Eksivad need, kes usuvad, et ainult iidsetel aegadel juhtus meie rahvaga imesid. Need juhtuvad praegu, lihtsalt argimuredes ja oma harjumusega kõigele loomulikku seletust leida ei pane me neid alati tähele ja ei tunne neid ära.
Viiekümne kolmanda aasta algus. Jaanuari hirmutavad päevad. Stalin andis signaali “juutide küsimuse lõplikuks lahenduseks” NSV Liidus: keskajakirjanduses ilmusid samaaegselt TASS-i teade “Sabotöör-arstide rühma arreteerimine” ja artikkel “Valgetes kitlites mõrvarid”. Ja nagu kunagi Haamani ajal, sisenes juutide südamesse õudus näiliselt vältimatu hävitamise ees.
Ma tõesti tahan, et inimesed, kes pole seda sõnumit kunagi näinud ja kes tõenäoliselt ei pea kunagi arhiivides tuhnima, tutvuksid selle koletu dokumendiga. Tsiteerin seda siin täies mahus.
«Mõni aeg tagasi paljastasid riiklikud julgeolekuasutused arstide terroristliku rühmituse, mille eesmärk oli sabotaažiravi abil lühendada Nõukogude Liidu aktiivsete tegelaste eluiga.
Selles terrorirühmituses osalesid: professor M.S. VOVSI, üldarst; professor V.N. VINOGRADOV , üldarst; professor M.B KOGAN, üldarst; professor B.B. KOGAN, üldarst; professor P.I. EGOROV , üldarst; professor A.I FELDMAN , kõrva-nina-kurguarst; professor Y.G. ETINGER , üldarst; professor A.M. GRINSTEIN, neuropatoloog; G.I. MAYOROV , üldarst. Dokumentaalsed andmed, uuringud, meditsiinieksperdi arvamused ja vahistatute ülestunnistused on tuvastanud, et kurjategijad, olles rahva varjatud vaenlased, viisid patsientidega läbi sabotaažiravi ja õõnestasid nende tervist.
Uurimine tuvastas, et terrorirühmituse liikmed, kasutades oma arstipositsiooni ja kuritarvitades patsientide usaldust, õõnestasid teadlikult ja kavalalt viimaste tervist, eirasid teadlikult patsientide objektiivse läbivaatuse andmeid, panid neile ebaõigeid diagnoose, mis ei vastanud haiguste tegelikule olemusele ja sel viisil hävitasid oma ebaõige raviga patsientide elusid.
Kurjategijad tunnistasid, et nemad, kasutades ära seltsimees A.A. Ždanovi haigust, diagnoosisid tema haiguse valesti, varjates tema müokardiinfarkti, määrasid selle raske haiguse jaoks vastunäidustatud raviskeemi ja tapsid sellega seltsimees A.A. Ždanovi. Uurimine tuvastas, et kurjategijad lühendasid ka seltsimees A.S. Štšerbakovi elu, kes kasutasid raviks ebaõigelt tugevatoimelisi ravimeid, määrasid talle kahjuliku režiimi, püüdsid lühendada Nõukogude Liidu juhtivate sõjaväelaste eluiga, muutes nad teovõimetuks ja nõrgestades riigi kaitset. Nad üritasid töövõimetuks muuta marssal A. M. Vasilevskit, L. A. Govorovit, marssal I. S. Konevit, S. M. Štemenkot, admiral G. I. Levtšenkot ja teisi, kuid vahistamine nurjas nende kurjad plaanid ja kurjategijatel ei õnnestunud oma eesmärki saavutada.
On kindlaks tehtud, et kõik need tapjaarstid, kellest said inimkonna koletised, kes tallasid oma jalge alla teaduse püha lipukirja ja rüvetasid teadlaste au, olid välisluure poolt palgatud agendid.
Enamik terroristlikus rühmituses osalejaid (M.M. Vovsi , B.B. Kogan, A.I. Feldman, A.M. Grinshtein, Ya.E. Etinger jt) olid seotud rahvusvahelise juudi kodanlik-natsionalistliku organisatsiooniga “Joint”, mille asutas Ameerika luure väidetavalt selleks, et pakkuda materiaalset abi juutidele teistes riikides. Tegelikult viib see organisatsioon Ameerika luure juhtimisel läbi ulatuslikku spionaaži, terroristlikku ja muud õõnestavat tegevust mitmes riigis, sealhulgas Nõukogude Liidus.
Arreteeritud Vovsi rääkis uurimisele, et sai Ameerika Ühendriikidest Ühisorganisatsioonilt käskkirja “NSVL juhtiva personali hävitamise kohta” Moskva arsti Shimeliovitši ja kuulsa juudi kodanliku natsionalisti Mihhoelsi kaudu. Teised terrorirühmituse liikmed (V.N Vinogradov, M.B. Kogan, N.I. Egorov ) osutusid Briti luure kauaaegseteks agentideks. Uurimine viiakse peagi lõpule.”
(TASS) 13. jaanuar 1953
Kohe pärast pahaendelise artikli ilmumist “tapjatest arstidest” hakati juute vastutusrikastelt ametikohtadelt vabastama. Mäletan, et Kaasanis oli kolme autonoomse naabervabariigi – Tatari, Tšuvaši, Mordva – arstide täiendõppe instituut, kus kahekümne viiest sealsest juudi professorist vallandati kakskümmend neli. Erinevatel ettekäänetel, sealhulgas “halva kaadri väljaõppe tõttu”…
Mu sõber Pinkhasik, imeline ja võrratu mees, töötas terve elu lennukitehases, tundub, et direktori asetäitjana. Ta eemaldati põhjusega “suutmatus inimestega töötada”. Vaeseke sai pahameelest ja ärevusest insuldi, kaotas mõistuse ja üritas sooritada enesetappu (õnneks aga edutult). Õnnistatud olgu tema mälestus.
Iga päev ilmusid ajalehtedes põnevad, suure andekusega kirjutatud täiesti detektiivisüžeega följetonid: selgus järsku, et teatud insener, ratsionaliseerija ja leiutaja, kes oli riigile märkimisväärset kasu toonud, oli osavalt maskeerunud inglise spioon, – “Reetur Antonov (Finkelstein) on astunud kohtu ette ja saab selle, mida ta väärib”; siis selgus ka, et kuulus professor, keda oli tema avastuste eest korduvalt autasustatud, mürgitas salajaste mürkidega inimesi ja kariloomi: “Rahvavaenlane Vladimirov (Katz) on töölt kõrvaldatud ja teda ootab vääriline kättemaks.”
Nad sulgesid allesjäänud sünagoogid ja konfiskeerisid kogu nende vara – raamatud ja Toora kirjarullid. Nad leidsid kohti, kus juudid salaja palvetama kogunesid. Nad hakkasid kinni pidama nii neid, kellega nad koos palvetasid, kui ka neid, kes aitasid neid rühmitusi korraldada.
Kui ma poleks juut, usuksin ma ehk isegi selliseid süüdistusi: fakte, nimesid, tõendeid on nii palju ja mis kõige tähtsam – kõik… tunnistasid! Me saame aru, et süüdistused võivad olla fabritseeritud, aga mitte sellisel määral!
Kord paranduskoloonias, kus ma olin, küsis üks juudi vang minult: “Itzhak, miks juudi professorid nii vastikut asja tegid?” Ütlesin, et minu arvates on see kõik vale. Ta oli nördinud: “Ma usun kõike, mida sa räägid. Ainult mitte seda, et see on vale.”
Kõikjale laagrisse oli riputatud värvilisi pilte risti tõmmatud köitele. Piltidel oli kujutatud valgetes kitlites ja professorihabemega arste, kes hoiavad last visalt kinni. Veri voolab. All on allkiri: “Tapjaarstid.” Kui ma leidsin end nende “kunstide” lähedal, hüüdsid nad mulle kindlasti: “Noh, Abraša, mida teie arstid meie lastega teevad?”
Mõnikord tulid vangide juurde väljaspool vanglat sugulased pakkidega külla, tavaliselt inimesed Kaasani lähedal asuvatest küladest. Mäletan, kuidas üks kena kuueteistaastane tüdruk rääkis oma vennale, et nende kohalik juudi lastearst poos end üles pärast seda, kui suri kolmkümmend viis last, kellele see naine oli süste teinud. Üks poiss tõi vennale paki ja rääkis muuhulgas, et kuus juudi inseneri on tabatud põllumajandusmasinate tehase õhkimiselt. Kui püüdsin kahtlust väljendada, ründasid kõik mind: “Kas inimesed hakkaksid sellist asja välja mõtlema?” Oli tunda, et külade elanikud on valmis “rahvavaenlased” tükkideks rebima. Niipea kui üks juut laagris teisele lähenes, kuulsid nad kohe: “Noh, “Joint” käib juba täie hooga.” Ja “Jointi” – puudustkannatavate juutide abistamise ühingu – kohta teatasid nad kõike: see saadab koos pakkidega Colorado kartulimardikaid Nõukogude Liitu ning värbab spioone ja saboteerijaid…
Pidevalt levisid kuulujutud sellest, mis said hiljem kinnitust, et valmistutakse kõigi juutide sundasustamiseks: osa Verhojanski oblastisse, kus temperatuur langes miinus kuuekümne kaheksa kraadini, ja osa Kaug-Itta. Kõikides asutustes olid juutide isiklikud asjaajamised juba edasi lükatud. Neid ootasid ees spetsiaalselt ehitatud kasarmud. ÜRO küsis Võšinskilt isegi, miks nad kasarmuid ehitavad, kuid ta ei vastanud neile kunagi. Plaanis oli anda rahvale võimalus “vaenlastele kätte maksta” tee peal ja peatustes. Umbes pooled neist plaaniti kohale toimetada ja ülejäänud teel hävitada. Üks juut, endine kolonel Lebedev, kes praegu elab Jeruusalemmas, rääkis mulle, et ta pidi Vilniuses sõjaväelaste korterite pärast vaeva nägema. Linnavolikogu, kes ei teadnud, et ta on juut, ütles talle, et paljud korterid vabanevad peagi, kuna ebasoovitavad elemendid tõstetakse välja. Ta nägi ronge, mis olid nende “ebasoovitavate elementide” välja saatmiseks ette valmistatud. Juudid tundsid, et midagi kohutavat on juhtumas…
Kuulus Moskva advokaat Yakov Aizenshtat kirjutas oma raamatus “Stalin valmistas ette juutide genotsiidi” (Jeruusalemm, 1994), viidates objektiivsele dokumentaalsele teabele, mille esitas endine riigi julgeolekuasutuse ja NLKP Keskkomitee aparaadi töötaja N.N. Poljakova (enne oma surma otsustas pikka aega raskelt haige olnud Poljakova rääkida talle teadaolevatest faktidest):
“Otsuse nõukogude juutide täieliku väljasaatmise kohta tegi Stalin 40ndate lõpus – 50ndate alguses. Selle aktsiooni juhtimiseks loodi küüditamiskomisjon, mis allus ainult Stalinile. Stalin määras küüditamiskomisjoni esimeheks M. A. Suslovi ja sekretär – N.N. Poljakova. Küüditatute majutamiseks Birobidžani ja mujale ehitati kiiresti koonduslaagritega sarnased kasarmukompleksid ning vastavad territooriumid jagati suletud ja salajasteks tsoonideks. Samal ajal koostati kogu riigis (personaliosakondade kaupa – töökohas, majahalduse järgi – elukohas) kõigi juudi rahvusest isikute nimekirjad, et mitte keegi välja ei jääks. Nimekirju oli kahte tüüpi – puhtaverelistele juutidele ja segaverelistele. Küüditamine pidi toimuma kahes etapis: esimestena tõupuhtad, hiljem segaverelised…”
Nagu N.N. Poljakova tunnistas pidi küüditamine toimuma 1953. aasta veebruari teisel poolel. Kuid tekkis viivitus ja selle põhjuseks ei olnud koonduslaagrid (kasarmud ei olnud veel täiesti valmis, kuid see ei häirinud kedagi), vaid nimekirjade koostamine. Seetõttu seadis Stalin ranged tähtajad: kohtuprotsess arstide üle oli viiendal-seitsmendal märtsil, hukkamine aga üheteistkümnendal või kaheteistkümnendal märtsil.
Kõik raudteed pandi valvesse…
Oli juba otsustatud, kes sureb “rahva viha” läbi, kes saab juudi kollektsionääride kogud, kellele vabanevad korterid…
Endine NSVL Ministrite Nõukogu esimees N.A. Bulganin kinnitas, et kohtuprotsess arstide üle lõppevad surmaotsustega ning doumendid kõigi juutide Siberisse ja Kaug-Itta küüditamiseks on valmis.
Kohtuprotsess “tapjaarstide” üle oli kavandatud 6. märtsile. Süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja süüdistused tõendati. Arstid poodakse üles Punasel väljakul. Elanikkond avaldab vägivaldselt oma nördimust – ja juutide küüditamismasin hakkab tööle. Ja äkki – Stalini surm 5. märtsil! NSV Liidu uued juhid ei teadnud, mida teha ja umbes kahe-kolme nädala pärast tunnistas NSV Liidu Kommunistlik Partei esimest korda oma ajaloos, et on teinud vea!
Ma mäletan neid päevi. Puurimi püha langes 1953.a. kahekümne kaheksandale veebruarile; oli laupäeva õhtu. Kogusin kokku kõik, keda suutsin, ja õhtul, pärast loendust, umbes kella seitsme ajal, hakkasin oma sõnadega juudivangidele Estri kirjarulli ümber jutustama. Inimesed kuulasid tähelepanelikult lugu Mordokaist ja Haamanist, Ahashverosist ja Esterist. Ma ütlesin, et juudid lubasid meeles pidada ja tähistada Puurimi kui suurt püha, et need päevad ei unune iial ja mälestus sellest, et Kõigevägevam kaitseb oma rahvast jääb elavaks kõigis põlvkondades.
Ja äkki ründas mind üks kuulajatest, Aizik Mironovitš:
– Milliseid maisese (muinasjutte) sa meile räägid? Kus on sinu Kõigeväeline? Natuke veel – ja Nõukogude Liidu juutidest jääb ainult tolm järgi! Arstid tunnistasid end süüdi. Kasarmud on ehitatud. Palju rahvast on arreteeritud. Kes seda kõike peatab?”
“Ära kiirusta leinama,” vastasin talle. «Muidugi on meie olukord väga raske, kuid Haamanil õnnestus samuti saata korraldused juutide hävitamiseks saja kahekümne seitsmesse piirkonda.”
“Millega sa seda võrdled! Kas mingi hamaan või Stalin! Kõik, mida Stalin plaanis, see sai ka teoks. Ta tappis miljoneid inimesi, viis läbi kollektiviseerimise ja suutis kõik Venemaa mehed orjadeks muuta. Ja mida ta aastal 1937 tegi? Hävitas kõige andekamad ja pühendunumad kommunistid, usujuhid, rabid ja lihtsalt süütud inimesed, kes ei teadnud poliitikast midagi – umbes kaheksateist miljonit. Ta võitis sõja ja pärast sõda ajas ta nii palju inimesi välja! Krimmitatarlased näiteks…”
Ma vastasin:
“See läks läbi talupoegadega, see läks läbi tatarlastega, kuid juutidega see läbi ei lähe. Kõik on Kõigevägevama kätes, “Iisraeli valvur ei tuku ega jää magama”. Stalin pole midagi muud kui inimene – basar va-dam! ”
“Aga ta on tugev kui raud, kuigi ta on juba seitsekümmend kolm!”
“Me ei tea, mis juhtub basar vadamiga poole tunni pärast.”
Aizik Mironovitš sülitas ja lahkus. Järgmisel päeval otsis ta mind kogu laagrist taga.
“Kuule, Itzhak, sa ütlesid seda hästi: “Me ei tea, mis saab Basar Vadamiga poole tunni pärast.” Üks vabakutseline insener kuulis Saksa raadiost, et ööl vastu kahekümne kaheksandat veebruari esimesel märtsil kell 20:23 tabas Stalinit ajuverejooks ja ta kaotas kõne. Arstide sõnul on ta surmale lähedal. Aga Puurimi loo jutustamise sa lõpetasid kell 19:50, täpselt pool tundi enne! Ma ei unusta seda kunagi!”
Ta pole tõesti seda unustanud. Pärast kõiki probleeme tuli Aizik Iisraeli ja asus elama Nahariyasse. Kohtusime kord juhuslikult Jeruusalemmas ja ta rääkis mulle, kuidas talle pakuti tööd sellisesse kohta, kus oli vaja šabatit rikkuda. Aizik keeldus vaatamata heldele lubadusele.
Niipea kui kuulsin, et Stalin on raskelt haige, hakkasin kohe psalme lugema, et tema lõpp kiiremini kätte tuleks. Lugesin neid kolm päeva järjest, päeval ja öösel, ja lõpetasin alles siis, kui sain teada, et kurikael pole enam elus.
Allikas: Breslev Israel
Ajal, milles me praegu elame, kahe püha – Puurim Katani ja Puurim Gadoli – vahelisel ajal, tuleb Estri .....
Piibel on Jumala Sõna. Ja suurepärane kirjandusteos. Pühakiri on täis põnevaid lugusid, intriige ja olulisi tegelasi. Kuid just .....
Me võime Estri raamatust õppida palju õppetunde, mis tugevdavad meie osadust Issandaga. Lubage mul soovitada neist vaid kolme: .....
Mis on neil kolmel inimesel ja ühel terroriorganisatsioonil ühist peale selle, et kõik need sõnad algavad h-tähega? H-täht .....
Ole õnnelik, see on Adar! Ole õnnelik, see on Adar! Sünagoogides kogu maailmas tähistati Rosh Chodesh Adar I .....
Pealkirja arvestades säilitab raamat "The Great Dechurching" ("Suur kogudusest taganemine")üllatavalt optimistliku tooni. Autorite Jim Davise ja Michael Grahami .....
Minu juurde tuli üks naine koos mehega ja naine ütles, et minevikus oli ta olnud iluduskuninganna. Ta ootas, .....
Estri raamatust loeme, et pärast Haamani käskkirja, et 13. adari päeval võidi impeeriumi kõikidel aladel juutide vastu üles .....
Paljud inimesed kasutavad sõna "tervis" valesti. Nad seostavad seda – ja Google aitab neid selles palju – trendikate .....
Iisraeli vastu suunatud vaenu kihutamine ja verelaim meedias ei ole midagi uut, kuid meie jaoks Iisraelis oli äärmiselt .....