Yehuda Bachana: üleskutse ohverdada Iisraeli rahvale [2018]

Lugege allolevat transliteratsiooni või vaadake videot Yehuda Bachana õpetusest.

Sellel šabatil õpime tundma Parashat Korachit (Korah). Kes oli Korah? Ta oli Leevi suguharu silmapaistev tegelane; üks Iisraeli rahva juhte. Lisaks esitas ta Moosesele väljakutse seoses tema juhtimisega ja Aaroni preestriks valimisega.

Meie iganädalane Toora osa kirjeldab Korahi ja tema 250 mehe väga tõsist mässu Moosese ja Aaroni vastu. Korah ja tema mehed süüdistasid Moosest ja Aaroni end nendele ametikohtadele määramises:

“…Ja nüüd tahate ka meie üle valitseda!” – 4Mo 16:13b [NIV]

Samuti väitsid nad, et Mooses ja Aaron kasutasid oma staatust isiklikuks rõõmuks:

“…Miks te siis seate end kõrgemale Issanda kogudusest?” – 4Mo 16:3b [NIV]

Korahi argument oli, et kõik inimesed on võrdsed; me kõik oleme pühad ja me kõik oleme ühesugused. See sõna võrdsus on tänapäeval aktuaalsem kui kunagi varem, tänapäeval võitleme me kõik võrdsuse eest.

Kas me kõik oleme loodud võrdseteks?

Korahi mäss andis Aaronile võimaluse anda oma elu oma rahva eest.
Meie seltsielu algab lasteaiast, kus kõiki peetakse võrdseks. Me kõik laulame samu laule ja mängime samu mänge. Minu tütre lasteaias oli neil spordipäev. Võitjaid siiski ei olnud, kõik said medali, kõik said esikoha.

Elu liigub esimesse klassi, kus oleme 12 aastaks surutud ruudukujulisse klassiruumi, kus meie ainus ühine nimetaja on sünniaeg. Meie huvid, anded ja isegi isiksused on pressitud küpsisevormi mustrisse. Lapsed kannavad ühte vormi ja ei paista kuidagi silma. Mingil hetkel veendusime, et oleme kõik võrdsed.

Nagu Haggadah ütleb, tulime kõik Egiptusest välja. Ületasime koos mere, koos seisime näoga Siinai mäe poole, võtsime koos vastu Toora, vastutame kõik võrdselt Toora eest – aga kas me saame ignoreerida tõsiasja, et Mooses on suurim prohvet? Toora lõpusalmid on järgmised:

Aga Iisraelis ei tõusnud enam niisugust prohvetit nagu Mooses, keda Issand tundis palgest palgesse, kõigi tunnustähtede ja imetegude poolest, millega Issand teda läkitas, et ta teeks neid Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale, kõige selle vägeva käe poolest ja kõige selle suure hirmu poolest, mille Mooses tekitas kogu Iisraeli silma ees.” – 5. Moosese 34:10-12 [NIV]

(Ja siis ütleme Toora lõpetuseks sõnad “chazak, chazak, v’nitchazek.”)

Vajadus ebavõrdsuse järele

Mooses on prohvetitest suurim. Aga kuidas on lood Ješuaga? Ješua ei ole ainult prohvet, Ta on palju enamat. Ješua on pääste kehastus, Ta on Messias. Ta on kõigi Moosese ja teiste prohvetite ennustuste subjekt. Kõik prohvetid kuulutasid Ješuast.

Tulles tagasi Moosese juurde, kas me saame või peaksime võrdsuse altaril ohverdama Moosese või kellegi meist ainulaadsuse?

Peresiseselt leiab kõike peale võrdsuse. Ebavõrdsus vanemate ja laste vahel, esmasündinu ja viimati sündinute vahel, sugude ja eri vanuste vahel. Igaühel on ainulaadne koht, roll ja õigused.

Me poleks kuhugi jõudnud, kui oleksime kõik võrdseks loodud. Seda seetõttu, et me kõik vajame üksteist, kuna meil on erinevusi annetes ja võimetes. Arhitekt vajab inseneri, kes vajab töövõtjat, kes vajab elektrikut ja torumeest, kes vajab ehitajat, kes vajab puuseppa ja igaüks vajab tellijat.

Hea juht teab, kuidas andeid ära kasutada

Hea juht teab, kuidas saada igalt inimeselt erinevaid oskusi. Samuti teab ta, kuidas paigutada iga inimene selle konkreetse indiviidi ande ja võimete jaoks optimaalsele positsioonile. Kui inimene on õiges keskkonnas, mis võimaldab inimesel oma andeid väljendada, nimetatakse seda eduks ja sellest võidavad kõik.

Microsofti asutaja ning maailma üks rikkamaid ja mõjukamaid inimesi Bill Gates selgitab 11 eluks olulist ja praktilist punkti. Üks neist punktidest on see, et inimesed ei ole võrdsed. Ükskõik kui palju maailm ka ei üritaks panna meid arvama, et oleme võrdsed, olgu mehed, naised või muul viisil, see pole lihtsalt tõsi.

Jumal on meile kõigile usaldanud erinevaid kingitusi ja erinevas koguses. Mulle meeldib neid kingitusi nimetada “anneteks” või “võimeteks”. Igaühel meist on erinevad võimed  ja neid ka erinevas koguses.

Jumal on meile andnud erineval hulgal andeid

Me kõik oleme ülalt saanud erineval hulgal talente. Üks võis saada kakskümmend, teine ​​kümme, viis või isegi kolm.

Tähendamissõnas talentidest, mis on kirjakohas Matteuse 25:14, läks rikas mees reisile ja andis oma varanduse oma kolmele teenijale. Igaüks neist sai erineva summa ja vabaduse kasutada saadud portsjonit nii hästi kui võimalik. Naastes avastas ta, et kaks tema teenijat olid olnud vastutustundlikud ja lojaalsed.

Nad investeerisid aktiivselt kapitali püüdes oma võimaluste piires teenida kasumit sellega, mis neile anti. Mis need kasumid olid? Tähendamissõna õpetab meile, et iga inimese kasum on erinev, kuid põhimõte on sarnane ja see seisneb üksteise ja Taevariigi ülesehitamises. Need teenijad mõtlesid endamisi: “Ma tean, mida minult nõutakse, ja ma tahan neid eesmärke saavutada.”

Kolmas sulane valis aga passiivse tee. Ta ütles oma tööandjale:

„…Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” – Matteuse 25:24b,25a [NIV]

Ta ütleb: “Ma ei teinud sellega midagi. Ma tagastan tagatisraha.”

Kolmandat teenijat võib vaadelda kui sulast, kes pole oma annet ja võimeid ära kasutanud. Ta mattis selle maa alla ja tagastas oma isandale.

Miks peaksime oma andeid heaks kasutama?

Ka meie peame aru andma selle kohta, kuidas oleme kasutanud kõike, mis meile usaldatud.

Kui leitakse, et oleme truudusetud, võetakse meilt isegi see, mis meil on, ja antakse teistele, neile, kes on ustavad, täpselt nagu see, mis juhtus Korahiga. Taaskord ei olnud Korah lihtsalt tavaline mees, ta oli kõrge positsiooniga, kuid kui ta lakkas olemast lojaalne, püüdis ta oma staatust ja varandust kahju ja mässu eesmärgil ära kasutada ning lõpuks kaotas selle, mis tal oli.

Tähendamissõna raske osa on kahtlemata laisa sulase väide, kes ei teinud piisavalt sellega, mida Jumal talle andis: “Ma teadsin, et sa oled vali mees.” Selle osa mõistmiseks on mitu võimalust, proovin seda tõlgendada järgmiselt:

Millegipärast arvame, et Jumala kummardamine, Jumalasse uskumine ja Tema teenimine annab meile usklikena eriõigused. Meil on kuidagi parem, mugavam ja meil on eriline kaitse.

Mõnikord on see tõesti nii, kuid enamasti mitte. Mõnikord on see vastupidi, me kannatame rohkem oma armastuse ja Jumala kummardamise, teenimise tõttu.

Jumala teenijatega võib juhtuda ka halbu asju

Alustame sellest põhitõest: Jumal lõi meid ja me oleme Tema omad. Ta võib teha nii, nagu tahab. See, et me Teda teenime, on sellepärast, et me peame. Mitte sellepärast, et me saame tasu, vaid sellepärast, et see on meie kohustus. Kui me seda kohustust ei täida, heidetakse meid nutmise ja hammaste kiristamise paika, pimedusse. Asjaolu, et Jumal annab mõnikord ustavatele tasu, on boonus.

Mõnikord on meie meelde nii judaismis kui ka kristluses sügavalt juurdunud mõte, et Jumala teenijaid ei kahjustata.

Minu sõjaväeteenistuse ajal Teises Liibanoni sõjas 2006. aastal võõrustas meie üksust üks Põhja-Iisraeli suurimaid rabisid ja hoolitses meie eest kuni Liibanoni minekuni.

Huvitav on aga see, et ta kinkis kõigile pooleseeklise mündi, mille olime kohustatud pärast sõjast naasmist heategevuseks ära andma.

Mida ta selle all mõtles? Et me oleme väljasaadetud Jumala sulased ja seepärast ei koge me kurja kuna Jumala teenijatele ei tehtaks kahju. See on tore idee, kuid see pole Piibellik ega ka realistlik.

Sama on meie mõtteviisiga. Me arvame, et suudame Jumalaga manipuleerida. Kui ma loobun oma 200 dollarilisest palgast, siis ei ole mul millestki puudust. Jumal hoolitseb mu kulude eest. Kas tõesti?

Piibel on täis halbu asju, mis juhtusid heade inimeste, prohvetite, preestrite ja juhtidega.

Üks suurtest prohvetitest, Eelija, kes tõusis taevasse, on sama prohvet, kes siin maa peal palju kannatas. Poole ajast põgenes ta kuningas Ahabi eest, kes tahtis teda tappa. Kui arvate, et tal oli lõbus põgeneda, siis kindlasti mitte! Eelija anus Jumalat, kes ei olnud Tema vastu hea, et Ta tema halastusest ära tapaks (1. Kuningate 19:4).

Miks ma Teile seda räägin? Meie parashas on salm, mida on oluliselt alahinnatud. Me tõesti ei mõista selles salmis sisalduva ohvri sügavust:

Ja Aaron tegi, nagu Mooses käskis, ja jooksis koguduse keskele, ja vaata, nuhtlus oli rahva seas juba alanud. Ta pani suitsutusrohtu 
pannile ja toimetas rahva eest lepitust.
Ja kui ta seisis surnute ja elavate vahel, pandi nuhtlusele piir.” – 4. Mo 17:12-13 [NIV]

Eneseohverduse tähtsus

Lugesime seda salmi möödaminnes, aga seesama Aaron, kelle kaks poega surid, karistatuna ülalt tulnud tulega, jooksis põrgusse ja Jumala karistusse. Ta jooksis, seistes elavate ja surnute vahele.

Kui me hetkeks arvame, et Aaron oli vabastatud sellest, et ta ei saaks haiget, siis me eksime. Aaron võttis ebatavalise riski. Enamik inimesi põgeneks tule eest ja jookseks ära, kui juhtuvad halvad asjad, terrorirünnakud jms. Normiks on see, et inimesed ei satu ohtu.

Siin näeme aga juhtimise raske hinna olemust, mis seab rahva juhist ettepoole, kes armastab rahvast – isegi kui nad on pattu teinud, on juht valmis ennast kogukonna nimel ohtu seadma.

Sellest teost on midagi õppida. Oleme osa sellest rahvast, meie kohustus on ohverdada, isegi kui võime ise haiget saada.

Meilt nõutakse ohverdusi sõjaväeteenistuses. Meilt nõutakse vanemate ja kogukonna usklikena palju ohverdamist.

Siinkohal tahan lõpetada looga Gemarast, veekannu puudutava dilemmaga:

“Kui kaks inimest kõnniksid mööda üksildast teed ja ühe käes oleks kann [kiton] vett ja olukord oleks selline, et kui mõlemad kannust joovad, siis surevad mõlemad, sest sellest veest ei piisa mõlemale, aga kui ainult üks neist joob, jõuab ta asustatud alale, halakha üle on vaidlus.”

Ben Petora õpetas: Eelistatav on, et nad mõlemad joovad ja surevad ning et kumbki ei näeks teise surma. See oli aktsepteeritud arvamus, kuni tuli rabi Akiva ja õpetas, et see salm ütleb: “Ja sinu vend elab koos sinuga”, mis näitab, et sinu elu on teise elu ees ülimuslik. – Bava Metzia 62a.

Selle loo kohta on palju kommentaare. Teisisõnu, miks väidab Ben Petora üht ja miks rabi Akiva teist?

On ka kolmas alternatiiv, mida ei arutatud: võimalik, et kannu omanikul lubatakse või isegi palutakse kogu kann oma sõbrale üle anda ja surra.

Kolmas tõlgendus on eneseohverduse idee, meie kui messiaanlikud juudid saame ja peame täiendama Iisraeli-juudi diskursust. Apostel Paulus selgitab meile eneseohverduse ideed:

Ma räägin tõtt Kristuses, ma ei valeta, minu kaastunnistaja on mu südametunnistus Pühas Vaimus, et mul on suur kurbus ja südamel lakkamatu valu, sest ma sooviksin pigem ise olla neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks, kes on mu veresugulased, kes on iisraellased, kelle päralt on lapseõigus ja kirkus ja lepingud ja seadustik ja jumalateenistus ja tõotused.” – Roomlastele 9:1-4 [NIV]

Annaks Jumal, et me ei võtaks seda salmi nimiväärtusena. Ma näen apostel Pauluse ohverdamisvaimu, nagu Aaroni oma, kes jooksis tulle ning peatas oma keha ja julgusega katku.

Saabub päev, mil meid, usklikke, kutsutakse lipu alla ja leidub neid, kes Iisraeli (füüsilise) rahva nimel ennastohverdades põrgusse jooksevad. Me saame seda teha ainult meis elava Messia Ješua abiga.

Autor: Yehuda Bachana / Parashat Korach: Various Teachings From Netivyah Staff | Netivyah

Yehuda Bachana: Usk ja usu puudumine – Shelach [2023]

Selle nädala Tooraportsjon on Shelah Lechah – 4. Moosese 13:1 – 15:41. Prohvetite lugemine on Joosua 2:1–24. Uuest .....

Yehuda Bachana: Nostalgia ja inimeste kalduvus alahinnata, kuni on liiga hilja [Beha’alotcha 2024]

Selle nädala Toora osa algab Menoraga. Tänapäeval on menoraal täiendav tähendus, sest sellest sai Iisraeli riigi rahvuslik sümbol. .....

Yehuda Bachana: sissepoole vaatamine, enne väljapoole vaatamist – Behaalotecha [2023]

Lugege allolevat transkriptsiooni või vaadake videot Yehuda Bachana õpetusest. Behaalotecha tähendab "Kui sa üles sead": „Räägi Aaroniga ja .....

Yehuda Bachana: “Jumalakeskne koostöö tasakaalustatud elu nimel” – Naso [2023]

Parashat (Toora portsjon) Naso on pikim Toora osa. Selle pikkus tuleneb hõimujuhtide pakutud kingituste ja ohvrite nimekirjast, mida .....

Joseph Shulam: Kes oli Korah? [2016]

Sel nädalal loevad diasporaa juudi kogukonnad parashat (tooraportsjoni) nimega Korach. See lugemine algab 4. Moosese 19:1–22:1 ja see .....

Joseph Shulam: Me ei pea võitma, me peame olema ustavad [2022]

Selle nädala Tooraportsjon kannab nime Korah. Kes see mees Korah oli? Minu jaoks isiklikult on see Toora osa .....

Rohkuse needus

Juudid teevad tõsiselt ohates nalja, et kui Moosesel oleks olnud parem suunataju ja ta oleks parema asemel vasakule .....

Tagasihoidlik ettepanek tagasihoidlikkuse kohta

Igal aastal suve lähenedes kiirustab maailm seda soojust omaks võtma. Restoranide siseõued raputavad oma lumise tolmu välja, lapsed .....

Jumala austamine ebavõrdse ikkega abielus

Kirikus näib see õde olevat vallaline. Ta on usklik, kelle mees temaga kunagi ei ühine, sest kuigi ta .....