Watchman Nee suri vanglas Kristuse eest. Tsitaadid tema raamatust “Vaimne mees”

30. mail 1972 suri kristlik jutlustaja, piibliõpetaja ja kirjanik Watchman Nee.

Oma kolmekümne teenistusaasta jooksul, alates aastast 1922, reisis ta misjonitöö eesmärgil palju Hiinas, asutades kohalikke kirikuid ning viies läbi konverentse ja koolitusi Shanghais.

1949. aastal tulid võimule kommunistid. Vaatamata sellele otsustas Watchman Nee jääda Shanghaisse, sest tema vastutuse all olid kogudused, kaastöölised ja Issandast tunnistamine Mandri-Hiinas. 1952. aasta kevadel ta arreteeriti ja vangistati usu pärast ning 1956. aasta suvel mõisteti pärast pikka kohtuprotsessi viieteistkümneks aastaks vangi. Vanglast ta siiski ei pääsenud.

30. mail 1972 jõudis Watchman Nee oma maise teekonna lõppu ja puhkas koos Kristusega, keda ta teenis oma elu hinnaga. Padja alla jättis ta sedeli, millele oli väriseva käega kirjutatud suurte tähtedega mitu rida: “Kristus on Jumala Poeg, kes suri patuste lepitamiseks ja tõusis kolm päeva hiljem üles. See on suurim tõde universumis. Ma suren oma usu tõttu Kristusesse.”

Oma elu jooksul kirjutas Watchman Nee mitu raamatut, “Vaimne mees” on üks tema olulisemaid ja suuremaid teoseid. Palju aastaid pärast selle raamatu esimest väljaannet hiina keeles soovitas ta seda mitte uuesti avaldada, kuna see annab teemast põhjaliku ülevaate ja ta kartis, et see muutub lihtsaks elujuhiseks, jättes lugejad ilma isiklikust kogemusest.

Valisime välja 15 tsitaati Watchman Nee raamatust “Spiritual Man”

1. Kui usklik on nii enesekindel, et julgeb Püha Vaimu tööd liha väega lõpule viia, ei saavuta ta täit vaimset küpsust. Kuid selle asemel rändab ta seni, kuni patud, mille ta oli varem võitnud, tulevad tema juurde uue jõuga. Ärge imestage, mis siin kirjas on. On üldtuntud vaimne tõde, et kus ja millal iganes liha teenib Jumalat, seal ja siis tugevneb patu jõud. Miks said uhketest variseridest patu orjad? Kas see oli sellepärast, et nad olid liiga ennast õigustavad ja liiga innukad Jumala teenistuses?

2. Usklik võib väliselt maailmast lahkuda ja kõik maha jätta, kuid seesmiselt hoida kinni sellest, mille ta Kristuse pärast maha jättis. Issandale pühitsetud inimesel ei ole vaja maailma tagasi pöörduda ega uuesti omandada seda, mis tal on maailmas juba maha jäetud, et tõestada, et tema hingeelu on endiselt aktiivne. Kui ta heitis vaid ühe igatseva pilgu tagasi, on see piisav näitamaks, et ta ei ole veel täielikult teadlik sellest, milline on risti ja maailma suhe.

3. Vaimu surm on tema ühenduse katkemine Jumalaga. Keha surm on vaimu ja keha vahelise ühenduse katkemine. See tähendab, et kui me räägime vaimu surmast, siis see ei tähenda, et seda enam ei ole, vaid lihtsalt seda, et ta on kaotanud oma tundlikkuse Jumala suhtes ja muutunud seega Tema jaoks surnuks. Tõde on see, et vaim on kaotanud võime Jumalaga suhelda.

4. “Hea ja kurja tundmise vili” tõstab inimese hinge ja surub vaimu alla. Jumal ei keela inimesel seda süüa ainult selleks, et seda testida. Ta keelab selle, sest teab, et selle vilja söömisest ergutatakse inimese hinge sedavõrd, et vaim kustub. See tähendab, et inimene kaotab tõelise Jumala tundmise ja saab Tema jaoks surnuks. Jumala keeld näitab Tema armastust.

5. Piibel ei eelda, et vastsündinud usklikud muutuksid koheselt vaimseks. Aga kui nad on ka pärast pikki aastaid lihalikud, siis on nende olukord tegelikult väga vilets.

6. Kui usklik võtab algusest peale vastu täieliku pääste, siis on tal vähem ebaõnnestumisi võitluses patuga ja rohkem edu võitluses iseendaga.

7. Taassünd on vaimse elu miinimum. See on selle algus, vundament, millele kogu selle struktuur on ehitatud. Ei saa rääkida vaimsest elust ega oodata vaimset kasvu, kui inimene pole uuestisündi kogenud, sest tema vaimus pole elu. Nii nagu on võimatu ehitada õhulosse, nii on võimatu arendada taastumatut. Püüdes õpetada uuenemata inimest head tegema ja Jumalat kummardama, püüame õpetada surnuid.

8. Taassünd on nähtav esimene samm vaimse arengu teel. Kuigi aktsepteeritud elu on täiuslik, peab see küpsema. Uussünniga ei saa elu kohe täiskasvanuks. See on nagu äsja moodustunud vili: elu on täiuslik, kuid see pole veel küps. Seetõttu on tema ees avatud piiramatud võimalused kasvuks. Püha Vaim võib viia inimese keha ja hinge täieliku võidu seisundisse.

9. Inimese ei tee Jumala loodu seas ainulaadseks mitte see, et tal on hing, vaid see, et tal on vaim, mis koos hingega moodustab inimese. Just see kombinatsioon teeb inimese universumis erakordseks. Inimese hing ei ole otseselt seotud Jumalaga. Piibel ütleb, et vaim suhtleb Jumalaga. Kuna Jumal on Vaim, peavad kõik, kes Teda kummardavad, kummardama vaimus ja tões. Ainult vaim saab Jumalaga kontakti saada. Vaimu saab kummardada ainult vaim.

10. Oma meeleseisundis olles tunneb inimene sageli praeguse ajastu ebakindlust ja seetõttu taotleb ta ka järgmise ajastu igavest elu. Kuid isegi siis, kui ta seda teeb, ei suuda ta oma mõtiskluste ja teooriatega leida Elu Sõna.

11. Jumal ei tee meile midagi, kui me keeldume Temaga koostööd tegemast. Ei Jumal ega kurat ei saa meis midagi teha ilma meie loata, sest inimese tahe on vaba.

12. Mõistus on meie mõtlemise instrument, see väljendab inimese vaimseid võimeid: tarkus, teadmised ja arutlused pärinevad sellest. Selle puudumine teeb inimese rumalaks ja arutuks.

13. Intuitsioon on sisemise intuitsiooni organ inimese vaimus. See on nii otseselt vastupidine füüsilisele kognitiivsele tundele ja emotsionaalsele tundele, et seda nimetatakse intuitsiooniks. Intuitsioon on otsene, välistest mõjutustest sõltumatu intuitsioon. Teadmised, mis tulevad meieni otse mõistusest, emotsioonist või tahtest – tulevad intuitiivselt. Me „teame“ oma intuitsiooni kaudu; meie mõistus aitab meil ainult mõista. Intuitsiooni kaudu tunneb inimene Jumala ilmutusi ja kõiki Püha Vaimu liigutusi. Seetõttu peab usklik kuulama nende kahe vaimuorgani häält: südametunnistuse häält ja intuitsiooni õppetundi.

14. Kuigi selles elus toimib hing elementide kohtumispaigana, siis ülestõusmisjärgses elus toimib ta nii meie uues elus.

15. Kuidas saab usklik mõista, mis on vaimne elu, kui ta ei tea vaimse sfääri ulatust? Kuidas saab ta ilma nende teadmisteta vaimselt kasvada? Hinge eristamine vaimust tähendab vaimsele küpsusele surmavat hoopi. Usklikud peavad sageli hingestatust vaimsuseks ja jäävad seetõttu lihalikku seisundisse ega otsi seda, mis on tõeliselt vaimne. Kuidas saame vältida kahju, kui me ei mõista seda, mida Jumal teeb?

Allikas ja foto: https://www.invictory.org/articles/reviews/books/4359-vochman-ni-umer-v-tyurme-za-hrista-tsitaty-iz-ego-knigi-duhovnyj-chelovek