Täna õhtul algab püha, Piibellik päev, mida tuntakse pasunate pühana.
Algselt oli see piiblikalendri seitsmenda kuu esimene päev ja seejärel kujunes sellest aja jooksul välja juudi uusaasta, mida tuntakse Rosh Hashanah nime all.
Aga mis oli selle algne tähendus? Mis oli selle päeva eesmärk?
Teised piiblipühad on oma eesmärgi ja tähenduse poolest väga konkreetsed. Paasapühade ajal meenutab juudi rahvas Egiptuse orjusest vabanemist. Lepituspäeval palutakse armu ja andestust. Kuidas on aga lood trompetihäälega (või täpsemalt öeldes šofarite, jäärasarvede heliga)? Mida see sümboliseerib?
Seda õpetab Pühakiri meile 3. Moosese raamatus:
„Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Seitsmendas kuus, esimesel päeval, olgu teil hingamispäev, sarvehäälega meeldetuletatav püha kokkutulek. Ärge tehke siis ühtegi argipäevatööd, vaid ohverdage Issandale tuleohver!” (3. Moosese 23:23-25).
See on kõik. Mitte midagi muud. Mitte midagi selle püha koosoleku eesmärgi kohta. Kas Piiblis on veel midagi, mis võiks meile öelda selle päeva tähenduse?
Tegelikult on see olemas, 4 Moosese raamatus.
Sealt loeme:
„Ja seitsmenda kuu esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärgu tehtagu; see olgu teile sarve puhumise päevaks! Siis ohverdage põletusohvriks, Issandale meeldivaks lõhnaks, üks noor härjavärss, üks jäär, seitse aastast veatut oinastalle ja nende juurde kuuluvaks roaohvriks õliga segatud peent jahu, pool külimittu härjavärsi, kaks kannu jäära ja üks kann iga talle kohta neist seitsmest tallest, ja üks noor sikk patuohvriks, teie eest lepituse toimetamiseks! See olgu lisaks noorkuu põletusohvrile ja selle juurde kuuluvale roaohvrile, samuti alalisele põletusohvrile ja selle juurde kuuluvale roaohvrile ning nende juurde kuuluvaile kohustuslikele joogiohvritele kui healõhnaline tuleohver Issandale!” (4. Ms 29:1-6).
No näeme, et selle päeva tähistamisega kaasnes paljude loomade ohverdamine, kuid selle päeva tähendusest ei räägita siiski midagi. Võib-olla oli tähendus iseenesestmõistetav?
Vana-Iisraeli ühiskonnas täitis šofari puhumine erinevaid eesmärke: osa oli seotud sõjaga, osa ühiskonna liikumisega ühest kohast teise (see viitab nende kõrberännakute ajale). Kuid kõigil juhtudel tõmbas šofar tähelepanu, äratas ja kutsus tegutsema.
Sel juhul, vaid kümme päeva enne aasta kõige pühamat päeva, lepituspäeva, on see märguandeks rahva südametunnistuse äratamiseks.
Nagu Moses Maimonides (1135–1204) selgitas:
“Tõuse üles oma unest, ärka üles, mõtle oma tegudele; pöördu tagasi [Kõigevägevama juurde] meeleparandusega ja pea meeles oma Loojat! Sina, kes sa oled argipäevasaginas tõe unustanud, sukeldunud terve aasta tühisusse ja vaevanägemisse, mis ei too kasu ega päästet, hoolitse oma hinge eest ning paranda oma tegusid ja teguviise! Ja jätku igaüks teist oma patused teed ja kurjad plaanid.”(Patukahetsuse seadused, 3:4).
Seda toetab tõsiasi, et sageli tähistab Piiblis number 10 katsumusi (vt näiteks Taanieli 1:12; Ilmutuse 2:10). Ja neid kümmet päeva šofari puhumise ja lepituspäeva vahel pidasid juudi inimesed (ja on siiani) pidanud jumaliku proovilepaneku ajaks, mil Issand kaalub nende elusid.
Kuid minu, kui juudist Jeesuse järgija, jaoks ulatub see aastaaeg Iisraeli rahvast kaugemale. Oma vaimus kuulen seda äratuskõnena kogu maailmale, alustades loomulikult Iisraelist, ulatudes Kirikuni, aga ka kogu maailmani. (Ma ei pea silmas ametlikke pühi ja kohustuslikke rituaale. Ma lihtsalt jagan seda, mida ma praegusel aastaajal oma südames tunnen).
Šofar näib meenutavat maailmale, et ühel päeval seisame kõik Jumala ees ja anname aru. Et ühel päeval kaalub meie elu meie Looja ja Kohtumõistja. Et ühel päeval tehakse raamatud lahti ja midagi ei peideta.
Need meist, kes otsisime halastust ja leidsime varjupaiga Messia ohvrisurmas, võivad rõõmustada, et meie patud on andeks antud ja me oleme Jumalaga lepitatud. Ometi õpetab Uus Testament, et oma elu majapidajatena anname ka meie aru mitte oma päästest, vaid sellest, mida oleme oma elus teinud (vt Roomlastele 14:12; 2. Korintlastele 5:10).
Mis puutub nendesse, kes pilkavad Jumalat ja arvavad, et võivad karistamatult kurja teha, siis ka nende jaoks on see aasta püha aeg. Ärka üles unest ja enesepettusest. Kohtunik on ukse taga.
Tsiteerides veelkord Maimonidest:
“Tõuse üles oma unest, ärka üles, mõtle oma tegudele; pöördu tagasi [Kõigevägevama juurde] meeleparandusega ja pea meeles oma Loojat! Sina, kes sa oled argipäevasaginas tõe unustanud, sukeldunud terve aasta tühisusse ja vaevanägemisse, mis ei too kasu ega päästet, hoolitse oma hinge eest ning paranda oma tegusid ja teguviise! Ja jätku igaüks teist oma patused teed ja kurjad plaanid.”
Autor: Michael Brown / askdrbrown.org
Allikas: Просыпайся, мир! (ieshua.org)
Kas olete kunagi kuulnud šofari häält? See iidne karje, mis tungib hinge sügavusse ... See on heli, mida .....
Rosh Hashanah tähendab "aasta pea", mistõttu seda püha nimetatakse ka juudi uueks aastaks. Piiblis tuntakse seda aga pasunate .....
Mitu aastat tagasi, pasunate püha (Rosh Hashanah) ja lepituspäeva, juudi kalendri kõige pühama päeva, vahelisel „kümne aukartuse päeva” .....
Varsti tähistame pasunate püha ja juudid koos üha kasvava hulga kristlastega ühinevad selle piibelliku pühaga. Toimuvad eriteenistused ja .....
Rosh Hashanah (uusaasta), mida Piiblis tuntakse Yom Truah (pasunate pühana, aga tegelikult pasunapäevana), on esimene sügispüha. Lapsena tähistasin .....
Sel aastal, neljapäeva, 15. septembri päikeseloojanguga, tähistavad juudi kogukonnad üle maailma juutide uut aastat Rosh Hashanah. Pühakiri ütleb .....
Võib-olla Vana Testamendi selgeim märk Jeesusest on paasatall, kes tapeti kui sümboolne asendusohver Iisraeli pattude eest, vabastades nad .....
Rituaal, mida kõige sagedamini seostatakse Rosh Hashanah’ga ehk juutide uue aastaga (mida nimetatakse enamikus venekeelsetes piiblitõlgetes* pasunate pühaks), .....