Yehuda Bachana: “Jumalakeskne koostöö tasakaalustatud elu nimel” – Naso [2023]

Parashat (Toora portsjon) Naso on pikim Toora osa. Selle pikkus tuleneb hõimujuhtide pakutud kingituste ja ohvrite nimekirjast, mida korratakse kaksteist korda.

Lisaks juhi ohvritele räägib meie Toora osa meile leviitide loendusest. Saame teada leviitidele Kogudusetelgis antud erinevatest ülesannetest ja kohustustest, sealhulgas selle kokkupanemisest ja transportimisest. Toora käsitleb ka laagri pühadust, käsikodes igal pidalitõbise või ebapuhta inimese viibida väljaspool laagrit. Meie osa jätkub “mõru vee” testiga, mida antakse naistele, keda nende mehed kahtlustavad truudusetuses. Lisaks esitatakse juhised nii nasiiride tõotuste kui ka Aaroni õnnistuse kohta.

Jumala Sõna räägib palju perekonnast, sest see on esimene Jumala loodud üksus. Perekond on iga ühiskonna ja rahva elutähtis alus. Maailm, kus me elame, on täis viha, valu, armukadedust ja ohvrimentaliteeti. Kuidas me saame nende raskustega toime tulla?

Sarnaselt Tooraga käsitleb Uus Testament ka perekonda ja keerulisi suhteid, mida see loob. Uus Testament pakub meile igasuguseid lahendusi ja tegelikult õpetab ainulaadset eluviisi, mis põhineb vastastikusel austusel, partnerlusel ja usaldusel Jumala vastu. Meie usaldus Jumala vastu on meie kui usklike usalduse alus.

Tema on kõige allikas ja me peame Teda igas olukorras tänama. Meie palve iga eluolukorra puhul on, et “Sinu tahe sündigu”. Kui lausume selle palve tahtlikult, siis aktsepteerime oma elus pigem Jumala tahet kui oma soove. Mõistame, et me ei tea alati, mis on meie jaoks kõige parem, ja sageli eksime elu ristteel: kas vahetan töökohta või karjääri? Kas ostan maja siit või sealt? Me esitame need küsimused Issanda ette, öeldes: “Sinu tahtmine sündigu”.

Oluline on selgitada, et ma ei räägi mingist psühholoogilisest harjutusest. Pigem seame eesmärgiks tõelise kuulekuse Jumalale, muutes Tema oma elu keskmeks ja asetades Tema esikohale. Kui inimene eemaldab end keskmest, hakkab ta tundma vähem vihasena, haigetsaanuna ja kättemaksuhimulisena ning tal ei ole enam ohvrimentaliteeti. Selle asemel tekib soov aidata, ehitada ja teha kompromisse koos valmisolekuga lahti lasta. Kui Teie vastas olev inimene on valmis Teie teele astuma, ehitama ja tegema kompromisse – edu on kindel!

Jaakobus esitab retoorilise küsimuse:

“Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt, teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest?” (Jakoobuse 4:1)

Jaakobus annab meile ka vastuse: kõik see tuleb isekusest: ma tahan seda, ma tahan olla keskpunktis ja kõik on minuga seotud. Lõppkokkuvõttes kahjustab selline suhtumine meid, sest me ei suuda rahuldada kõiki oma soove ja kalduvusi teistele haiget tegemata. Mõnikord võib see viskoosne tsükkel meile isegi tagasilöögi anda, sest me ei suuda peatuda, mis võib viia uimasti-, alkoholi- ja hasartmängusõltuvuse või ohvriks langemiseni. Lõpuks paneb see meid end ümbritsevatest distantseeruma.

Messiaanliku uskliku suhtumine – seisneb selles, et Jumal on keskmes ja kõik on seotud Temaga. See muudab meie küsimuse järgmiseks: kuidas me saame teistega koostööd teha, et Teda teenida? Kuidas saame teha koostööd ja täita oma kutsumuse? Selline lähenemine erineb suuresti enesekesksest suhtumisest, sest ka sina oled oluline ja me tahame leida tee vastastikuse austuseni.

Reaalses elus pole ideaal alati võimalik. Inimestena kipume muutuma armukadedaks, vihaseks ja kahtlustavaks. Parashat Naso kujutab kahtlustavat meest ja mõru vee proovikivi. Näeme kahjustatud isiklike suhetega perekonda, kus usaldus on kadunud. See algab naise üleastumise kirjeldusega.

“Kui mõne mehe naine rikub abielu ja on tema vastu truuduseta,…” (4Ms 5:12)

Peagi avastame aga, et tema süüs pole kindlust. Võimalik, et mees muutus tõsiselt armukadedaks. Ta ei usalda ja kujutab asju ette. Iisraeli targad näevad seda Toora osa enamasti pererahu, vastastikuse usalduse ja sellega koos ka peresuhete taastamise valguses.

“Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda kibeda veega!” (4. Moosese  5:23)

Meie targad peavad seda salmi perekonna pühaduse tõendiks. Mõru vee valmistamine hõlmab teksti mahapesemist, mis lisaks tseremooniareeglitele sisaldas ka Jumala püha nime. Sellegipoolest pärgamendile kirjutatud Jumala nimi lahustub vees või uhutakse  vette pererahu ja usalduse taastamise huvides. Meie rabid peavad seda perekonna tähtsuse ja pühaduse tõestuseks. Ješua annab perekonnale samasuguse pühaduse:

Aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu… ja Jeesus ütles neile: „Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu, ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.” (Markuse 10:6-9,11-12)

Tulles tagasi truudusetu naise loo juurde, teatab Mišna, et ka mees peab läbima mõru vee proovi, et taastada perekonnas rahu ja usaldus:

“Samamoodi nagu veed panevad naist proovile, panevad nad proovile ka teda, kes ütles: tule, tule.” (Mišna, traktaat Sotah: 5)

Ja kui süüdistused on alusetud,

“Ta on süüta ja võib sigitada ihuvilja.” (4. Mo 5:28)

Midraš ütleb, et kui naine oleks varem viljatu, siis nüüd ei ole ta enam viljatu. Samuti, kui ta sünnitaks valude ja kannatustega, siis edaspidi ta enam ei kannataks. See konkreetne paar elas läbi abielukriisi ning eesmärk ei ole jätkuvalt haiget saada ning usalduse puudumise või valesüüdistuste pärast tülitseda. See tõlgendus julgustab meid liikuma edasi paremasse kohta. See annab abielupaarile hea tahte žesti, öeldes: „Jah, sa elasid läbi alandava, piinliku ja haiget tekitava kogemuse; aga kui te nii otsustate, siis on teil võimalus elada õnnelikku ja viljakat elu, mis on täidetud Jumala õnnistustega!’

Pärast kibedat vett juhib Parashat Naso meid nasiiride tõotusteni. Nagu iga teema puhul, lähevad arvamused lahku. Mõned kiidavad nasiire, teised aga väljendavad muret selle idee pärast. Pärast tõotuse päevi kästakse nasiiril tuua patuohver, nagu oleks ta pattu teinud. Mõned kommentaatorid väidavad, et selle põhjuseks on asjaolu, et nasiirid hoidusid saamast Jumala naudingute õnnistusi oma rahvale. Selle õnnistuse ärahoidmine nõuab ohvrit.

Arutelu nasiiride üle viib meid küsimuseni, kas nasiiride askeesi võib pidada ideaalseks viisiks. Kas me peaksime võitlema, et endale selliseid lubadusi anda? Mina isiklikult usun keskteesse ja tasakaalukasse suhtumisse.

Nasiirid ei valinud keskteed, vaid pigem äärmusliku. Seega, kui nasiiride tõotus võtab liiga kaua aega, toob see kindlasti rohkem kahju kui kasu. Lihtne on üsna kiiresti tasakaalu kaotada; siis selle asemel, et kõrgemale tõusta, põrutaksime kiiresti iha ja himude mutta.

Nasiir võib loobuda oma rahast ja varast ning annetada oma asjad heategevuseks, aga kuidas on lood tema perekonnaga? Ta peaks seisma vastu vägivallale, näiteks teenimisele lahinguüksuses ja relva käes hoidmisele, kuid kes kaitseb riiki? Ta võib andestada neile, kes talle haiget tegid, kuid kriminaalsüüdistust esitamata ei peata kinni kurjategijat, kes jätkab süütutele inimestele haiget tegemist.

Nasiir võib kogu oma aja palvetada ja Piiblit uurida; aga kes toodab kaupu ja paneb majanduse kasvama?

Nagu näeme, on võimatu üles ehitada toimivat ühiskonda, kui enamik selle liikmetest on nasiirid. Siiski võime keelduda teatud asjadest, inimestest või toiduainetest, mis seisavad meie eesmärgi saavutamise teel.

Apostel Paulus kirjutab 1. kirjas Korintlastele:

«Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut.” (9:25)

Professionaalsed sportlased hoolitsevad oma keha eest ning hoiduvad nende sooritust mõjutavatest toitudest ja harjumustest, sest nad tahavad olla parimad ja võita. Apostel Paulus ütleb meile, et kui sportlane kaitseb oma keha ning valmistab ihu ja hinge võistluseks ja võiduks ning ajutise au või medali võitmiseks; siis kui palju enam peame meie oma keha ja hinge valvama ning patust eemale hoidma, et võita igavene elu Taevariigis?

Siin julgustab Paulus meid loobuma patust, halbadest harjumustest ja mõjudest, mis kahjustavad meie ümbrust ja meid. Kui teame, et kaldume teatud sõltuvusse, peame hoiduma keskkonnast või sõpradest, mis meid sellesse suunda tõmbavad. Paulus kutsub meid üles hoiduma kiusatustest.

Nasiiride tõotuse teemal on palju vaatenurki, näiteks käsitledes seda kui vaba aega. Inimene võiks võtta aega palvetamiseks ja pühaks mõtisklemiseks. Nasiiride seadusi mainitakse selle nädala osas:

„Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta  peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.” (4. Mo 6:5)

“Nende tõotuse päevil ” “kuni aeg(…) täis saab” käsitleb teatud ajapiirangut. Paulus ühendab selle tõotuse abielupaaridega:

„Ärge keelake end teineteisele muidu, kui ehk ainult kokkuleppel ajutiseks, et pühenduda palvetamisele, ja tulge jälle ühte, et saatan ei saaks teid kiusata teie taltsutamatuse kaudu.” (1. Korintlastele 7:5)

Paulus ütleb, et on hea võtta teatud aeg, mis on pühendatud Jumalale, paastumiseks, palvetamiseks ja järelemõtlemiseks. Siiski ta rõhutab, et seda tuleks teha kokkuleppel. Kaugel sellest, et me võtaksime sellise tõotuse vastu ühepoolselt. Selline otsus võib perekonda tegelikult kahjustada. Tõotuseid ei saa teha meie lähedaste hinnaga. Isegi kui otsustatakse seda teha koos, perena, on ajaline piirang vajalik.

Pärast natsiiride reeglite järgimist tuleb preestri õnnistus. Lapsena külastasin isaga šabati ajal kohalikku sünagoogi. Preestri õnnistus oli üks mu sügavamaid mälestusi ja muljetavaldavaid kogemusi.

Cohenim (preestrid) võtsid kingad jalast, mässisid end täielikult palverätikusse ja kõndisid siis pühaduse ja aukartusega edasi. Võimas tunne pidi olema väga käegakatsutav. Lepingulaeka ees lugesid preestrid valjusti Aaroni õnnistuse. Ma mõistan ja tunnen tõelist elevust ja erilist õhkkonda preestri õnnistamise ajal Jeruusalemma läänemüüri juures, mis toimub kaks korda aastas kuni tänapäevani, nimelt Lehtmajade püha ajal ja paasapüha keskel.

“Preestrid ja leviidid seisid rahvast õnnistamas ja Jumal kuulis neid, sest nende palve jõudis taevasse, tema pühasse elupaika.” (2. Ajaraamat 30:27)

Šabati õhtusöögi alguses õnnistame oma lapsi preestri õnnistusega, mis on üks meie vanimaid õnnistusi. 1980. aastatel leiti Jeruusalemmas Hinnomi orus tehtud väljakaevamiste käigus kaks hõbedast amuletti, mis pärinevad esimesest templiperioodist. Need pärinesid enne Babüloonia pagendust ja enne prohvet Jeremija päevi. Amulettidele oli kirjutatud preestri õnnistus. See teeb Aaroni õnnistusest seni vanima piibliteksti.

“Issand lasku oma pale paista teie peale ja olgu teile armuline.”

Paljud kommentaatorid näevad selles vaimset õnnistust, tähendust

“Selleks, et mõistaksime Tema sõnu Tooras ja prohvetites, annab Ta meile võimaluse õppida neilt tema juhtpositsiooni kohta ajaloos ja meie ülesannete kohta siin elus.”

Kui elame Jumala vaimu järgi, on Tema õnnistus ja kaitse meie peal. Samas ei võõranda see meid teistest. Vastupidi, meie ümber olevad inimesed näevad Tema valgust paistmas läbi meie elu, parandades meie ümbrust ja soovides sellest osa saada. See on täpselt see, mida Ješua meilt teha palub.

Tähendab, see õnnistus või palve on, et Jumal täidaks meid oma tarkuse vaimuga, et mõista Jumala Sõna, prohvetlikke ennustusi ja tõotatud Messiat ning et me võiksime vastavalt elada. Messiaanlike-usklikena osutame Iisraeli rahvale tõotatud Messiale. Ta on seesama Messias, kelle poole meie prohvetid osutasid ja kelle kohta prohveteerisid. See inimene, see Messias on:

Messias Ješua, elava Jumala Poeg!

“Kui Ješua taas inimestega rääkis, ütles ta: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni kunagi pimeduses, vaid tal on elu valgus. (Johannese 8:12).

Autor: Yechuda Bachana / Parashat Naso: Various Teachings From Netivyah Staff | Netivyah

Toora andmise päev! Šavuot!

Toora andmise päev! Šavuot! Juhtus ime, Kõigevägevam andis käsud, mis on õnnistuseks meile kõigile! Toora on õnneliku ja .....

Sest Jumal armastas nii seda maailma, et andis meile Toora

Sattusin väga huvitavale artiklile, mille kirjutas rabi Elie Kaunfer, nii meestele kui naistele mõeldud ortodokse juudi ješiva Mechon .....

Toora, süda ja pettus

Kui arutada teemal, kuidas eristada tõde ja valet vaimsetes asjades, siis paljud inimesed vastavad järgnevalt: "Ma lihtsalt järgnen .....

Toora rõõm

Juudi traditsioon jagab viie Moosese raamatu (Toora) lugemise sünagoogis 54 osaks. Kogu maailmas loevad juudid hingamispäeval sama osa .....

Messiaanlik rabi: innukus Toora järele

Johannese 17. peatükis loeme ilusat ühtsuspalvet, mida Ješua palvetas kõigi nende eest, kes Teda järgivad. "Aga Ma ei .....

Kahesugused seadused

Rabi Joseph Itzhak, üks Ljubavitshi rabidest, ütles: ”On olemas kahesugused seadused. Ühed sünnitavad elu, teised sünnivad elust. Maailma .....

Šavuoti püha. Nädalate pidu

Mis on ühist lõikuspeol, 49 päeval ja kirglikul armastuslool? Sõna šavuot tähendab "nädalaid". Jumal ütles: “Loe enesele seitse .....

Šavuot – Issandale uue ohvri toomise püha

On väga hea, kui me mitte ainult ei räägi Šavuotist, Jumala pühast, vaid ka siis, kui sellest saab .....

Šavuot – kutsumuse kinnitamise püha

Toora järgi on Šavuot lõikuspüha, juudi traditsioonis Toora andmise püha ja Uues Testamendis Püha Vaimu laskumise püha. Kuid .....

Mida tehes ma päriksin igavese elu?

Allpool olev küsimus on kindlasti paljude südametes ja mõtetes. Aastaid tagasi laulis populaarne laulja Peggy Lee laulu, arvatavasti .....