Kallis naine,
klammerdumine (ing.k. lihunikunuga) on üks kummaline sõna. See on vastandsõna, millel võib olla vastupidine tähendus.
Olles ühes väikeses Hiina linnas asuvas betoonist kortermaja ülemisel korrusel vaatasin, kuidas Rene vehkis oma lihakirvega osavasti nagu tippkokk ja valmistas pere õhtusöögiks köögivilju. Mulle avaldas muljet, kuidas ta asetas oma sõrmed nii, et neid mitte koos porganditega hakkida. “Vau! Ma tahan mõned neist nugadest kingitustena koju viia,” ütlesin. Rene osutas aknast elava liiklusega tänaval asuva poe poole. “Sealt saab neid osta.”
Ühe kaubamärgi nimi oli “Family Cleaver” (Perekonna lahutaja). Oli lihtne näha, kuidas ingliskeelse topelttähenduse mõistmise raskus võis panna hiinakeelse tõlgi komistada. Mul oli hea meel, et avastasin teistsuguse kaubamärgi, millel on õnnelikum nimi (see ei tähendaks perekonna lahkuajamist).
Seda sõna kasutatakse inglise keeles ka teises tähenduses, näiteks ajastutruus pulmatekstis: “Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab (cleaves) oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. Moosese 2:24 KJV). Või nagu ESV sama sõna tõlgib, peab mees oma naisest tugevasti kinni hoidma.
Johnny valis mind
Me abiellusime ühel detsembrikuu laupäevasel pärastlõunal peaaegu 49 aastat tagasi Georgia keskosas asuvas väikeses maakirikus. Olime seda päeva oodanud kaks ja pool aastat. Ma ei suutnud selle hetkeni uskuda, et Johnny Piper valis mind ja et ta tahtis minuga oma elu veeta täpselt sama palju kui mina temaga.
Ma mõistsin – nii hästi kui inimene seda oma ülejäänud elu alguses suudab – õnnelikku ja pühalikku lubadust olla talle ustav, kuni surm meid lahutab, hoolimata sellest, milliseid väljakutseid Jumal meie ellu võib tuua. Ei tundunud võimalikuna, et ma kunagi midagi muud tahaksin.
„Noël, kas sa võtad Johni oma meheks, et elada koos temaga pühas abielus? Kas sa lubad teda armastada.. ja jättes kõik teised, olla ustav ainult temale, kuni te mõlemad elate?” Minu meeles ega südames ei olnud kahtlust, kui ütlesin: “Ma luban!”
Kuidas ma võisin teada, et hea või parem või halb toob kaasa unetute ööde perioodi, mil mõtlen, kuidas saaksin jätkata? Tundsin meeleheitlikku igatsust millegi erineva järele. See oli aeg meie abielus, mil oleksin suure tõenäosusega kellegi teise poole pöördunud. Aga Jumal tänatud, seda ei juhtunud. Ta hoidis meid koos. Mõned harjumused aitasid sellele kaasa.
Olla ustav Johnnyle läbi aastate, poiss-sõbrast abikaasani, tähendas:
Mitte flirtida teiste meestega.
Vältida mehi, kes tundusid liiga huvitatud olevat.
Mitte kohtuda üks ühele teise mehega.
Regulaarsed ühised Jumalale pühendumise ajad.
Truudus nõudis rohkem kui nelja harjumust, kuid need neli on olnud kesksed ja olulised.
Raskeim harjumus
Viimane on kõige raskem, kuid kõige olulisem. Hakkasin seda hindama, nagu paljude teiste asjade puhul, minu vanemate eludes. See on hämmastav, et mu vanemad kokku jäid. Tundus, et erimeelsused ajavad nende umbes kakskümmend aastat kestnud abielu lahku.
Isegi kõige raskematel kuudel – tõesti aastatel – viisid issi ja emme meid kõiki igal pühapäeval kirikusse. Ja igal õhtul nädalas saadeti üks meist, lastest, verandale karjamaa ja metsa poole hüüdma: “Jutustuuseee ja palvee aeeeg!”
Pärast seda, kui me üheksakesi, lapsed (hiljem kümnekesi) olime aidast, oja äärest ja köögist elutuppa kokku kogunenud, luges isa meile ette järgmise Piibli lõigu aastasest Piibli lugemise tsüklist. Seejärel põlvitasime oma toolide juurde ja palvetasime kordamööda.
Ma mõistan nüüd, kui raske see oli mu vanemate jaoks. Nad võisid sagedasti tunda, et on silmakirjateenrid, kes tegid füüsilisi liigutusi, kui nad ei tahtnud ühiselt kummardada või palvetada.
Muidugi oleks olnud ideaalne, kui nad oleksid tulnud Jumala ette terve ja rõõmsa südamega. Aga parem oli tulla kuidagi moodi kui üldse mitte tulla. Ja Jumal hoidis neid koos, kuni viis nende abielu läbi tormide rahusse, kasutades oma ustavuse liimi – Enda ustavust nende vastu ja nende ustavust teineteisele ja nendele perekondlikele pühendumistraditsioonidele.
Mis tüüpi klammerduja?
Milleni see mind mu kõige pimedamatel öödel viis? Mind päästis lahkumast see küsimus: missugune klammerduja ma olen? Kas ma olen see surmav vahend, kes jagab mu pere – abikaasa ja viie lapsega – tükkideks? Sest kas lahutusega või ilma – just seda truudusetus meiega teeb.
Või kas ma hoian kinni oma mehest, kelle Jumal on mulle andnud? Kas ma klammerdun oma abielu külge ja palvetan meeleheitlikult muutuste eest? Ma otsustasin klammerduda ja Jumal tõestab endiselt oma ustavust. Ta teeb sedasama Teie jaoks.
Noel Piperi artikkel / Will You Cleave and Leave Your Man? | Desiring God
Jeesus ütleb, et abielu on Jumala poolt loodud suhteks, milles kaks elu sulanduvad üheks. Teie nimed saavad üheks, .....
Lõpetame tänase nädala kainestava kirjaga anonüümselt naiselt, kes kuulab meie taskuhäälingusaadet. Ta palub abi. Selles osas käsitleme täiskasvanutele .....
Forbes Advisor tellis küsitluse, milles osales 1000 lahutatud või lahutamas olevat ameeriklast, et selgitada välja, miks abielud ebaõnnestuvad. .....
Mu kallis sõber, Olin kurb, kuid mitte täiesti üllatunud, kuuldes, et mõtlete lahutuse peale. Nagu ma aru saan, .....
Küsimus: Kui inimesed abielluvad uskmatutega, siis kuidas see mõjutab inimese kutsumust ja päästmist? Väliselt võib kõik hea välja .....
„Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!”(Efeslastele 5:14) Selle evangeeliumi muutvat väge .....