Minu pulmale eelnenud kuudel nägin korduvalt ühte ja sama unenägu. See oli õudusunenägu, tegelikult. Kuigi ma nägin omajagu unenägusid sellest, et mu kleit ei istunud või unustasin mõne olulise detaili lõpule viia, oli see, mis mind kummitas, palju süngem. Nägin regulaarselt unes, et mu kihlatuga juhtub midagi. Ärkasin üles mõttega, et mees, keda ma nii sügavalt armastasin, kas sureb traagiliselt või jätab mu kellegi teise pärast maha. Kui jagasin oma hirme kalli sõbrannaga, kes oli minust kauem abielus olnud, ütles ta need julgustavad sõnad:
“Iga kord, kui avad oma südame armastusele nagu praegu, avad oma südame rohkematele haiget saamistele ja valudele. Sinu süda on haavatavam, kuid armastus on seda väärt.”
Neli aastat on möödunud ja olen nüüd kaksikute ema. Nagu paljud teised lapseootel ja värsked emad, võitlen ka mina näriva hirmuga, et minu beebidega juhtub midagi traagilist. Ja minu kõige hirmutavamatel päevadel meenuvad mulle need mu sõbra targad sõnad – armastada tähendab olla haavatav.
See ei ole uus kontseptsioon. C. S. Lewis sai sellest hästi aru. Raamatus “The Four Loves” kirjutab ta:
“Turvalist investeeringut pole. Üldse armastada tähendab olla haavatav. Armasta kõike ja su süda on kindlasti väändunud ja võib-olla ka murtud. Kui soovid olla kindel, et see jääb terveks, ei peaks sa oma südant andma kellelegi, isegi mitte loomale. Mähi see ettevaatlikult hobidesse ja väikestesse luksusesemetesse; väldi kõiki takerdusi; lukusta see turvaliselt oma isekuse kirstu. Kuid selles puusärgis – turvalises, pimedas, liikumatult, õhuta – see muutub. See ei purune; see muutub purunematuks, läbimatuks ja lunastamatuks. Tragöödia või vähemalt tragöödiaohu alternatiiv on hukatus. Ainus koht väljaspool taevast, kus võid olla täiesti kaitstud kõigi armastuse ohtude ja häirete eest, on põrgu.”
Lewise ja meie jaoks tähendab armastus oma südame avamist valule ja kurbusele. Aga see ongi asja mõte. Ainus alternatiiv oleks elada ilma armastuseta – olla igavesti üksi. Kuid sügaval oma hinges teame, et meid pole loodud selliselt üksildaselt eksisteerima.
Meid on loodud armastama
Jumal ei loonud meid olema tühjad tunnetest ja emotsioonidest. Meid loodi armastama ja olema armastatud. Seetõttu on üksinduse valu sageli liiga suur, et seda taluda. Loomulikult soovime kaaslast, kiindumust ja osadust. Kõik see nõuab oma hinge avamist teistele, muutes meid seeläbi vastuvõtlikuks suhtevalule. Ometi teeme seda niikuinii, sest sügaval sisimas teame, et oleme loodud enamaks kui üksildaseks eksisteerimiseks.
Kui Jumal Aadama lõi, teatas ta, et tal ei ole hea üksi olla (1Ms 2:18). Olla loodud Jumala näo järgi tähendab soovida osadust. Isa, Poeg ja Püha Vaim on kogu igaviku nautinud täiuslikku armastust ja osadust, mida meiegi jumaliku kuju kandjatena ihaldame. Aadamal ei olnud hea üksi olla, sest Kolmainsus pole üksi.
Kuid kiire ringi vaatamine tuletab meile meelde, et midagi on traagiliselt valesti.
Purustatud maailma reaalsus
Teise armastamine ei taga lõputut õnne. Abikaasad valmistavad meile pettumuse. Sõbrad reedavad meid. Lapsed mässavad meie vastu. Pereliikmed surevad ja lahkuvad meie hulgast.
Elisabeth Elliot teadis meist enamikest paremini, mida tähendab armastada ja kaotada. Raamatus „Üksinduse tee“ kirjutab ta: „Armastada tähendab avada end kannatustele. Kas paneme siis oma uksed armastusele kinni ja oleme turvaliselt? See on tõesti ainus alternatiiv. Enda lukustamine ja mitte kunagi teise inimesega silmitsi seismine ei paranda aga seda, mis meie hinges tegelikult toimub.”
Me ei saa kristlastena teeselda, et oleme patu, surma ja kurbuse laastamise suhtes immuunsed, samuti ei saa me taganeda kõigest, mis on seotud suhtega. Tegelikult suudavad kristlased ennastsalgavalt armastada rohkem kui teised, sest me teame, et see pole veel kõik.
Armastus ja rist
Kui otsustaksime armastada ainult haavatavuseta olukordades, siis ei armastaks me kunagi. Kusagil ei näe me seda selgemalt kui Kolgatal. Seal muutis Jumal, kes on armastus, end haavatavaks selliste patuste jaoks nagu sina ja mina. Ta koges suurimat kujuteldavat valu – oma ainsa Poja surma –, et saaksime koos temaga terveks saada.
Ema võib armastada läbi raskete raseduskuude ja piinavate sünnitustundide, sest ta teab, et valu lõpus tuleb ilmale laps, keda ta nii sügavalt armastab. Nii armastas ka Kristus risti süngeimatel hetkedel, sest Ta teadis, et lõpuks austatakse Teda ja Tema rahvas lunastatakse. Ta teadis rõõmu, mis ootab, kui Ta armastab lõpuni (Hb 12:2).
Kristlased võivad armastada samasuguse vabadusega. Kuigi tasuta armastust ei lubata, teame selle kõige sügavamat eesmärki. Meie südamed, mis on haavatavusele paljastatud, ei ole loo lõpp.
Autor Courtney Reissig / To Love Is to Be Vulnerable (thegospelcoalition.org)
Mul on mitu üksikut ja vallalist sõpra, kes vihkavad veebruari. Nad ei kingi sõbrapäeval kellelegi lilli ega kommi. .....
Päev pärast seda, kui Elisabeth Ellioti teine abikaasa, kes oli Gordon-Conwelli teoloogilise seminari professor, suri, kolis Gordon-Conwelli seminari .....
Ühel päeval palus väga pikkade juustega naine, et ta abikaasa ostaks talle kammi, et ta juuksed kasvaksid hästi .....
Kui me püüame päästa Jumala armastust, vähendades Jumala viha, vähendame lõpuks seda armastust, mida püüdsime päästa. Rist ei .....
1967.aasta suvel ilmus laul "All You Need Is Love" ja sellest sai kiiresti üks Beatlesi populaarseimaid hitte. Kuid .....
Olen tulemas välja jõhkralt raskest eluperioodist. Kuid isegi siis, kui tõusen tugevamalt jalgele kui varem, seisan endiselt silmitsi .....
See nädal on lõppemas ja see on olnud viljakas, sest autor ja esineja dr. Paul David Tripp asendab .....
""Sensuaalne armastus lakkab olemast kuratlik, kui ta lakkab olemast jumal." Kas pole see hästi öeldud? Nii paljud asjad .....
Egiptlane Mounir* elas hästi, kuid ta loobus isegi oma perekonnast selleks, et Jeesust järgida. Miks oli Piibli uurimine .....