Kas me peaksime abielluma? Kuidas leida suhtes selgust

Kui ma saaksin tagasi minna ja sundida end 17-, 18- või isegi 21-aastasena ühte artiklit lugema, siis oleks see minu arvates see artikkel. Püüaksin laiendada ja ümber mõelda oma naiivseid mõtteid kohtingu, romantika ja abielu kohta. Tahaksin joonistada kaardi targemate ja armastavamate suhteotsuste tegemiseks. Arvan, et see artikkel on kui 3D-kaart õigetesse suhetesse.

Aga miks ma selles vanuses selle artikli enda jaoks valiksin? Noh, vähemalt kahel olulisel põhjusel.

Esiteks sellepärast, et miski minu elus ja usus pole olnud segadust tekitavam ja vaimselt ohtlikum kui minu abiellumine. Minu teismeeas oli pikk rida suhteid, mis olid meie vanuse kohta liiga tõsised, kestsid liiga kaua ja lõppesid seetõttu sageli halvasti ja valusalt. Loodan, et see pole Teie kogemus, aga minul oli selline kogemus. Ja ma tahaksin vähemalt mõnda Teist päästa mind piinanud rumalusest ja südamevalust (või minusarnased sellest seisundist välja tuua).

Teine põhjus on see, et olen seitse aastat abielus olnud ja nüüd vaatan seda kõike – kohtingut, romantikat, abielu – hoopis teistmoodi. Kaheksa aastat tagasi teadsin ma abielust umbes sama palju kui mu kuueaastane laps teab Narniast. Teadsin abielust palju – Piiblist, teistest raamatutest, paaride jälgimisest oma elus – ja abiellumise idee köitis mind. Aga ma ei olnud veel garderoobi läve ületanud. Tõelist ei olnud ma veel kogenud. Ja reaalsus osutus pöörasemaks, rikkamaks ja sügavamaks, kui ma ette oskasin kujutada. Kui saaksime enne kohtamistele minemistmaitsta, mis on armastuse leping, siis arvan, et me teeksime palju paremaid otsuseid selle kohta, millal, kellega ja kuidas kohtamas käia ja millal abielluda.

Ma ei saa Teile seda kogemust anda, kuid võib-olla aitab see, mida ma teisest küljest ütlen, näha rohkem, kui olete seni näinud. Kui soovite ühel päeval abielluda, siis tahan, et Te kogeksite täiust sellest, mida Jumal soovib abielus. Ja selle saavutamiseks vajame Jumala tarkust. Nii et pidage seda minu kirjaks Narnia metsast.

Tervisliku selguse mõõtmed

Kui vaatan tagasi ja mõtlen sellele, mida oleksin oma teekonnal abieluni teisiti teinud, siis on üks suuremaid õppetunde, mida ma soovin, et oleksin varem õppinud, selguse otsimine ja intiimsuse edasilükkamine.

Selle õppetunni teise poole kohta võiksin öelda veel palju (“intiimsuse edasilükkamine”)  ja olen seda ka mujal öelnud, kuid siin tahan keskenduda esimesele poolele.

Mida tähendab suhetes selguse poole püüdlemine ja seda eriti kristlasena? Kuidas selgus välja näeb, kui me selle saame? Kuidas mõista, et tema on see, kellega peate abielluma? Nendele küsimustele vastamiseks tahan Teile anda midagi kolmemõõtmelise kaardi taolist.

Enamik inimesi tänapäeval, isegi kristlasi, otsivad kohtinguküsimustes selgust oma tundeid järgides. Kuidas ma sellesse inimesesse suhtun? Kas ma olen valmis selle suhte arenemiseks? Kas ma tahan selle inimesega abielluda? Need on head küsimused, mida küsida. Kuid need pole ainsad küsimused. Targad inimesed ei lükka oma tundeid tagasi, kuid nad ei usalda neid ka täielikult. Nad teavad, et me vajame tarkade otsuste ja valikute tegemiseks enamat kui lihtsalt tundeid ja seda enam kohtingusuhetes. Nad teavad, et terve selguse tundele (mõelge kõrgusele, laiusele ja sügavusele) lisaks on veel vähemalt kaks aspekti: esiteks, meie kogukonna poolt saadud kinnitus. Ja siis, sageli tähelepanuta jäetud või vähemalt enesestmõistetavaks peetud võimalus konkreetse inimesega tegelikult  abielluda. Seega on meil terve kristliku selguse kolm mõõdet: soov, kogukond ja võimalus.

Kõrgus: soovi selgus

Esiteks kaaluge soovi selgust. Abielluda on hea. Tegelikult Pühakirja järgi on see soov iseeenesest juba tark:

„Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks.“ (Õpetussõnad 18:22).

Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?” (Õpetussõnad 31:10).

Hea on otsida väärilist abikaasat ja veelgi parem – ta leida. Hea on tahta abielluda. See ei tähenda, et abiellumiseks ei oleks halbu teid (nad on olemas) või et soov abielluda ei saaks olla moonutatud ja tasakaalust väljas (võib olla). Kuid Jumal lõi enamiku meist abiellumissooviga.

Te ei pea tahtma, et abielu järgiks Jeesust. Mõned kiriku kõige õnnelikumad ja jumalakartlikumad inimesed pole kunagi abiellunud. Näiteks apostel Paulus ülistas terve elu vallalise olemise headust (1. Korintlastele 7:7-8). Kui aga tahate abielluda, siis ei tasu seda soovi varjata ega häbeneda. Jumal armastab meie soovi abielluda – lubada end ühele mehele või naisele, saada üheks lihaks, sünnitada ja kasvatada lapsi, kui Tema seda soovib.

Lisaks saab palju rääkida soovist, tunnetest ja külgetõmbe mõistest, kuid kõige lihtsamas, piibellikus mõttes otsime kedagi, kellega abielluda. Otsime kedagi, kellega koos elu nautida ja elada Kristusele. Paulus ütleb lesknaistele koguduses (ja üldiselt kõigile usklikele): “naine on vaba abielluma kellega tahab, ent see sündigu Issandas.” (1. Korintlastele 7:39). Abielu kristlaste jaoks ei ole ainult seks, kaaslane, lapsed või elu tõhusus. Me tahame abielluda Issandas.

Tahame koos süveneda Jumala Sõnasse, palvetada, kirikus käia ja teenida. Me tahame, et meie abielud räägiksid inimestele järjekindlalt ja kaunilt, mida Jeesus meie heaks on teinud. Me tahame, et meie abielud muudaksid meid rohkem Kristuse sarnaseks, muutes meid aeglaselt, kuid kindlalt kellekski uueks ja pühaks. See tähendab, et kui me otsime kedagi, kellega abielluda, siis ei otsi me peamiselt midagi füüsilist, rahalist, mugavat või lõbusat (kuigi me võtame mõnda neist teguritest arvesse). Otsime Jumalat teineteises ja ühises tulevikus.

Nii et selguse esimene mõõde on meie enda soov. Kas ma tahan selle inimesega kohtamas käia või abielluda? Ja kui jah, siis kas ma olen veendunud, et minu soov on Jumalale meelepärane, et Ta tahab mulle sellist suhet? Kui me pole kindlad, mida Jumal võib sellest arvata, avaldab Ta sageli oma tahet kahes teises selguse mõõtmes.

Laius: kogukonna selgus

Teine selguse mõõde, mida vajame tutvumisel, tuleb kogukonna kaudu. Kõigist kolmest dimensioonist on see minu suurim koorem täna noortele usklikele.

Kohtingud isoleerivad meid sageli teistest kristlastest meie elus. Mida lähedasemaks me noormehe või neiuga saame, seda enam eemaldume muudest olulistest suhetest. Saatan armastab seda ja julgustab seda igal sammul. Selle vastu võitlemiseks peame võitlema kohtingutungiga olla üksi nurgas ja selle asemel tõmbama oma kohtingusuhte sellesse teise tähtsasse suhtesse.

Jällegi on Õpetussõnad selles küsimuses täis tarkust:

Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.” (Õpetussõnad 11:14)

“Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda.” (Õpetussõnad 12:15).

Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab, kõige jõuga tülitseb ta.” (Õpetussõnad 18:1).

Teisisõnu toetuge neile, kes tunnevad Teid kõige paremini, armastavad Teid kõige rohkem ja on valmis Teile ütlema, kui Te eksite. Isikliku kogemuse ja teiste nõustamise põhjal olen leidnud, et see on kristlike kohtingute kuldreegel, mis teeb kõige sagedamini vahet tervetel ja ebatervislikel suhetel.

Ainult inimestel, kes armastavad Kristust rohkem kui Teid, on julgust öelda Teile armastavalt, et Te eksite kohtamas käies – eksite inimese suhtes, eksite ajastuse suhtes või eksite millegi muu suhtes. Ainult nemad on valmis ütlema midagi karmi, isegi kui olete nii õnnelikult armunud. Enamik Teie eakaaslasi läheb Teiega kaasa, sest neil on Teie üle hea meel, kuid Te vajate palju enamat kui nende rõõm. Teil on vaja tõde, tarkust, noomitust ja perspektiivi. Toetuge inimestele, kes tunnevad Teid kõige paremini, armastavad Teid kõige rohkem ja ütlevad Teile, kui eksite.

Mõelge kolme tüüpi inimestele, kes võiksid olla Teie abielupüüdlustes Teie jaoks selliseks kogukonnaks (ma isegi ütleksin, et nad peaksid olema Teie jaoks selline kogukond). Milliseid konsultante oleks sel juhul mõistlik kaasata?

Kirikupere

Esiteks, ärge jätke maha oma kirikuperet. Me ei pea tavaliselt oma kirikuperet osaks oma abiellumispüüdlusest (võib-olla isegi see mõte ärritab meid), kuid nii kohmakalt ja ebamugavalt, kui see ka ei kõla, paneb Jumal esmase ja lõpliku vastutuse meie eest kohalikule kirikule (Matteuse 18:15–20; Heebrealastele 13:17).

Jumal tahab, et kirik oleks maantee serval karm kaitsja, kes hoolitseb selle eest, et oleksime selles elus sõites, sealhulgas kohtingul, valvsad ja tähelepanelikud. Kui me ei kaasa oma kiriklikke perekondi oma igapäevastesse rutiinidesse ja suhetesse, libiseme tõenäoliselt vaimsesse või suhete kraavi. Siiski võib kirik ümbritseda paari struktuuri, suuna ja turvalisusega.

See ei tähenda, et peate koguduse teadete kõlamise ajal püsti tõusma ja kogu kirikule oma suhtest rääkima või seda iganädalase uudisena uudiskirjas trükkima. Kuid toetuge teistele kristlastele, eriti neile, kes on Teist vanemad ja küpsemad. Jagage oma mõtteid kohtingutest ja otsustest mõne inimesega, kellega Te nädalavahetustel koos aega ei veeda. Olge kohaliku koguduse ees aruandekohustuslik: looge sellega ühendus, kohtuge teistega ja õppige neid tundma, otsige teistsuguseid inimesi ning kaasake nad  sellesse, mida arvate, tahate ja kogete. Ärge lahkuge kirikust.

Ema ja isa

Teiseks toetuge nende armastusele, kes teid lõid ja kasvatasid. „Austa oma isa ja ema” (2. Moosese 20:12). See on nii lihtne, kuid sageli ei ole see lihtne, eriti mis puudutab kohtinguid. Tänapäeval muutub üha ootamatumaks lapsevanemate kaasamine. See tundub vanamoodne ja tarbetu. Vanemad on tavaliselt formaalsus, kui oleme juba oma otsuse teinud – kui me muidugi ei taha Jumalat kuulata ja abielule targemalt läheneda. Tarkus ütleb: „Kuula oma isa, kes sulle elu andis, ja ära põlga oma ema, kui ta on vana… Olgu su isal ja emal rõõm, kes sinu on sünnitanud, hõisaku!” (Õpetussõnad 23:22, 25 ).

Võib-olla me ei saa oma ema ja isaga läbi. Võib-olla pole meie vanemad isegi usklikud. Võib-olla on meie vanemad lahutatud ega ole teineteisega ühel meelel selles, mida me peaksime tegema. Võib-olla pole üks või mõlemad isegi huvitatud meie suhtesse kaasamisest. Me ei saa sundida oma vanemaid hoolima või koostööd tegema, kuid võime neid austada ja leida loovaid viise, kuidas julgustada neid kaasa lööma ning nendelt panust ja nõu küsima. Meie vanemad võivad eksida, kuid enamik vanemaid ei soovi meile halba ega takista meil õnnelikud olemast. Nad on meid tundnud ja armastanud kauem kui keegi teine ​​ning soovivad meile siiralt head.

Mis siis, kui me armastaksime oma vanemaid teadlikumalt ja suurema rõõmuga ka siis, kui me nendega eriarvamusele jääme? Mida ütleks see meie usu kohta Jeesusesse – neile, meie olulistele teistele sõpradele ja pereliikmetele? Toetuge armastusele, mis Teid lõi ja kasvatas.

Tõelised sõbrad

Järgmine kaitseliin kohtingul on sõbrad, kes tunnevad meid kõige paremini ja kes armastavad meid ja Jeesust piisavalt, et meid vastutusele võtta. Me vajame enamat kui lihtsalt sõpru. Kõigil on sõbrad. Vajame tõelisi sõpru – sõpru, kes tunnevad meid hästi, kes on regulaarselt ja aktiivselt meie suhetes kaasatud ning kes armastavad meid piisavalt, et esitada raskeid küsimusi või öelda, kui me eksime.

Isegi pärast seda, kui Jumal meid patust päästis, august välja tõmbas ja oma Vaimu meisse pani, võitleme endiselt patu jäänustega ja me ei saa seda üksi teha. Vajame võitluses sõpru, kes aitaksid meil näha, kus me eksime või kus oleme nõrgad. Ärge oodake, kuni sõber tuleb ja küsib, kuidas läheb. Otsige üles need mõned sõbrad ja jagage nendega avalikult oma mõtteid. Võite üksteiselt küsida järgmisi küsimusi:

Millest te räägite? Mis teemasid puudutab teie omavaheline tüüpiline vestlus? Kui kaugele olete füüsiliselt jõudnud, kuhu tõmbate piiri ja millistes olukordades ahvatletakse sind kõige rohkem?
Mida sa tema kohta õppisid? Kas liigute abielu osas selguse poole või eemaldute sellest?
Kuidas on sinu suhe mõjutanud su vaimset tervist, sealhulgas su palveelu, Piibli lugemist, kohalikus koguduses osalemist ja teiste teenimist?

Kas keegi küsib Teilt sarnaseid küsimusi? Kes on need sõbrad, kes Teiega sinna kaasa lähevad? Kui Teil neid pole, kas teate kedagi, kes võiks olla selline sõber? Kas teate kedagi, kes võib vajada, et Te oleksite selline sõber? Kui tahate korralikult kohtamas käia, siis andke endast parim, et Teil oleks tõelisi sõpru.

Sügavus: võimaluse selgus

Meil on soovide selgus, kogukonna selgus ja nüüd lõpuks ka võimaluste selgus. Meie südamest ja kogukonnast ei piisa, et anda meile vajalikku selgust. Meie südamed räägivad (läbi meie soovide), meie sõbrad räägivad (läbi hea osaduse) ja siis räägib Jumal (läbi võimaluse). Tegelikult räägib Jumal kõigil kolmel viisil, kuid mõnikord räägib Ta kõige selgemalt just sel viimasel viisil. Teisisõnu, Ta räägib oma ettenägelikkuse kaudu. Suhted toimivad või mitte. Asjaolud ühtivad või ei ühti. Tunded ja ajastus ühtivad või ei ühti.

Mõnikord annab Jumal meile tutvumisel vajalikku selgust, tehes lihtsalt midagi, mis on meie kontrolli alt väljas. Võite kellessegi armuda, Teie sõbrad ja perekond võivad pidada seda suurepäraseks ideeks ning abiellumine ei pruugi ikkagi õnnestuda. Võib-olla ei vasta ta Teie tunnetele, eelistades olla lihtsalt sõber. Võib-olla kohtub ta kellegi teisega ja abiellub. Võib-olla läheb ta õppima või tööle ja vahemaa on liiga suur. Jumal teeb oma tahte arusaadavaks, selgitades meie enda soove, kuid Ta teeb oma tahte arusaadavaks muul viisil.

Õpetussõnad 16:33 ütleb: „Liisku heidetakse kuuehõlmas,” – või sõnumit või kellukest või lillekimpu –, „aga selle otsus on Issandalt”. Kas see kõlab julmalt? Miks peaks Jumal andma meile hea soovi millegi (või kellegi) järele ja siis mitte laskma sellel täituda? Jeesuse järgimise üks olulisemaid õppetunde on see, et sellele küsimusele on tuhat head vastust.

Kui Jumal ei anna meile midagi head, siis ei ole see sellepärast, et Ta tahab meile halba teha. Mitte kunagi. “Me teame,” ütleb Paulus, “et kõik tuleb kasuks neile, kes armastavad Jumalat, neile, kes on kutsutud tema kavatsuse järgi” (Rm 8:28) ja Jumal „ei keela head neile, kes laitmatult elavad.” (Psalm 84:12). Ei, Jumal varjab head oma inimeste eest, kui see pole piisavalt hea – kui Ta tahab ja plaanib meie jaoks midagi paremat. Seega ärge arvake, et heade sõprade poolt kinnitatud hea soov on Teile hea. Uskuge, et Jumal teab, mis Teile tõeliselt hea on.

Kui Te palvetate ja igatsete abiellumist, siis usaldage Jumalat Tema kõiketeadvas ja lakkamatus armastuses Teie vastu, et Tema tahe Teie suhtes oleks selge kõigis kolmes aspektis – soovis, kogukonnas ja võimaluses.

Autor: Marshall Segal/ Desiring God.

Küsimus mida endale esitada enne abiellumist

On olemas üks küsimus, mida endalt küsida enne abiellumist. Kas me saaksime koos Jeesust paremini teenida kui lahus? .....

Vabaabielu mõju abielule

Vabaabielu ja abieluga on juhtumas huvitavaid asju, mis näivad jutustavat kahte erinevat lugu. Esiteks rääkisid Pew uurimiskeskuse inimesed .....

Kiri sõbrannale, kes on kihlatud uskmatuga

Kallis Kelly, Olin teie kihlusest kuuldes üllatunud. Kuidas ma soovin, et saaksin seda sinuga ilma reservatsioonideta nautida, kuid .....

Ootasid teda kaua: mu tütrele ja tema kihlatule

See on tõesti nii, et me peaksime praegusest hetkest kinni haarama ja seda nautima, kuna see patust moonutatud .....

13 märki, et käite kohtamas vale inimesega

Kuidas mõista, et inimene, kellega te kohtamas käite, on see, kellega peaksite oma elu siduma? Sellele küsimusele ei .....

5 märki, et peigmees ei ole Issandalt

Kuna usklike lahutuste protsent läheneb maailma lahutuste tasemele, siis usun, et on oluline teha selline "memo" tõsist suhet .....

Kala armastus

Isa, ema ja nende poeg sõidavad  autos. Isa küsib pojalt: “No räägi siis mis uudis see oli, millest .....

Jäta maha oma unistuste tüdruk. Lootusetu romantiku pihtimused

Kas olete kuulnud müüti mehest, kes armus oma kujusse? Kui tema marmorjumalanna päikesevalguses säras, naeratas Pygmalion. Mõlemad seisid .....