Kunagi elas üks vaene mees nimega Yosef. Yosef oli tuntud kui Yosef Mokir Shabbat, mis tähendab “Yosef, kes hindab Šabatit”, sest mis iganes tal oli ja mida ta teenis, olgu see või vähenegi, kulutas ta šabatil millegi erilise peale.
Ta elas rikka mehe lähedal, kes polnud juut. Ühel päeval ütlesid rikkale mehele astroloogid – inimesed, kes vaatavad tähti ja ütlevad, mis nende arvates tulevikus juhtub –, et kõik, mis tal on, läheb Yosef Mokir Shabbatile. Rikas mees uskus neid ja müüs kogu oma vara maha. Saadud raha eest ostis ta pärli, mille pani ilusasse mütsi.
“Hah,” ütles ta endamisi. “Ma hoian seda mütsi kogu aeg peas ja minu suur rikkus ei lähe kunagi mu vaesele naabrile Yosefile.”
Kord juhtus, et rikas mees ületas praamiga jõge ja tuli suur tuul ning puhus ta mütsi otse vette. Hiiglaslik kala ujus mööda ja neelas selle pärli alla. Mõned kalurid püüdsid hiiglasliku kala kinni ja tõid selle kaldale vahetult enne šabati algust. Kalurid küsisid: “Kes ostaks nii suure kala nii hilja õhtul?” “Minge viige see Yosefile,” ütlesid linlased kaluritele. “Ta ostab alati parimat toitu ja jooki, et austada šabatit.” Nad viisid selle talle ja ta ostis selle.
Yosef, kes tahtis šabati puhul kala küpsetada, lõikas selle lahti ja leidis seest hiiglasliku pärli. Sel šabatil oli Yosefi kodus palju laulu ja rõõmu, kui nad kõik nägid, kuidas Jumal premeeris neid šabati pidamise eest.
Üks vana mees tuli Yosefi juurde ja ütles talle: “Kes šabatile laenab, sellele maksab šabat tagasi.”
Autor Menachem Posner / Yosef Who Loved Shabbat – Chabad.org
