Meie sõnaõpetus pärineb Matteuse evangeeliumi viienda peatüki kaheteistkümnest esimesest salmist. See peatükk algab sellega, et Jeesus läheb mäele, istub maha ja hakkab oma jüngritele õpetama oma kuningriigi põhimõtetteid, samal ajal kui rahvahulk tormab mäenõlvale, et Tema õpetust selles, mida tavaliselt nimetatakse mäejutluseks ( Matteuse 5:1-12).
Issand alustas oma kõnet sõnaga μακαριοι (Matteuse 5:1-12). Kreeka keelne sõna “makarioi” on omadussõna, mis esineb kreeka keelses Uues Testamendis ligikaudu 50 korda ja mida leksikograafid defineerivad järgmiselt: “õnnistatud, õnnelik.” F1 Vincent väidab: “Selle tüvi peaks olema sõna, mis tähendab suurt, ja selle varasem tähendus näib piirduvat välise õitsenguga; nii et seda kasutatakse mõnikord rikka sünonüümina.”F2 Inglise keeles tähendab sõna beatify “õnnelikuks tegema, õnnistama” F3 ja beatitude tähendab “täiuslikku õnnistust või õnne”. F4
Piiblis omandas sõna “makarioi” Piibellik kasutamine vaimse tähenduse. Inimene on “õnnistatud” või “õnnelik”, kui ta näitab Jumala omadust, otsides Tema heakskiitu, mis põhineb õigusel. Seetõttu sõltub inimese õnn lõpuks tema armastusest Jumala vastu ja tema isiklikust osadusest taevase Isaga. Uues Testamendis on see sõna ilmselt õigemini tõlgitud “õnnelik”, sest “õnnelik” definitsioon on seotud õnnega, hap verbist “juhtuma”. F5 Õnn võib tulla väljastpoolt ja sõltuda asjaoludest; seevastu õndsus paiskub välja inimese hingest. Seda toidab sisemine rõõmuallikas, mida välised asjaolud tõsiselt mõjutada ei saa. F6 Õnnistus on seetõttu õnnest kõrgem, sest see seisneb õiges suhtes Jumalaga ja seeläbi inimese olemise tõelise eesmärgi mõistmises. F7 Jeesus õpetas mäejutluses, et „õndsaks” saab saada vaid siis, kui inimene alandab end Jumala ees puhta südamega, kurvastades oma patu pärast, olles iseloomult tasane ja otsides Jumala heakskiitu, omades nälga ja janu õigluse järele. Kristuse sõnul võivad õnnistatud elu nautida isegi need, kes on õnnetud või kannatavad – paradoks, mida lihalik inimene ei mõista. See oli kreeklastele võõras kontseptsioon, kes õpetasid, et õnnistatud elu on võimalik vaid vähestele väljavalitutele ja diskvalifitseeris kõik, kes olid kunagi olnud orjad, haiged, vaesed või noorelt surnud, kuid Jeesus õpetas, et Jumala õnnistus on võimalik kogu inimkonna jaoks, olenemata inimese olukorrast või elukohast.
Mäejutlus järgneb Jeesuse ristimisele Jordanis (Matteuse 3:13-17) ja Tema laskumisele kiusatuse mäelt (Matteuse 4:8-11). Siis öeldakse meile: “Ja Jeesus käis ringi kogu Galileas, õpetades nende sünagoogides ja kuulutades kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 4:23). Järgmine kontekstis oli mäejutlus, mille lõpus on kirja pandud: “Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.” (Matteuse 7:28,29). Pange tähele, esimene lõik viitab Tema jutlustamisele kui “kuningriigi evangeeliumile”, mille nii Tema kui Johannes olid juba kuulutanud kui “käesolevaks” (Matteuse 3:1,2; 4:17). Teine lõik viitab Tema juhistele kui Tema doktriinile (KJV) või Tema õpetusele (ASV). Seega on mäejutlus kuningriigi evangeelium ja Kristuse õpetus! Jeesus oma isiku jumaliku õigusega “Jumala Pojana” (Luuka 1:32,35), “täis Püha Vaimu” oma ristimisest Jordanis (Luuka 4:1) ja “täis armu ja tõde” (Johannese 1:14), “õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nagu nende kirjatundjad” (Matteuse 7:29). Kirjatundjad olid lihtsalt professionaalsed õpetajad, kelle ülesanne oli paljundada seaduse koopiaid ja seda tõlgendada või selgitada (Nehemja 8:1-12). Hiljem kujunes neist organiseeritud organ, mille liikmelisus nõudis läbivaatamist, ja seetõttu nimetati neid legalistideks. Kuid Kristus ei tõlgendanud ega selgitanud ainult olemasolevat Moosese seadust, nagu seda tegid kirjatundjad. Tema autoriteet oli Isalt jumalikult omane, pärinemata üheltki eelkäijalt. Jeesus oli ise, Seaduseandja, kellel oli seadusandlik võim ja Ta õpetas „Vaimu seadust”, mis on selle volitusega „kuningriigi evangeelium” (Matteuse 28:18; Roomlastele 8:2).
Nii nagu Jumal andis algul oma seaduse Moosesele Siinai mäel, oma lepinguna Iisraeli lastele, nii on nüüd Jeesus, lihalik Jumal, Õndsate mäelt, Uue Testamendi Siinail välja andmas Jumala uut lepingut kogu inimkonnale. Siinail sõlmis Jumal Moosesega lepingu ja võttis oma seaduse kokku kümne käsuga, mis oli raiutud kivitahvlitele. Uue Testamendi Siinail seadis Kristus sisse taevase evangeeliumilepingu kogu looduga, tuues oma kuningriigi põhimõtetele ette õndsussõnad. Need õndsakskuulutused tutvustasid Kristuse kõnet ja kirjeldasid taevariigi kuningriiki kui vaimse õnnistuse seisundit, mis toodab hinge kõrgeima õnne. Iga õndsakskuulutus väljendas evangeeliumi põhimõtet ja kujutas endast Kristuse kuningriigi, kiriku eelvaadet. Seetõttu kirjeldab mäejutlus Tema kuningriiki kuulumise põhimõtteid, mitte maist valitsemist, vaid “taevariiki”, mida mainitakse olevikuvormis (Matteuse 5:3,10) kui juba alanut. Oma kõne lõpetuseks ütles Jeesus: “Mitte igaüks, kes ütleb mulle: “Issand, Issand, ei pääse taevariiki, vaid see, kes teeb minu taevase Isa tahtmist” (Matteuse 7:21). Taevariik oli midagi uut.
Jeesus kuulutas, et selle liikmed peavad olema tegijad ja omama aktiivset usku. Kristuse evangeeliumi sõnumit kuulama kogunenud rahvahulgad teadsid kindlasti, et uus päev on saabunud, sest enam ei saanud lihtsalt sündida lepingusse Jumalaga ja pidada end Tema poolt valituks pelgalt tunnistades, et Ta on Issand. Taevariiki pääsemine nõuab liikmeks olemist, et „olla sõna tegija, mitte ainult kuulaja” (Jakoobuse 1:22,23).
Tähelepanu väärib see, et kõik, mille Jumal on kunagi loonud, kõik kohad, kus Ta on elanud, kõik lepingud, mille Ta on kunagi sõlminud, ja igas kohas, kus Tema nimi on kirjas, on Jumal seda alati kõigepealt õnnistanud (2. Moosese 20:24). Jeesus kui Jumal Meiega järgib mäejutluses sama pretsedenti, kui Ta õnnistab kõiki, kes otsivad õiget suhet Jumalaga, sisenedes taevariiki, kus nad leiavad halastust, rahu ja tröösti ning peesitavad Kõigevägevama õiguses.
F1: Joseph Henry Thayer, D.D., Greek-English Lexicon of the New Testament (Edinburgh: T&T Clark, 1901), lk., 386.
F2: M.R. Vincent, Word Studies in the New Testament, Vol. 1 (Florida: MacDonald Publishing Company, reprint of 2nd edition 1888), lk., 27.
F3: Noah Webster, Webster’s New Twentieth Century Dictionary of the English Language Unabridged Second Edition (New York; Prentice Hall Press, reprinted 1983), lk. 163.
F4: Noah Webster, Webster’s New Twentieth Century Dictionary of the English Language Unabridged Second Edition (New York; Prentice Hall Press, reprinted 1983), lk. 163.
F5: Noah Webster, Webster’s New Twentieth Century Dictionary of the English Language Unabridged Second Edition (New York; Prentice Hall Press, reprinted 1983), lk. 825.
F6: Rev. J. R. Dummelow, M.A., A Commentary on the Holy Bible (New York: The MacMillan Company, 1940), lk. 639.
F7: Rev. J. R. Dummelow, M.A., A Commentary on the Holy Bible (New York: The MacMillan Company, 1940), lk. 639.
Teksti autor Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.
Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.
Allikas: makarioi – Greek Thoughts- Language Studies – StudyLight.org