seda. Hetkest, mil kaastundest saab meie elu alguspunkt, mõistame, et palju inimesi elab pimeduses. Siis on aeg süüdata küünlad.
Bob ja Debby Gass”Sõna tänaseks päevaks”