Meie väga kallis sõber armastab juudi rahvast ja püüdis kirikus, kus ta käis, jagada messiaanlikku juudi nägemust. Pastor oli väga avatud ja lubas tal õpetada kõigi 3. Moosese 23. peatükis mainitud pühade päevade kohta. Tema õpetusi pühade päevade kohta kuulati hästi ja need võeti ilmselgelt hästi vastu. Mulle avaldas muljet, et sellised õpetused saavad nii positiivset vastukaja!
Siis saabus aukartuse päevade aeg. Mitte ühelgi – isegi mitte ainsal – neist inimestest ei olnud mingit huvi nende pühade tähistamise vastu. Ilmselgelt olid nad huvitatud nende päevade kohta õppimisest. Aga mis puudutab tegelikku “tegemist”, siis selle vastu neil huvi puudus.
Minu kogemus on olnud, et palju rohkem õpitakse praktika käigus. Näiteks võite minna neljaks aastaks “Pesapalliülikooli”, uurides usinalt raamatuid selle kohta, kuidas head pesapalli mängida. Aga kui Te tegelikult mitte kunagi väljakule pesapalli mängima ei pääseks, siis oleksite närune pesapallimängija.
See kehtib ka Pühakirja kohta. Me võime uurida Toorat,[1] kuid kui me tegelikult ei järgi neid juhiseid, mis Jumal on meile oma Sõnas andnud, siis ei õpi me kunagi kõike seda, mis Jumalal meie jaoks on. Kui hakkasin tegelikult mitzvottidele [2] kuuletuma, hakkasin rohkem õppima sellest, mida Jumal mulle õpetada üritas. Miks peaks Ta Teile rohkem õpetama, kui Te ei allu sellele, mida Ta Teile juba on õpetanud?
3. Moosese 23. peatüki pühad päevad on Jumala jumalikud kohtumised. On huvitav, et paljud on väga hoolsad selles, et jõuda õigeaegselt oma arsti või hambaarsti vastuvõtule. Kuid Jumalal on oma kohtumiste kalender, millal Ta soovib oma rahvaga kohtuda. Kui olete juut, siis olete “Tema rahvas”. Samuti, kui olete vastu võtnud Ješua[3] oma Messia ja Päästjana, siis olete ka “Tema rahvas”. Teid on poogitud juudi õlipuusse, mida kirjeldas Rav Sha’ul (Paulus) Roomlastele 11:17–24. Sellisena ei ole Teid enam „Iisraeli kodakondsusest [4] välja jäetud”, millest Rav Sha’ul meile Efeslastele 2:11–13 räägib. Iisraeli “kodanikena” peaksime järgima Iisraeli seadusi, st. juhiseid, mis sisalduvad Tooras.[5]
Oleme näinud raamatuid selliste pealkirjadega nagu “Iisraeli pühad”. Kristlased võivad selliseid raamatuid nautida, sest need on mõeldud õppetundide andmiseks pühade päevade kohta, kuid tegelikult neis ei eeldata, et keegi neid päevi peab või tähistab. Kuid Pühakirja järgi ei nimetata neid päevi “Iisraeli pühadeks”. Inglise keelses King James tõlkes nimetatakse, 3. Moosese 23:2, neid „ISSANDA pühadeks”, mitte „Iisraeli pühadeks.” Algses heebrea keeles nimetatakse neid “Mo’edei YHWH”. “Mo’ed” on määratud aeg.
Olen kuulnud, et kristlased ütlevad, et nad järgivad käske, mida mainitakse Uues Testamendis, või käske, mis tulid enne Moosest, see tähendab “enne Seadust”. See on tüüpiline dispensatsiooniteoloogia (ajaloo jagamine erinevatesse ajajärkudesse) ja väga kehv teoloogia. Kuid nad ei tea, et mo’edim (“pühad” või “määratud ajad”) anti meile ammu enne Moosest, isegi ammu enne juute! Tegelikult asutati mo’edim juba enne, kui oli olemas inimesi, kes neile kuuletuksid! Esmakordselt mainiti mo’edimi kirjakohas 1. Moosese 1:14, kus Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need hooaegu, päevi ja aastaid.” Selles salmis on kasutatud mõistet “mo’edim”. Kuid KJV tõlgib “mo’edim” ekslikult kui “hooaeg”. Kahjuks peetakse KJV-d nii tähtsaks, et enamik edukaid ingliskeelseid tõlkeid kordab samu vigu, mis on KJV-s. Ma ei vali King Jamesi versiooni. See on päris hea tõlge. Kuid see pole täiuslik! Oleks tore, kui järgnevad tõlked vähemalt üritaksid selliseid vigu kõrvaldada.
Püüan sellega öelda seda, et isegi need, kes peavad kinni dispensatsiooniteoloogiast, võiksid kaaluda JHWH pühade pidamist, sest moedimi mainitakse esmakordselt 1. Moosese 1:14, mis oli “enne Seadust”. Tunnistan, et mul on dispensatsiooniteoloogiaga suuri probleeme. Üks suuremaid vigu on see, et see põhimõtteliselt “vabastab” seadusest. Uuem Testament annab aga patu kohta väga huvitava definitsiooni: “Igaüks, kes pattu teeb, rikub ka Seadust, sest patt on Seaduse (st Toora) rikkumine.” [6] Seda ütles Yochanan (John), mitte mina! Ma olen lihtsalt sõnumitooja. Need, kes väidavad, et usuvad Piiblit, peaksid neid asju tähele panema.
Samuti peaksid nad tähele panema Ješua enda sõnu kirjakohas Matteuse 5:17–19. Ješua ise ütleb: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.”
Kristlane Paulus või variser Rav Sha’ul?
Muidugi on meil mõned, kes tunnistavad, et Ješua oli väga suur “Toora pooldaja”, kuid siis tuli “kristlane Paulus” ja kaotas Toora ettekirjutused. Kristlane Paulus oli tegelikult „variser Rav Sha’ul” (Ap 23:6).[7] Pauluse kirjutiste mõistmiseks peab Teil olema juudi mõtteviis ja Te peate mõistma Pühakirja (sealhulgas Uuemat Testamenti) juudi kondikavast lähtudes. Juutidel on oma dispensatsiooniteoloogia vorm. Ent kristluses asendavad järgnevad ajajärgud eelmisi ajajärke. Judaismis lisatakse eelmistele ajajärkudele järgnevad ajajärgud.
Mõned usklikud väidavad, et nad on “uue lepingu” kristlased, kes ei ole seotud Tanakhi (V.T.) “legalismiga”. Kuid sageli on nad täielikus teadmatuses sellest, mis on “Uus leping”! Jeremija 31:31-33 ütleb meile, et Uus leping on Jumala Toora, mis on kirjutatud meie südamesse! Need, kes keelduvad aktsepteerimast seda “Vana Testamendi” määratlust, peaksid tähele panema: seda lõiku korratakse ka Heebrealastele 8:8-10 ja 10:16. Te ei saa süüa sealihast sinki ja koorikloomi ega ignoreerida 3. Moosese 23. peatüki šabatit ja pühasid ning seejärel kuulutada, et olete “uue lepingu” kristlane! See naeruvääristab meile Jumala poolt antud uut lepingut.
Kõige esimene 3. Moosese 23. peatükis mainitud “pühadest” on šabat. Šabat on samuti enne “Seadust”, mis kehtestati loomise ajal seitsmenda loomise päevana. „Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” [8] Seega, kuna see on dispensatsiooniteoloogia järgi enne „Seadust”, siis peaksid kristlased pidama Šabatit. Siiski kehtestas Nikaia kirikukogu aastal 325 e.m.a “pühapäeva” (päikesekummardajate püha päeva) kristlaste püha päevana. Nikaia kirikukogu tähendas tegelikult roomakatoliikluse sündi. Me ei pea Nikaia kirikukogu mingilgi moel autoriteetseks. Protestantlik kristlus võttis aga püha päevana kasutusele pühapäeva ning omastas ka muud katoliku pühad, nagu lihavõtted ja jõulud. Nii katoliiklased kui protestandid on (enamasti) hüljanud Piibli šabati ja 3. Moosese 23. peatüki Piibli pühad.
Jom Kippur (lepituspäev)
Selle päeva kohta saame teada 3. Moosese 16. peatükist, mis kirjeldab, kuidas seda peeti Mishkani (kogudusetelgi) päevil, samuti Beit HaMikdashi (templi) ajal. See kirjeldus hõlmab ohverdusi, mida ei saa enam tuua seni, kuni Jeruusalemmas Har HaBayitil (Templimäel) ei ole altarit ega templit. See 16. peatüki kirjeldus puudutab peamiselt seda, kuidas kohenimid (“preestrid”) peavad rituaalseid tseremooniaid läbi viima. Selle peatüki kohta saate lugeda ka suurepäraseid kommentaare Heebrealastele 9. peatükist.
3. Moosese 23:26-32 on meil mõned juhised selle kohta, kuidas me ülejäänud saame seda püha päeva veel täna pidada:
“Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Aga kümnes päev selles seitsmendas kuus on lepituspäev (Yom HaKippurim); see olgu teile pühaks kokkutulekuks (mikra kodesh): alandage siis oma hinged ja ohverdage Issandale tuleohvreid! Sel päeval ärge tehke ühtegi tööd, sest see on teile lepituspäevaks, mil teie eest lepitust toimetatakse Issanda, teie Jumala ees! Jah, igaüks, kes sel päeval ennast ei alanda, hävitatagu oma rahva seast! Ja igaühe, kes sel päeval teeb mingit tööd, ma hävitan tema rahva seast! Ärge tehke siis ühtegi tööd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, kus te iganes asute! See olgu teile täielikuks hingamispäevaks ja hingede alandamiseks! Algusega kuu üheksanda päeva õhtul, õhtust õhtuni, pidage seda oma hingamispäeva!”
Salmides 28, 30, 31 ja 32 kästakse meil puhata ja tööst hoiduda. Tutvuge eelnevalt oma kalendritega ja andke tööandjale teada, et soovite eelseisvate usupühade pidamiseks puhkust. New Yorgi osariigis, kus meie elame, peavad tööandjad võimaldama töötajatel mõistlikel tingimustel šabatite ja pühade pidamist. Teil ei pruugi olla sama privileegi seal, kus Te elate. Siiski peaksite vähemalt proovima seda teha. Ma ei taha, et kedagi vallandatakse! Inimese vajadused ületavad Toora omad. Kui Teie tööandja või kool keeldub Teid sel päeval vabastamast, siis ärge võtke seda päeva vabaks. Samuti ärge lootke, et saate selle puhkepäeva eest palka, välja arvatud juhul, kui Teile on selleks otstarbeks eraldatud isiklikud või puhkusepäevad.
“Hinge alandamine”
Meil kästakse oma hinge alandada. Seda tõlgendatakse paastumisena. Seda näeme Psalmis 35:13b: „Ma alandasin oma hinge paastumisega.” Me näeme sama asja juhtumas Psalmis 69:10. Samuti loeme salmist Apostlite teod 27:9, et „paast oli juba möödas”. Kõik head kommentaaridega Piiblid viitavad väga õigesti sellele, et see on viide sügispaastule ehk Jom Kippurile. Seetõttu mõistetakse, et meie hinge vaevamine tähendab paastumist. Judaismis eeldatakse, et kõik need, kes on vanemad kui bar/bat mitzvah (13 ja vanemad), paastuvad Jom Kippuril, välja arvatud juhul, kui tervislikud põhjused ei lase meil paastuda. Püha algab seitsmenda kuu 9. päeval päikeseloojangul ja lõpeb päikeseloojangul 24 tundi hiljem, seitsmenda kuu 10. päeval. Pühas Piiblikalendris tähistatakse seda püha tavaliselt septembri lõpust oktoobri alguseni. Jesaja 58:6-12 loeme:
„Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest? Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle. Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb:„Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust. Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”,„teeradade käidavaks tegijaks.”
Judaismis on traditsiooniks teha just sel hooajal häid tegusid, eriti heategevuslikke tegusid. Raha, mille säästate, kui Te Jom Kippuril ei söö, saate kasutada näljaste toitmiseks.
Mikra Kodesh – Püha koosolek
Nagu kõik pühad (kaasa arvatud šabat), on Jom Kippur Mikra Kodesh, mis on õigesti tõlgitud kui “püha kokkutulek” või “püha kokkukutsumine”. Teisisõnu peaksime ideaalis kogunema selle päeva tähistamiseks teistega, kes samuti seda päeva tähistavad. Seda on lihtsam öelda kui teha. Mõned võivad elada piirkondades, kus keegi teine Piibli pühasid ei pea. Te teete, mis suudate! Kui ma asuksin piirkonnas, kus poleks messiaanlikke usklikke, läheksin pühade päevade tähistamiseks mittemessiaanlikusse sünagoogi, mida olen koos abikaasaga minevikus sageli teinud.
Kõiki neid pühi tuleb pidada “igaveste reeglitena teie põlvkondade kaupa kõigis teie eluruumides”. Me õpime seda 3. Moosese 23:14, 21, 31 ja 41. Olen kuulnud inimesi ütlemas: “Kas ma pean pidama Piibli pühasid?” Ei, Te ei pea midagi tegema! Teil on valida, kas kuuletuda Jumalale või Talle mitte kuuletuda. Siiski eelistaksin Talle kuuletuda ja õnnistusi lõigata, kui Talle mitte kuuletuda. Te teete, mida Te tahate. Ja kui Te usute Ješuasse, siis ma ei saa aru, miks Te ei taha Talle kuuletuda, tähistades päevi, mille Ta on eraldanud.
Elades nagu inglid
Kõik pühad on ajalooliselt olulised selleks, et meeles pidada asju, mida Jumal on minevikus Iisraeli heaks teinud, ja on meie jaoks täna tähendusrikkad ja tuleviku jaoks prohvetlikult olulised. Rabid ütlevad meile:
“Jom Kippuril elame nii, nagu inglid: hoidume söömisest, joomisest, abielusuhetest – isegi nahkjalatsite kandmisest. Kirjalik Toora ütleb meile, et me peame Jom Kippuril oma hinge vaevama ja Talmudis sisalduv suuline seadus selgitab täpselt, kuidas seda teha: nii nagu inglid ei söö ega joo ega armatse, ei tee ka seda meie.” [9]
See on huvitav! Rabi Ješua ütles sama: “Sest ülestõusmise ajal nad ei abiellu, vaid on nagu inglid taevas.” [10] Ješua ütles meile ka, et “taevariik ei ole söömine ega joomine”. Nii et rabidel on õigus! Kui me hoidume söömisest ja joogist ning abielusuhetest, siis elame nagu inglid! Samuti alistame oma keha oma vaimule! See on osa inimeseks olemisest. Loom ei tea, kuidas ennast keelata ega taha isegi seda teha. Meie aga salgame end meelega, et „vaevata oma hinge” ja tuua end Jumalale lähemale.
Nagu Roš Hašanah (Piibli järgi “Yom T’ru’ah”) puhul, on traditsiooniline Jom Kippuril valget kanda. See tuletab meile meelde Jesaja kirja pandud tõotust (1:18): “Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.”
Üldiselt väldime nahka või karusnahku. Huvitav on vaadata juute, kes kõnnivad Jom Kippuril sünagoogi, kõik kenasti ülikonnas ja lipsudes, aga tossud jalas!
See on viimane Yamim Nora’im (aukartuse päevad), kus juudid püüavad oma nimesid Sefer Chaimi (eluraamatusse) kirjutada, parandades meelt, palvetades ja tehes heategusid.
Heebrealastele 9. peatükist saame teada, et Ješua ostis juba meie lepituse. Kui me oleme “Ješuas”, siis on meie nimed juba Talle eluraamatus. Siiski näeme Jom Kippurit päevana, mil paastuda ja palvetada eelkõige Iisraeli päästepäeva eest, kuigi võime tõstatada ka muid vajadusi.
Prohvetlikult on kõigil pühadel päevadel oma täitumised. Pesach (paasapüha) ja Šavuot (nelipüha) on juba täidetud. Sügispühadel on tulevased prohvetlikud täitumised. Jom Kippur 3. Mooseses on Iisraeli riiklik lepituspäev. Prohvetlikult ootab see Sakariase kirjeldatud aega (12:10–13:1):
„Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaeblevad tema pärast, nagu kaeveldakse ainsa lapse pärast, ja nutavad tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast. Sel päeval on Jeruusalemmas niisama suur kaebamine, nagu oli Hadad-Rimmoni pärast Megiddo orus. Ja maa teeb kaebust, iga suguvõsa eraldi: Taaveti koja suguvõsaeraldi ja nende naised eraldi, Naatani koja suguvõsa eraldi ja nende naised eraldi, Leevi koja suguvõsa eraldi ja nende naised eraldi, simeilaste suguvõsa eraldi ja nende naised eraldi, kõik muud suguvõsad – iga suguvõsa eraldi ja nende naised eraldi. Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu.”
Võib-olla on see päev, millest Rav Sha’ul meile roomlastele 11:25-27 rääkis: „Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: „Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse. Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.”
Kummalisel kombel, kuigi see on Iisraeli riiklik päästepäev, loetakse traditsiooniliselt sünagoogis Jom Kippuri pärastlõunal Joona väikest “raamatut”. Joona oli vastumeelne prohvet, kes tõi kurjale Niineve linnale meeleparanduse. Me loeme seda raamatut kui tõendit selle kohta, et Jumal on kaastundlik kõigi oma loodute, sealhulgas loomade vastu (Joona 4:11). Ta otsis isegi üles need, kes olid sama patused kui Niineve inimesed. Jumal tahtis näha seda, et nad tulevad meeleparandusele. Kui nad aga keelduksid meelt parandamast, siis mõistetaks nende üle kohut nende pattude pärast. Jumal tahab, et ka Teie jõuaksite meeleparanduseni ja võtaksite vastu Ješua oma lepitusena.
[1] Toora tähendab sõna-sõnalt “juhiseid”. Kreeka Septuaginta tõlkis “Toora” kui “Nomos”, mis tähendab “seadust”. Võib-olla, kui mõiste “Toora” oleks õigesti tõlgitud, ei omaks see nii paljude kristlaste meelest nii negatiivset varjundit.
[2] “Käsud”.
[3] See tähendab, Jeesus.
[4] Kreeka keelne sõna on “politea”, mida tavaliselt tõlgitakse “kodakondsuseks”. Kuid selles ühes salmis muutsid King James Versiooni tõlkijad selle sõna tähenduse „rahvaste ühenduseks”. Ma ei nõustu nendega.
[5] See tähendab Piibli viite esimest raamatut.
[6] 1. Yochanan (Johannese 3:4).
[7] Samamoodi soovitame tungivalt paroodiaalbumit “Not One Jot or Tittle”, mis on saadaval saidilt WWW.FFOZ.ORG
[8] Bereisheet (1. Moosese raamat) 2:1-3.
[9] “Idioodi teejuht juudi spirituaalsuse ja müstika juurde,” Michael Levin, © 2002, lk. 243.
[10] Matteuse 22:30.
Autor: Rick Aharon Chaimberlin, Litt.D.
Allikas: The Divine Appointments (petahtikvah.com)
Jom Kippuril püüdlevad kõik lunastuse poole ja meil kästakse seda koos teha. Meie läänemaailm on keskendunud individualismile. Me .....
3.Moosese 1–15 kirjeldab sündmuste jada, mis meenutab maailma algset loomist ja pattulangemist. Koguduse telk ja selles toimuv kummardamine .....
Juudi kalendri kõige pühamal päeval Jom Kippuril ehk lepituspäeval on teed kogu Iisraelis vaiksed ja tühjad. Enamik inimesi .....
Lepituspäeval (Jom Kippur) tõi ülempreester ohvrivere kõige pühamasse. See päev tuletab meile meelde meie eest ohverdatud Messia vere .....
Kui 24. septembril 2023 päike loojub, siis hakkavad kogu maailma juudid tähistama moed (määratud aega) Yom Kippurit ehk .....
Jom Kippurit, juudi kalendri suuremate sügispühade reas teist, peetakse aasta kõige pühamaks päevaks. Paljud juudid, kes ei käi .....
Jom Kippur ehk Lunastuspäev on 10. Tišreil, mis tänavu satub 24. septembrile. See päev lõpetab 40päevase puhastumisprotsessi. Need .....
56 aastat tagasi oli maailm 1967. aasta Kuuepäevase sõja ajal tunnistajaks mitmetele erakordsetele sündmustele, mis muutsid ajaloo kulgu .....
Täna õhtul algab püha, Piibellik päev, mida tuntakse pasunate pühana. Algselt oli see piiblikalendri seitsmenda kuu esimene päev .....