Yom Teruah pasunate püha: tähelepanu!

Kas olete kunagi kuulnud šofari häält? See iidne karje, mis tungib hinge sügavusse … See on heli, mida Iisraeli rahval kästi kuulata pasunate pühal Yom Teruah’l.

Iisraelis kuulavad paljud sellel erilisel päeval pasunahäält. See on ilus meeldejääv heli, mis tundub otse hinge minevat. Tegelikult tähendab selle sõna juur(שָׁפַר) lõikamist, kriipimist – šofar lõikab otse südamesse! (vaata שָׁפַר)

Pasunate püha või Rosh Hashanah

Juudid nimetavad seda püha Rosh Hashanah’ks, mis tähendab “aasta pead”, kuna see tähistab nüüd juutide uue aasta algust vastavalt rabiinide traditsioonidele, mis arvatavasti algasid Babüloonias. Jumalal on teistsugune ettekujutus. 2. Moosese raamatu 12. peatükis öeldakse, et esimese aasta esimene päev algab selle kuu kevadel, mil tähistatakse paasapüha. Kuid vaatamata sellele lahknevusele langeb sügispühade algus põllumajandushooaja algusesse ja on huvitav, et Jumal seadis oma kalendri täiesti erinevaks kõigi Lähis -Ida ümbritsevate rahvaste kalendritest, jagades iga -aastase põllumajandustsükli kaheks. Paasapüha, ajalugu muutev hetk, leiab aset põllumajandusaasta keskel. Jumal vaidlustab idee, et meie elu ja ellujäämine sõltuvad toidust, ja viitab hoopis igavesele ja külluslikule elule, mille on meile andnud Messias.

Aga tuleme tagasi pasunate püha juurde. Või valju müra püha, nagu seda võiks nimetada. Teruah tähendab sarve heli ja valju müra. 3. Mo 23:24 Jumal kutsub “mälestusteenistusele pasunahäälega”. Kas olete märganud sõna “mälestusteenistus“? See mäletamise aspekt jääb raudselt sageli tähelepanuta! Mõnes mõttes on pasunate püha müsteerium. Jumal lihtsalt käsib teil puhata, ohverdada ja meenutada šofari häält. Aga miks?

Meeldejääv pasunaheli: Tähelepanu!

Šofarit mainiti esmakordselt 2. Moosese raamatu 19. peatükis, Siinai mäel kus Iisraeli rahvas värises äikese ja šofari helide kõlades. See oli tõeliselt põnev ja rahvust määratlev hetk. Jumal kutsub Iisraeli meenutama Siinaid ja lepingut, mille Ta meiega seal sõlmis.

Šofaritel ja pasunatel on Pühakirjas palju tähendusi ja neid mainitakse erinevates kontekstides peaaegu 80 korda: kutsudes hõimud telgi uste juurde, kutsudes telke kokku panema ja edasi liikuma, hoiatuseks, kuulutuseks, uue kuninga, hoone, sündmuse või ajastu välja kuulutamisel, see on samas nagu võitlushüüe, nagu võidukisa või rõõmuhääl … Šofari heli kaudu kutsub Jumal oma rahvast üles pöörama oma mõtted ja tähelepanu tagasi Tema peale, kes on taevas.

Erinevad pasunahelid tähendavad erinevaid asju, kuid kõik nõuavad tähelepanu. Sõnumi edastab pasuna heli.

Kui te kunagi tulete Iisraeli ja leiate end Tel Avivi Ben Gurioni lennujaamast, siis suure tõenäosusega kuulete, mõne olulise teadaande alguses, kutset שִׂימוּ לֵב! / “Simu lev!” (mis tähendab “Tähelepanu!”). Aga kui tõlkida need sõnad sõna otseses mõttes, siis kõlaks see järgmiselt: “Korrastage oma südameid!”

Hiljuti kuulsin, et üks parimaid armastuse kingitusi, mida saate kellelegi, sealhulgas Jumalale, kinkida, on teie tähelepanu. On suur erinevus nende vahel, kes on emotsionaalselt kohal või emotsionaalselt puuduvad – eraldatud või kaasatud. Keskendunud või hajameelsed. Võite olla mõnes kohas füüsiliselt kohal, kulutada sellele aega, kuid tähelepanu pööramine on midagi enamat. Pöörates kellelegi tähelepanu, mäletame suhtlemist ja ajalugu nendega. Me mäletame oma suhet ja kõike, mida see meile tähendas. Me mäletame, kellega me räägime.

Tähelepanu pööramine on teadlik otsus kasutada oma südant – meie olemasolu olemust. Meil on valida, kas “panna” oma süda mingisse kohta või suunata see mingisse suunda.

Jumalateenistus seisneb paljuski Jumalale tähelepanu pööramises, Temale oma aja andmises ja „südame panemises“ Temasse … Kohalolek, osalemine ja keskendumine. Me mäletame Jumala väärtust ja astume Tema palge ette, et anda Talle oma armastuse ja austuse.

Kuid meie tähelepanu hajub nii sageli, kui me usinalt Piiblilõike, mida me peame lugema, loeme ja võib -olla isegi mõnda aega nende üle mõtiskleme, aga kas me oleme koos Jumalaga? Või ilma Temata? Kas me oleme tõesti koos Temaga? Kas meie kõrvad on Temale avatud? Kas me palume Tal meiega rääkida ja anname Talle selleks koha ja võimaluse? Kas te küsite Temalt, mis on Tema südames või mida Ta tahab teile öelda? Kas Tal on teie jagamatu tähelepanu, kui olete koos? Vaadake kas te süüdistate Teda või oma probleeme ja elu?

Šofari kõla tuletab meile meelde, et unustagem ennast ja meenutame Jumalat, seades Tema plaanid esikohale. See on ka võimalus meenutada meie isiklikku “Siinaid”, kui Jumal kutsus meid Temaga lepingusse ja me ütlesime “jah”.

Šofari kutse

Kui me tõstame pilgud Jumala poole ja pöörame Talle oma tähelepanu, siis hakkame rohkem Tema plaanide järgi häälestuma. Jumalal on eesmärgid ja plaanid, mida Ta meie päevil ilmutab ja realiseerib, ning Ta otsib neid, kes Temaga koostööd teevad. Peame otsima Jumala palet selleks, et kuulda Tema juhiseid meie jaoks ja mõista Tema sõna maailmale nendel päevadel. Jumal kutsub meid olema selles maailmas pasunahääled Tema sõnumi levitamiseks.

“Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?” (1. Korintlastele 14: 8)

Hüüab trompeti heli.

See on kutsung ja kutse.

See on üleskutse meenutada Iisraeli Jumalat ja kutse Temaga kohtuda.

Inimestel on veel aega selleks, et meeleparanduses Jumala juurde tulla, leida andestust ja olla vastu võetud Jumala armastavasse perekonda. Jeesus käskis meil Matteuse 28:19 panna kogu maailm kuulma head sõnumit. Tuleb aeg, mil kõlab veel üks pasun:

„Siis ilmub Issand nende kohale ja Tema nool läheb välja nagu välk; ja Issand Jumal puhub sarve
ning tuleb lõunatormides.” (Sakarja 9:14).

Ühel päeval kõlab viimane pasunahääl ja siis kõik muutub igaveseks.

Allikas – oneforisrael.org

Allikas: https://ieshua.org/jom-trua-prazdnik-trub-vnimanie.htm