Lugege allolevat ärakirja või vaadake videot Yehuda Bachana õpetusest.
Parashat Re’eh’is jätkame Moosese kõnet, enne kui siseneme Tõotatud Maale. Esimesed salmid rõhutavad taas meie valikut hea ja kurja vahel. Seejärel jätkab Mooses pika nimekirjaga käskudest, mis käsitlevad paljusid teemasid:
ebajumalakummardamine, paganlus, valeprohvetid, puhta toidu söömine ja ebapuhaste loomade söömisest hoidumine.
See hõlmab selgesõnalist sealiha söömise keeldu, nagu on selle nädala Tooraportsjonis konkreetselt mainitud:
„ja siga, sest tal on küll sõrad, aga ta ei mäletse, ta olgu teile roojane! Nende liha ärge sööge ja nende korjuseid ärge puudutage!” (5. Moosese 14:8).
Lisaks ebapuhaste loomade loendile loeme seda huvitavat käsku:
„Ära keeda sikutalle ta ema piimas!” (5. Moosese 14:21).
Me mäletame seda käsku 2. Moosese raamatust:
“Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!” (2. Moosese 23:19)
Juutide maailmas on see käsk üks kuulsamaid.
See on allikas, mille alusel juudi kultuuris ja juudi köögis ei segata liha ja piima ühes roas või söögis.
Mina isiklikult ei pea seda käsku piima ja liha segamise keeluks. Põhjus on selles, et selle käsu sõnastus ei keela selgelt seda toitumiskombinatsiooni.
Ja samas on piiblinäiteid söögikordadest, kus koos pakuti piima ja liha. Näiteks valmistas Aabraham teda külastavatele inglitele eine, mis sisaldas nii piima kui liha:
„Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid.” (1. Moosese 18:8).
Jah, see salm on pärit enne Toora andmist; aga inglid, kellele seda sööki serveeriti, ei öelnud sõnagi. Lisaks säilitati see salm Pühakirjas tulevaste põlvede jaoks.
Kui tõesti oli midagi ebaõiget, oleks olnud asjakohane mainida seda vastuolulist toitumisalast detaili või isegi see salmist välja jätta. Kuid selle asemel säilitati see salm kui midagi igavesti positiivset ja tõest, kuna see osutab külalislahkuse suurusele.
Teise teksti, mis kirjeldab piima ja liha koos serveerimist ja söömist, võib leida Absalomi mässuloost. Taavet ja ta mehed on näljased ja põgenevad ning neile serveeriti liha juustuga:
“mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga.” (2. Saamueli 17:29)
“Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!”
Ma pean seda käsku loomade vastase julmuse keeluks. See fraas hoiab ära julmuse ning teatud tapa- ja toiduvalmistamise vormid, kus loomapoeg keedetakse oma ema piimas – emapiimas, kes pidi looma beebi elu toetama ja toitma. Ta ei ole mõeldud selles küpsetamiseks.
Teised tõlgendavad seda fraasi kui viisi ebajumalakummardamise teatud vormide ärahoidmiseks.
Nagu öeldud, on liha- ja piimatoodete segamise keeld rabiinlik määrus, mitte Jumala käsk Pühakirjas; sellest hoolimata sai sellest toitumisreeglist juudi kultuuri nurgakivi ja osa judaismi iseloomulikest tunnustest.
Igal rahval ja kultuuril on õigus enesemääramisele ja oma ainulaadsete traditsioonide loomiseks, mis seda identiteeti teenivad ja säilitavad.
Piima- ja lihatoodete kokkusegamise vältimine on iidne komme, mida aktsepteerivad kõik judaismi voolud. Igast rahvusest ja päritolust juudid aktsepteerivad seda tava, kuigi mõned ootavad söögikordade vahel 6 tundi, teised 4 tundi ja mõned (nagu Hollandi juudid) ootavad pärast liharooga piimatoodete söömist vaid ühe tunni.
Sellest hoolimata eraldavad nad kõik piima ja liha ja peavad pausi piima ja liha tarbimise vahel.
Peaksime austama oma isade traditsioone, isegi kui see on ainult kuuluvustunde ja identiteedi säilitamiseks, mida see traditsioon teenib. See on vaid üks võimalus säilitada oma identiteeti ja meie perekondade identiteeti põlvest põlve. Mida rohkem võimalusi ja tööriistu meil on, seda suurem on võimalus oma identiteeti säilitada ja edasi kanda.
Meie Toora osa jätkub ja räägib rohkematest käskudest, nagu jumalateenistuse tsentraliseerimine, võlgade tühistamine, kümnis ja kolm suurt püha.
Pühade käsud hõlmavad käsku rõõmustada Šavuoti (nelipüha) ja Sukkoti ajal:
„Ja pea siis Issanda, oma Jumala auks nädalatepüha (…) Ja ole rõõmus Issanda, oma Jumala ees, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit, kes on su väravais, võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su keskel(…) Pea lehtmajadepüha seitse päeva (…) Ole rõõmus sel oma pühal, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit ja võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais (…), seepärast ole rõõmus.” (5. Moosese 16:10-15)
Parashat Re’eh paneb rõhku vastastikusele hoolitsusele ja eriti neile, kellel on vähem vedanud. Suuremad pühad suudame täita vaid vajaliku rõõmuelemendiga. See rõõm ulatub kaugemale meie enda rõõmust ja nõuab meilt oma rõõmu levitamist ja tõelist hoolitsust, eriti ühiskonna abivajajatele, kus me elame.
Me ei saa neid piibellikke pühi tõeliselt tähistada ega täita, avamata oma käsi ja südant meid ümbritsevatele võõrastele ja nõrkadele.
Tuleme korraks tagasi algusesse.
Mooses pakub meile kaks võimalust. Esimene viib õnnistuse ja õnnistatud eluni; samas kui teine viib needuseni. Kuigi me saame valida kummagi tee, nõuab Jumal, et me järgiksime õiget teed.
Nüüd ei pruugi hea tee tunduda kuigi atraktiivse ega lihtsana, kuid see on lõpuks väärt. Järgmine Midrash (või: rabiinlik lugu) kujutab seda ideed:
„Seda võib võrrelda inimesega, kes istub ristteel ja tema ees on kaks teed: üks, mille algus on selge ja mille lõpp on okkaline; ja teine mille algus on okkaline ja lõpp selge. Ta teatab möödujatele ja ütleb neile: „See tee, mille algust näete olevat selge – kaks-kolm sammu kõnnite puhtal teel, lõpus aga okkalisel pinnasel. Ja see tee, mille algust te näete olevat okkaline – kaks-kolm sammu te kõnnite okastes, aga lõpuks kõnnite puhtal pinnasel. Nõnda rääkis Moše Iisraelile: Näete, kuidas õelad õitsevad – kaks või kolm päeva läheb neil selles maailmas hästi, kuid lõpuks heidetakse nad minema. Näete õigeid mehi selles maailmas kannatamas – kaks või kolm päeva nad kannatavad ja lõpuks rõõmustavad. Nagu öeldakse: “Parem on asja lõpp kui algus”” (Midrash Devarim – Sifrei Re’eh 53)
See rabiinlik tähendamissõna käsitleb mitmeid teemasid. Esimene neist on: kõndimine Jumala teel. Võib-olla tundub see alguses keeruline, kuid see on tark tee, mida on meil hea valida. Teine teema puudutab
„Õiglane ja tema kannatab, õel ja ta naudib” (Brachot 7:74).
Minu arvates põhineb see tähendamissõna kahel Uuest Testamendist teadaoleval tähendamissõnal. Esimene on:
„Sisene kitsast väravast. Sest värav on lai ja kerge on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sellest sisse astuvad. Aga kitsas on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.” (Mateuse 7:13-14)
Teine tähendamissõna räägib Laatsarusest ja rikkast mehest:
“ Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.” (Luuka 16:26)
Esimene tähendamissõna on kitsast sillast või kitsast väravast, erinevalt laiast väravast. See viitab tõsiasjale, et – inimlikust vaatenurgast, tulevikku vaadates – kipuvad inimesed usuelu kujutama raskena ja olevat täis piiranguid. Nad näevad seda fikseerituna ja vabaduseta.
Kui aga hakkate käima usuteel, siis avastate, et see tee on lihtne, hea ja rahuldust pakkuv. See tee on täis veendumust ja lootust ning viib turvalisse tulevikku.
Aga kuidas on lood piiridega?
Lapsevanematena seame piirid, mis on olulised ja head meie laste vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele arengule. Mis paneb meid arvama, et me ise, täiskasvanuna, ei vaja piire?
Me kõik vajame piire ja Piibel seab meile õiged piirid koos edu ja õnnistuse lubadusega.
Tee, mis tundub lai ja sile, tundub alguses lihtne. See aga viib kiiresti okaste, valu, meeleheite, depressiooni ja edu puudumiseni. Selle põhjuseks on asjaolu, et need, kes selle tee valivad, ei pea kinni moraalist ega Jumala Sõna piiridest, mis on kasulikud meie peredele ja ühiskonnale.
Pühakirjal põhinev tee võib alguses tunduda kitsas, raske ja okkaid täis. Kuid pärast tõkke ületamist avastame rikkaliku maailma, millel on sügavad ja stabiilsed alused. Maailma, mis annab meile turvalisuse ja tulevikulootuse. Me avastame tegelikult, et kui südametunnistus on puhas, siis on lihtne kõndida.
Rabiilik tähendamissõna lõpeb:
“Te näete, kuidas kurjad õitsevad (…) Näete, kuidas õiged mehed kannatavad selles maailmas.”
Siin tuleb sisse Ješua tähendamissõna vaesest Laatsarusest. Luuka 16. peatükis räägib Ješua tähendamissõna rikkast mehest, kes naudib seda elu, ja vaesest mehest, kes kannatab selles maailmas. Vaene mees nimega Laatsarus istub rikka mehe maja sissepääsu juures. Ta sööb rikka mehe laualt toidujääke – see tähendab, et Laatsarus saab osa rikka mehe heategevusest.
Loo moraal on see, et keegi pole läbinisti halb, sest ka halvad inimesed teevad häid tegusid. Sellepärast premeeritakse rikast meest siin maailmas ja ta saab oma heategude eest tasu. Kuigi tema häid tegusid on vähe, tuleks neid siiski premeerida.
Teisest küljest on Laatsarus. Teda ei kirjeldata kui õiget ega head; ja ometi nimetab Ješua heebrea keeles teda Elasariks – see tähendab: „Jumal aitas”, mis viitab Jumala ligiolule ja Laatsaruse abile.
Nagu varem mainitud, pole kedagi, kes oleks täiesti halb; samuti pole keegi läbinisti hea. Seetõttu maksab Laatsarus oma pattude eest selles maailmas. Aastad mööduvad ja mõlemad mehed lähevad edasi: rikas mees igavesse häbisse ja vaene Laatsarus igavesse puhkusesse meie isa Aabrahami kõrvale. Tähendamissõna lõppeb, kuna rikas mees tahab oma viit venda hoiatada, et nad ei satuks samasse kohutavasse kohta. Vastus, mille ta saab, on:
„Neil on Mooses ja prohvetid; las nad kuulavad neid.” (Luuka 16:29)
Otsustav vastus on see, et neil on Jumala Sõna. Jumala Sõna juhib meid Messia ja usu juurde. Tõesti, inimesed olid Messiat oodanud juba ammu enne Ješuat. Nad küsisid Ješualt: „Kas sina oled Messias? Kas Sina oled see, kes on tõotatud?” Pühakiri viitab meile Messiale, kes meid lunastab.
Usklikena on meie vastus järgmine:
„Jah, Ješua on Messias! Ta on tõotatu!”
Hea ja õnnistatud elu nimel peame kõndima seda usuteed, mille Messias Ješua meile valgustab. See on Jumala Sõna, mis on meile antud 1. Moosese raamatust kuni Ilmutuse lõpuni Uue Testamendi lõpus.
Juhtisime tähelepanu sellele, et rikas mees Ješua tähendamissõnas jagab heategevust vaesele Laatsarusele. Sellest numbrist saab meie Toora osa fookuspunkt, nagu on kirjutatud:
„Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest, vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida
ta vajab.” (5. Moosese 15:7-8)
Edasi on kirjutatud, et vaesed, ebasoodsas olukorras olevad, võõraid ja abivajajaid on alati meie seas. Seetõttu peame avama oma südame ja käed, osutades abivajajatele halastust ja armastust. Ka siin lubatakse edu ja õnnistust neile, kes oma käed ja südame avavad.
Varem mainisime, et me ei saa isegi oma pühi korralikult tähistada ilma käsi avamata ja abivajajatele rõõmu pakkumata. Tegelikult kuulutab Toora sõja meie isekuse ja ahnuse vastu. Kuna Toora sekkub meie isiklikku ellu ja rahandusse, pidades silmas ühiskonna huve.
Esiteks sellepärast, et vastastikune vastutus võimaldab ka õnnetutel väärikalt elada – olenemata sellest, kas ta langes enda süül või mitte.
Teiseks on see selleks, et ehitada üles tervem ühiskond, mis toimiks vastastikusel vastutusel ja hoolitsusel.
Parashat Re’eh mainib teist kümnist, kolmest kümnisest. Alustame 10% kümnisest ja toome selle Jumala kotta. Nende toodete või selle rahaga toidame oma pere ära. Ehkki see kümnis jääb perekonnale, on meil käsk see kõrvale panna. Me ei pane seda kõrvale enda, vaid oma pere jaoks. Tegelikult on see kümnis esimene samm, mis õpetab meid andma:
„Sa pead igal aastal andma kümnist kõigest oma külvi saagist, mis su põllul kasvab; ja söö Issanda, oma Jumala ees selles paigas, mille ta valib oma nimele eluasemeks, kümnist oma teraviljast, veinivirdest ja õlist ning esmasündinuid oma veistest, lammastest ja kitsedest, et sa õpiksid kartma Issandat, oma Jumalat, kogu oma eluaja. Aga kui sul on pikk tee, nõnda et sul ei ole võimalik viia seda sinna, sellepärast et sinust on kaugel see paik, mille Issand, su Jumal, valib, et sinna panna oma nime – kui Issand, su Jumal, sind on õnnistanud -, siis müü see raha eest, võta raha kaasa ja mine sinna paika, mille Issand, su Jumal, valib, ja osta raha eest kõike, mida su hing himustab, veiseid, lambaid ja kitsi, veini ja vägijooki ja kõike, mida su hing sinult nõuab, ja söö seal Issanda, oma Jumala ees ning ole rõõmus, sina ja su pere!” (5. Moosese 14:22-26)
Teise kümnise raha kulutame oma pere peale ja loome ühiselt rõõmu, süües ja juues ühisel perepeol, sealhulgas veiseliha, lambaliha ja veini. See on esimene samm, mille käigus Toora õpetab inimesi oma südant avama.
Järgmine samm on:
„Igal kolmandal aastal too kogu kümnis oma selle aasta saagist ja paiguta oma väravaisse! Siis tulgu leviit, sest temal ei ole osa ega pärandit koos sinuga, ka võõras ning vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais, ja nad söögu ning nende kõht saagu täis.”
ja siia lisatakse meie lubadus:
“et Issand, su Jumal, sind õnnistaks kõigis su kätetöis, mida sa teed!.” (5. Moosese 14:28-29)
Kümnise teine samm, mille anname teistele, abivajajatele. Nii ehitab Toora ühiskonda, mis ei ole enesekeskne ja kus armastus raha ja vara vastu pole esmatähtis.
Ješua käsitleb seda ideed sageli ja jätkab sama mõttekäiku, öeldes, et meie süda on seal, kus on meie aare. Kui meie varanduseks on raha ja vara, siis on meie mõttedki finantsteemadel. Ješua palub meil koguda aardeid igaveseks eluks heade tegude, heategevuse, teenimise ja Jumalale alistumise kaudu. Siis igatseb meie süda meie Taevaisa ja Tema sõna järele:
“Sest, kus teie aare on seal on ka teie süda.” (Matteuse 6:21)
Ješua jätkab ja teatab, et me ei saa pühenduda korraga kahele vastandlikule suunale. Alati tuleb hetk, kus eelistame üht teisele:
“Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või on ta pühendunud ühele ja põlgab teist. Te ei saa teenida Jumalat ja raha. (Matteuse 6:24)
Ilmselgelt ei ole Ješua vara või raha omamise vastu. Siiski jätkab Ta Parashat Eikevi liini ja palub meil avada oma süda ja tõusta kõrgemale oma egoismist.
Seda on võimalik saavutada üks samm korraga. Esiteks kulutame kümnise oma pere peale ning loome ühiselt rõõmsa õhkkonna ja perekondliku peo. Kolmandal aastal anname kümnise abivajajatele ja sealt jätkame seitsmenda aastani. Nii harjutab Jumala Sõna samm-sammult meie rahva südameid. Tänu sellele oleme harjunud omama sotsiaalset vastutust.
Esmapilgul näeme vaid kitsast avaust ja kitsaid piire, mis piiravad meie omandit. Ometi avastame sellest hetkest, kui hakkame kitsal teel käima, leiame sotsiaalse vastutuse, rahu, turvalisuse, vahendi oma enesekesksuse vastu võitlemiseks, ja siis märkame, et see tee ei kahjusta isegi meie sissetulekuid.
Allikas: Parashat Re’eh: Various Teachings From Netivyah Staff | Netivyah
Hilisemas teismeeas sai Hudson Taylorist Hullis meditsiiniassistent. Ta oli kindel, et Jumal kutsus teda kristlikku sõnumit Hiinasse viima .....
Ml 3:8-9 Kas võib inimene röövida Jumalat? Aga teie röövite mind. Te küsite: „Mida me oleme sinult röövinud?” .....
Andmisest kirjutatakse kõikjal Pühakirjas. Ikka ja jälle reageerivad inimesed Jumala suuremeelsusele nende vastu, 1) andes osa oma õnnistustest .....
Sel nädalal alustame uue raamatuga (5. Moosese raamat), mis on ühtlasi Toora viimane raamat. Deuteronoomia on eriline, sest .....
Olen pärit Guatemalast, riigist, mida Ladina-Ameerikas nimetatakse "tõotatud maaks". 2013. aastal viidi läbi uuring, mis näitas, et 97% .....
1998. aastal andis Jumal mulle nägemuse põrgust, mis muutis mu elu. Ma saan selle kogemuse kohta nii palju .....
Lugege allolevat ärakirja või vaadake videot Yehuda Bachana õpetusest. Toora osa Pinchas võib võrrelda värvilise mosaiigiga, .....
NO. 801 JUTLUS ETTEKANTUD ISSANDA PÄEVA HOMMIKUL, 22. MÄRTSIL 1868, C. H. SPURGEONI POOLT METROPOLITAN TABERNACLE´S NEWINGTONIS. "Ja .....
Evangeeliumides rääkis Jeesus rahast rohkem kui millestki muust. Ta pidas raha inimese südame ja vaimse seisundi oluliseks näitajaks. .....
Kui Laxmani naine palve jõul terveks sai, otsustas mees pühendada oma elu Jeesusele. See on toonud tema ellu .....
