Ühel päeval nutsin. Rääkisin Issandaga. Rääkisin talle sõjalisest rahuoperatsioonist, mida Putin Ukrainas korraldab.
Seal on kohutav! Tuhanded inimesed on tapetud! Kümned tuhanded! Suudate seda ettekujutada? Miljonid inimesed on põgenemas. Pole maju, leiba ega riideid. Häving, mida ei saa jutustada muinasjutus ega sulega kirja panna.
Noh, ma küsisin siis Issandalt, miks Putin tapab Ukrainat? Miks ta tapab tuhandeid inimesi?
Ja siin Issand hakkas naerma. Muidugi ajas see mind närvi. Isegi vihastas.
“Mis siin nii naljakas on?” pomisesin ebaviisakalt.
“Saad aru, vend,” ütles Issand mulle, “ta on galeeriori. Kas mäletad, kuidas ta uhkusega oma staatusest teatas?”
“Jah, ma mäletan.”
„Aga milline on orja roll? Kas ta on vaba? Ta teeb ju seda, mis talle ette on nähtud, neid ülesandeid, mis talle on ette antud, neid ta täidab. Kes talle neid ülesandeid annab? Teie ju annate. Ta rahuldab teie soovid. Ta teenib teid. Ja teie olete rahul! Te laulate juubeldades: “Oh, hästi tehtud!””
Ma peaaegu lämbusin. “Mismõttes meie? Kes need meie oleme?” Ma karjusin.
„Teie, see olete teie, kogu rahvas. Kõik koos ja igaüks eraldi. Lõppude lõpuks aplodeerite ja kiidate oma presidenti igal võimalikul viisil.”
Issand vaikis.
“Sa vaata rahulikult, teie Putin teeb ainult seda, mida te talle ette dikteerite. Teie ju nõudsite vabaduse tapmist. Teie kõik, teadlastest usujuhtideni, olete tapnud ja tapate vabadust. Isegi baptistid rõõmustavad, et Jehoova tunnistajad on vangi saadetud. Just teie tegite Putinist rahu režissööri, õhutades teda kõigi riikidega sõtta minema. Just teie kurvastasite NSV Liidu lagunemise pärast ja naersite põlglikult uute riikide üle. Teie tapsite Tšetšeenias. Siis te tapsite Gruusias. Nüüd tapate Ukrainat. Sajad tuhanded teist on tankides ja teevad kõikvõimalikes hävituslennukites linnu maatasa ja te tapate inimesi. Miljonid inimesed saadavad neile moona, põhjustades surma päeval ja öösel. Ja nüüd Ukrainast teile ei piisa, sest soovite kogu maailma vallutada. Aga Putin täidab ainult teie alatuid soove.”
Issand ohkas raskelt, peatus ja ütles kurvalt: “Seetõttu peate kõik koos Putiniga põrgusse minema. Ja Ma ei saa teid siin kuidagi aidata.”
Siin ma ohkasin. Vaikisin. Ja hakkasin nutma!
“Jumal! Sa tühistasid ju Niineve hävitamise. Sa päästsid Niineve! Kas saad Venemaa päästa?”
“Mina saan,” sosistas Issand, “Venemaa ei taha.”
“Venemaa, Venemaa, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!” (Matteuse 23:37).
Juri Sipko, RS EKP (Venemaa kristlike baptistide liidu) endine esimees.
Allikas: https://ieshua.org/yurij-sipko-gospodi-zachem-putin-ubivaet-ukrainu.htm
Hiljaaegu peaaegu, et roomasin Issanda ligi. Hing paelaga kaelas. Silmi pilgutamata hüüdsin vaimus Jumala poole. Isa, ma ütlen, .....
Iisrael on Jumala loodud. Ja pärast tuhandeid aastaid kestnud ekslemist ja kannatusi naasis Iisrael oma maale. Jumal teeb .....
"Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema .....
Palvetasin hiljuti. Variseri palvet. Rääkisin armastuse sõnu neile, kes Ukrainat hävitavad. No nagu peabki. Ma armastan vaenlasi. Muidugi .....
Mul oli kiire. Milleks? No millise? Selle riigi eest, kus sa elad. Ahh!!! Venemaa eest, see tähendab. Arusaadav. .....