Viis fakti Estri kohta, millest keegi ei räägi

Purim on juutide kodudes rõõmustav sündmus, kus on kostüümid ja külluslik lõbus pidusöök (mis muudab kostüümid kiiresti kitsaks ja ebamugavaks). Ja loomulikult pole ükski Purimi tähistamine täielik ilma Estri loo traditsioonilise lugemiseta.

Irooniline, et hoolimata asjaolust, et see raamat on temalt nime saanud, alahinnatakse Estri (ehk Hadassah) rolli, kirjeldatud sündmustes, sageli. Põhimõtteliselt vastandame head ja kurja – Mordokaid ja Haamanit – ning kohtleme Estrit kui “armsat ja nutikat juudi iludust”, kellel oli teisejärguline roll.

Kuid Estri tähelepanu keskpunktist välja tõrjumine tähendab loo jõu alahindamist. Ester on üks väheseid TaNaKhi kangelannasid. Selle tüdruku lugu pole sugugi nii armas kui tema välimus. See on täis karmi reaalsust ja (kahjuks) võib see olla meie lugejate, kellel endil on võib-olla olnud selliseid raskeid elukogemusi, jaoks väga tuttav.

Siin on mõned rasked asjaolud, millest Ester läbi läks:

1. Ta elas paguluses

Pärast Babüloonia eksiili elas Ester ja märkimisväärne osa juudi rahvast hajutatult kogu Pärsias. Ehkki neile anti luba kodumaale naasta, jäid paljud pagulusse ja otsustasid sõjast räsitud Jeruusalemma mitte naasta.

2. Ta oli orb

Pühakirja järgi polnud Estril vanemaid. Ta kaotas isa ja ema ning teda kasvatas vanem nõbu Mordokai (Ester 2: 7).

3. Ta kaotas oma vabaduse

Pärsia kuningas Xerxes (Ahasveros) oli oma naise peale vihane ja otsis temale asendajat. Seetõttu andis ta välja dekreedi, et koguda kõik sobivad neitsid impeeriumist oma paleesse.

„Ja kui nüüd kuninga käsk ja seadus said teatavaks ja palju tütarlapsi koguti Suusani paleesse Heegai käe alla, siis võeti ka Ester kuningakotta Heegai käe alla, kes oli naistevalvaja. ”(Ester 2: 8)

Pühakirjast loeme, et Ester oli noor ja uskumatult ilus. Samuti võime, tekstis kasutatud keele järgi otsustades, järeldada, et keegi ei küsinud Estrilt kõigi nende sündmuste puhul konkreetset nõusolekut. Tõenäoliselt ei saatnud ta oma CV-d ja ei tormanud haaremisse vabatahtlikult. Ta oli noor, ilus ja nad lihtsalt viisid ta ära.

4. Ta vägistati

See avaldus on šokeeriv isegi neile, kes Purimi pidustuste ajal igal aastal kogu Megillat loevad. Kuid Pühakiri on juhtunu osas selge.

„Kui igale tütarlapsele jõudis kätte kord, et tal tuli minna kuningas Ahasverose juurde pärast kaheteistkümne kuu möödumist, nagu naistele oli määratud – sest nõnda kaua kestsid nende iluravipäevad: kuus kuud mürriõliga ja kuus kuud palsamite ning muude naiste iluravivahenditega -, siis võis tütarlaps minna kuninga juurde ja temale anti naistemajast kuningakotta minnes kaasa kõik, mida ta soovis. Ta läks õhtul ja tuli hommikul tagasi teise naistemajasse eunuhhi Saasgase, kuninga liignaistevalvaja käe alla; ta ei läinud enam kuninga juurde, olgu siis, et ta kuningale meeldis ja teda nimeliselt kutsuti.”(Est 2: 12-14).

Kõik neitsid – ja need olid veel väga noored tüdrukud – viidi kordamööda kuninga juurde, kes oli tol ajal umbes 40-aastane. Ükshaaval juhatati nad tema juurde magama. Ülejäänud neitside juurde nad enam ei naasnud, vaid nad viidi teistesse kodadesse, kus elasid kuninglikud konkubiinid (see tähendab, et neist said naise staatuseta seksiorjad). Neile ei olnud kunagi enam määratud teise mehega abielluda ja neil ei lubatud kuningat enam näha, kui kuningas seda “ei soovinud”. Lihtsustatult öeldes “testis kuningas enne ostu sooritamist kõiki mudeleid ja lõpuks “ostis” Estri endise kuninganna asemele.

5. Ta oleks võidud hukata

Kui Mordokai saab teada kuninga nõuniku Haamani vandenõust, kes tahtis hävitada kogu juudi rahva, surutakse Ester sõna otseses mõttes sündmuste keskmesse. Mordokai saadab kuningannale sõnumi, milles ta kutsub teda kuninga ette kummardama ja paluma oma rahvale armu. See ei olnud nii lihtne, kui võib tunduda. Ester teadis, et kõik, kes tulid kuninga juurde ilma eelneva kutseta, tapeti. Kui kuningal polnud parajasti tuju oma saua välja sirutada ja sissetungija elu säästa. See, mida Mordokai talt küsis, võib olla viimane asi tema elus.

Kuid Mordokai ütles: „Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid! Sest kui sa sel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?”(Ester 4: 13–14)Tere jälle, vana hea juudi süükompleks.

Nii paastusid ja palvetasid Ester, Mordokai ja kogu juudi rahvas. Siis ilmus Ester kuninga ette. Tema õnneks sirutas kuningas saua välja, kuulas teda ja täitis tema palve. Jumal kasutas nii Mordokaid kui ka Estrit jõuliselt juudi rahva hävitamisest päästmiseks.

Ester polnud lihtsalt ilus tüdruk. Ta ei olnud Mordokai käsilane. Võttes vaid mõne minuti, et Esterit kui inimest vaadelda ja mõista kohutavaid asju, mida see Jumala tütar oli läbi elanud, näeme selgemalt tema iseloomu ja julgust ning Jumala lunastavat armastust, mis toimib inimkonna pattudele vaatamata.

Ta valis naise, kellelt võeti kõik – vanemad, vabadus, süütus – ja andis talle kõik. Ta kasutas inimest, kes oma soo, kodukultuuri ja olude tõttu oli jõuetu ja nähtamatu ning tegi temast võtmeisiku ja hirmuäratava kangelase.

Estri lugu on vapustav meeldetuletus, et Jumal võib anda uue elu, lunastuse ja vabaduse ka siis, kui see tundub võimatu!

Vaata, Mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.”(Jesaja 43:19).


Rachel Friedlander / cis.jewsforjesus.org

Allikas: https://ieshua.org/pyat-faktov-ob-ester-o-kotoryh-nikto-ne-govorit.htm