“Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine.” Koguja 3:16
Režiimi paradoksid Venemaal.
Venemaal kuulutati LGBT inimesed äärmusorganisatsiooniks. Vaatamata sellele, et sellist organisatsiooni ei ole olemas.
Hamasi tunnustatakse sõbraliku organisatsioonina ja Kremlis aktsepteeritakse seda kõrgeimal tasemel.
Venemaal peetakse Jehoova tunnistajaid äärmuslikuks organisatsiooniks! Jehoovasse uskujad saadetakse pikaks ajaks vangi.
Talibani aga tunnustatakse Venemaal sõbraliku organisatsioonina. TALIBANi esindajaid võetakse Kremlis vastu kõrgeimal tasemel.
Kõige sõbralikum riik Ukraina on kuulutatud vaenlaseks ja selle vastu on alanud häbiväärne sõda, milles hukkub sadu tuhandeid inimesi.
Põhja-Korea türanniline režiim on kuulutatud kõige sõbralikumaks režiimiks ja Venemaa valitsus ei häbene osta Põhja-Korealt surmavaid rakette, mida kasutatakse Ukraina hävitamiseks.
Venemaal saadetakse inimesi sõna RAHU ütlemise eest vangi.
Inimesed maksavad tohutuid summasid sõjapropaganda ja sõjategevuses osalemise eest, neile antakse riiklikke autasusid ja nad on vabastatud kriminaalvastutusest.
Kristlikud organisatsioonid, kes on kutsutud olema rahuvalvajad ja armastama isegi vaenlasi, toetavad tuliselt sõda Ukraina vastu.
Ilmselt on lõpp lähemal kui kunagi varem.
Selle kohta on Pühakirjas kirjutatud järgmist.
„Vaata, Issanda käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt, vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule.
Sest teie käed on rüvetatud verega ja teie sõrmed süüga, teie huuled väidavad valet, teie keel kõneleb kõverust.
Ükski ei süüdista õiglaselt ja keegi ei lähe kohtusse tõe nimel: loodetakse tühja peale ja räägitakse valet, sigitatakse pahandust ja sünnitatakse kurjust.
Nad hauvad mürkmao mune ja koovad ämblikuvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katki vajutatust poeb välja rästik.
Nende lõngad ei kõlba riideks ja nad ei saa endid katta oma tegudega; nende teod on nurjatud teod ja nende kätes on vägivallatöö.
Nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad valama vaga verd; nende mõtted on nurjatud mõtted, nende teedel on rüüstamine ja hävitus.
Rahu rada nad ei tunne ja õigust ei ole nende jälgedes; nad teevad oma teerajad kõveraiks, ükski, kes käib nende peal, ei tunne rahu.
Sellepärast on õigus meist kaugel ja õiglus ei ulatu meieni; me ootame valgust, aga vaata, on pimedus, me ootame valgusekuma, aga käime pilkases pimedas.
Me kobame seina pimedate sarnaselt, kobame otsekui silmitud; keskpäevaajal me komistame nagu hämarikus, elujõuliste keskel oleme otsekui surnud.
Me kõik mõmiseme nagu karud ja kudrutame tuvide sarnaselt; me ootame õigust, aga seda ei ole, päästet, aga see on meist kaugel.
Sest meie üleastumisi sinu ees on palju ja meie patud tunnistavad meie vastu, sest meie üleastumised on meiega kaasas ja me tunneme oma süütegusid: vastuhakk ja Issanda salgamine ning loobumine käimisest meie Jumala järel; kõned rõhumisest ja ärataganemisest, valelike sõnade väljamõtlemine ja südamest kuuldavale toomine.
Õiglus on tagasi tõrjutud ja õigus seisab kaugel, sest tõde komistab tänavalja ausus ei saa sisse tulla.
Nõnda on tõde kadunudja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda. Issand nägi seda ja see oli tema silmis paha,et õigust ei olnud. (Jesaja 59:1-15).
Seda võis öelda iidne prohvet. Ilma tagakiusamise hirmuta.
Kaasaegsed prohvetid isegi ei möirga ega oiga. Kaasaegsed prohvetid võistlevad kuritegeliku võimu lakkumises.
Allikas: https://www.facebook.com/ysipko