Watchman Nee – elulooline materjal

Vikipeedia andmetel:

Watchman Nee (ingl.k. Watchman Nee – sõnasõnalt Valvur Nee; 4. november 1903, Fuzhou – 30. mai 1972) oli Hiina kristlasest jutlustaja. Tema hiinakeelne nimi oli Ni Toshen.

Watchman Nee sündis metodistide perekonnas.

17-aastaselt koges ta vaimset taassündi ja liitus Fuzhou Taevase Rahu Kirikuga.

21-aastaselt kohtus ta inglise misjonäri Margaret Barberiga, kellel oli noormehe üle tohutu mõju. Tema abiga sai Nee tuttavaks paljude kristlike autoritega, kuid ta ei saanud kunagi mingit süstemaatilist teoloogilist haridust. Kolmkümmend aastat, alates 1922. aastast, reisis ta misjonieesmärkidel Hiinas palju ringi. Koos oma järgijatega lõi Nee uue kristliku konfessiooni, mis sai lõpuks nimeks Kohalik Kirik. Kuid 1952. aastal ta arreteeriti Hiina kommunistide poolt ja teda hoiti vanglas kuni oma surmani 1972. aastal.

Nee tööd jätkas tema õpilane ja töötaja Witness Lee, kes kolis esmalt Taiwani ja seejärel Ameerika Ühendriikidesse.

Watchmannee.ru veebisaidilt:

Varajane teenistus

Varsti pärast päästet hakkas Watchman Nee Issandat armastama ja tal oli suur koorem kuulutada klassikaaslastele ja kaasmaalastele evangeeliumi, olgu selleks siis aeg paras või ebasobiv.

Tema evangeliseerimise kaudu tulid peaaegu kõik tema klassikaaslased Issanda juurde, tema koolis puhkes ärkamine, mis levis kodulinna elanike seas 1923. aastal.

Sajad inimesed päästeti ja nende elu muutus.

Watchman Nee ei käinud teoloogilises koolis ega piibliinstituudis. Seda, mida ta sai Kristuse, Vaimu suhtumise ja koguduse ajaloo kohta teada, õppis ta peamiselt Piiblit ja vaimulike inimeste raamatuid lugedes.

Watchman Nee mitte ainult ei uurinud usinalt Piiblit, vaid luges ka palju vaimulikke raamatuid.

Tal oli suurepärane and õige materjali valimiseks, mõistmiseks, eristamiseks ja meeldejätmiseks. Ta pääses hõlpsasti raamatu olemuse juurde, lihtsalt seda läbi lehitsedes.

Elav usk

Tulenevalt sellest, et Watchman Nee tegi väga palju tööd, ei pööranud ta oma tervisele tähelepanu ning 1924. aastal haigestus ta kopsutuberkuloosi.

Haigus oli nii tõsine, et juba levisid kuulujutud tema surmast. Haiguse ajal treenis ta endas usinalt Jumala usaldamist ja Jumal hoolitses tema eest ustavalt. Oma halastuse ja armu abil tervendas Jumal Watchman Nee tuberkuloosist, kuid jättis oma kõikvõimsuses talle alles stenokardia.

Ta võis iga hetk surra. See sundis venda loomulikult oma elu Issanda kätte usaldama. Ta elas hetkest hetkesse usu läbi Jumalasse ja kogu elu toetas Jumal teda oma armulise hoole ja ülestõusmise eluga kuni tema surmani.

Selliste füüsiliste raskuste tagajärjel koges ta Jumalat ja tundis sellest palju rohkem rõõmu, kui see oleks olnud võimalik siis, kui tal poleks olnud nii kurnavat haigust.

Watchman Nee poolt kogetud jumalik tervenemine ei olnud lihtsalt Jumala imeline tegu, vaid see oli elu ülestõusmine armus, kasutades elu edendamiseks ja kasvatamiseks elavat usku ustavasse Jumala Sõnasse. See ei olnud lihtsalt jumaliku väe ime. See oli täielikult ja tervenisti seotud armu ja jumaliku eluga.

Elu ja töö

Iga kord, kui Watchman Neele küsimus esitati, oli tema vastus praktiline, täpne, selge, täis võidmist ja valgust. Ta oli otsekohene ja avatud ning talle oli väga lihtne läheneda. Ta oli väga võimekas ja avara südamega. Vaimsetes küsimustes jõudis ta kõrgustesse ja puudutas sügavust. Tal oli väga rikkalik arusaam ja kogemus Jumala põhimõttest ja eesmärgist. Ta jättis alati väga meeldiva mulje. Tema suhtumine oli leebe ja tasane ning sõnad olid täis võidmist. Tema sõnad ja käitumine jätsid unustamatu mulje. Watchman Nee nägi, et meie töös pole kõige olulisem kvantiteet, vaid kvaliteet. Päris töö on elu väljavool.

Vangistus

1949. aasta veebruaris tegi Watchman Nee pärast mitmeid palveid ja mõtisklusi otsuse jääda Shanghaisse, kuna tal oli kanda Mandri-Hiina kirikute, kaastööliste ja Issanda tunnistuse koorem. Ühelt poolt tugines ta täielikult Issanda suveräänsusele, teiselt poolt oli ta teadlik riskist ja oli valmis ennast Issanda tunnistuse nimel ohverdama. 1952. aasta kevadel ta arreteeriti ja vangistati usu pärast ning 1956. aasta suvel mõisteti, pärast pikka kohtuprotsessi, viieteistkümneks aastaks vangi. Vanglast ei pääsenud ta aga kunagi välja. Vangistuse ajal tohtis teda aeg-ajalt külastada ainult tema naine.

Tema naine suri 7. novembril 1971.a.

Naise surm tõi Watchman Neele palju kurvastust ja katkestas tema suhtlemise välismaailmaga. Varsti, pärast naise surma, jõudis ka Watchman Nee 30. mail 1972.a. oma maise teekonna lõppu ja puhkas koos Kristusega, keda ta teenis oma elu hinnaga. Ta jättis oma padja alla paberilehe, millele ta oli väriseva käega ja suurte tähtedega kirjutanud paar rida:

„Kristus on Jumala Poeg, kes suri patuste lunastamise eest ja tõusis üles kolm päeva hiljem. See on universumi suurim tõde. Mina suren oma usu tõttu Kristusesse. Watchman Nee.”

Muud tsitaadid

„On väga oluline võtta vastu Jumala korraldus oma olukorras. See korraldus kujutab endast Püha Vaimu koolitust. Kui ükskord eirata Jumala korraldust, siis see tähendab kasutamata võimalust oma võimete suurendamiseks. Pärast kannatuste läbimist ei ole usklik enam kunagi endine.”

„Kui hakkasin Issandat teenima, siis tundsin mõnevõrra muret sellepärast, kust ma oma elatise saan. Kuna kavatsesin minna Issanda teed, siis otsustasin loota ainult Tema toetusele.

Aastatel 1921 ja 1922 elasid Hiinas väga vähesed jutlustajad, toetudes ainult Issandale. Kui aga pöördusin Issanda poole, siis  ütles Ta mulle: “Kui sa ei suuda elada usust, siis ei saa sa Minu heaks töötada.” Teadsin, et elava Jumala teenimiseks vajasin elavat tööd ja elavat usku. Jumal hoolitses kõigi minu vajaduste eest ega vedanud mind kunagi alt. “

Allikas: http://horoshoe.info/%D0%92%D0%BE%D1%87%D0%BC%D0%B0%D0%BD-%D0%9D%D0%B8-%D0%91%D0%B8%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9-%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B0%D0%BB