Kui Jumalast sai paradiis minu jaoks

“Evangeelium ei ole viis inimeste taevasse toomiseks; see on viis, kuidas tuua inimesi Jumala juurde (tsitaat John Piperi raamatust “God Is the Good News”).

Sageli kirjeldavad inimesed oma elu pöördepunkte sõnadega: “See oli päev, mil Jumal pööras mu maailma pahupidi.” Nende nägemus iseendast, oma elust, suhetest ja ümbritsevast maailmast oli läbi teatud kogemuse, mingi vestluse, mingisuguse katsumuse järsult muutunud. Noh, kolledži teisel kursusel pööras Jumal paradiisi mõiste minu jaoks pea peale.

Kasvasin üles kristlikus kodus armastavate kristlastest vanematega ja olin ka ise kristlane õppides mitu aastat ülikoolis. Lugesin Piiblit ja palvetasin peaaegu iga päev. Käisin ustavas kirikus, mis jutlustas Piiblit ning mind ümbritsesid kogenud ja pühendunud kristlastest sõbrad. Pidasin isegi keskkooliõpilastele koosolekuid, jagasin neile evangeeliumi ja õpetasin neid usus. Ja siis, kord – ühe lausega – andis Jumal evangeeliumile minu jaoks ühtäkki uue tähenduse, lisades sinna uusi värve, uut väge ja rõõmu.

Ent selleks, et ma evangeeliumisse sügavamale sukelduksin, pidi Jumal enne minuga maadlema, kuid see oli kõige armsamat sorti võitlus ja magusaim noomitus. See lause tabas mind täiesti selgest taevast ja ei lahkunud enam kunagi mu mõtetest.

“Kristus ei surnud selleks, et andestuse saaksid need patused, kes hindavad siin maailmas midagi rohkem kui oma tähelepanu pööramine Jumalale ja Temast rõõmu tundmine. Paradiisis ei ole inimesi, kes rõõmustaksid isegi  siis, kui Kristust seal poleks. Hea Sõnum ei ole viis, kuidas inimesi taevasse tuua; see on viis, kuidas tuua inimesi Jumala juurde” (“God is the Good News”, 47).

Küsimus meie põlvkonnale

Hea Sõnum on viis, kuidas tuua inimesi Jumala juurde. Evangeelium on tee, mis juhatab mind Jumala juurde. See haruldane arusaam, oli ühtlasi nii muserdav kui ka virgutav. Muserdav, sest mõistsin, kui sügavalt olin eksinud. Virgutav, sest olin astunud maale, mida ei olnud kunagi varem näinud, sukeldusin ookeani, milles pole kunagi varem ujunud, maitsnud toitu, mida ei olnud kunagi varem maitsnud ja millest on saanud mu lemmiktoit.

Jumal ei ole ainult üks ja ainus tee taevasse; Tema on see, kes tekitab meis igatsuse paradiisi järel. Ta on võrratu toit. Ta on metsik ja imeline ookean. Ta on väljale peidetud varandus ja kallis pärl (Matteuse 13:44–46). John Piper rõhutab Jumala enda suurepärast kingitust tabava küsimusega:

“Meie põlvkonna ja iga põlvkonna jaoks on kõige olulisemaks küsimuseks: kui oleks olemas paradiis, kus ei ole haigusi, kus oleksid kõik teie sõbrad, kus oleksid kõik teie lemmiktoidud, kus saaksite teha kõike, mida soovite, tegeleda oma lemmik vaba aja tegevusega, kus oleks kõik kaunim, kui olete kunagi näinud, kõik füüsilised naudingud suurepäraemad kui ei kunagi varem, kus ei ole inimkonflikte ega looduskatastroofe, kas te saaksite olla paradiisis õnnelik ka siis, kui seal ei oleks Kristust? (“Jumal on hea sõnum”, 15)

Kas te saaksite?

Kas mina saaksin? See oli küsimus, mis pööras paradiisi mõiste minu jaoks pea peale. Kas ma saan olla õnnelik taevas ilma Kristuseta? Ja kui ei saa, siis kui Kristus ise teeb paradiisist tõesti igaviku, kuhu te tahate siseneda, siis miks ma ei ole pingutanud rohkem selle nimel, et Teda tunda ja Temast rõõmustada juba praegu maa peal?

Kes isikustab paradiisi?

„Evangeelium ei ole viis inimeste taevasse toomiseks; see on viis tuua inimesi Jumala juurde.” Aga mida Jumal ütleb? Kas Ta räägib samamoodi endast, evangeeliumist ja paradiisist?

Apostel Paulus teadis, et Jumal on evangeeliumi suurim kingitus. „Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõike ületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale...” (Filiplastele 3:7). Tõeline aare, mis on väärtuslikum kui miski muu, on Teda tunda, Teda omandada ja Temale kuuluda.

Miks Kristus ristil suri? Apostel Peetrus ütleb: “Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest...” (1. Peetruse 3:18). Ta kannatas, veritses ja suri mitte ainult selleks, et saaksime andestuse ja lunastuse põrgust, vaid ka selleks, et me võiksime leida Jumala. Patu halvim tagajärg ei ole tuli, vaid eraldatus Jumalast (2. Tessalooniklastele 1:9). Põrgu on valus ja õudne koht mitmel põhjusel, kuid eelkõige sellepärast, et see on Jumalast endast eraldatud. Neetud kogevad endiselt Jumala ligiolu (Ilmutuse 14:10), kuid Tema hirmutavas vihas, mitte armus ja rõõmus. Nad ei leia kunagi Jumalat.

Ometi laulavad lunastatud: “Ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm!” (Psalm 43:4). “Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti Su palge ees” (Psalm 16:11) – mitte ainult rõõm ja õnnistus Tema paremal käel või Tema ümber, kuid eelkõige rõõm Temas. Tema on rõõm. Tema on õndsus. Tema ligiolu on paradiis ja see on seda isegi siis, kui meilt võetaks ära kõik, mida me armastasime ja tahtsime.

Ja Kristuses me juba osaliselt kogeme seda ligiolu. Jah, meie järelejäänud patt ja selle tagajärjed segavad seda kogemust, kuid kui meie rõõmuks on Jumal, siis me maitseme juba nüüd tõelist rõõmu. Nüüd naudime igapäevaelu rõõme ja õndsust, mis kestab igavesti. Ja nii me palvetame, näiteks nagu psalm 42: “Nii nagu hirv ihkab veeojasid, nõnda ihkab mu hing Sind, Jumal!” – mitte vabastamise ega andeksandmise, tervendamise, varustuse, kergenduse ega lepituse, vaid Sinu järele – “Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele;” (Ps 42:1-2). Mitte nende heade ja imeliste kingituste pärast, mida Jumal annab, vaid parima kingituse pärast, kes Jumal on.

Uute taevaste paradiis

Paradiisi oodates ja igatsedes hoiavad paljud meist kinni sellistest lubadustest nagu Ilmutuse 21:4: „Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” Ei ole enam pisaraid, surma, leina, nuttu ega valu. Raske on ette kujutada õndsust, mis tuleneb sellest, et see kõik puudub – terve maailm ilma tumedate triipudeta.

Paradiisi ei määratle aga millegi puudumine; paradiisi määratleb kõikehõlmav ligiolu. Kui Jumal ise saab meie jaoks paradiisiks, siis tuleb salm 3 esiplaanile ja varjutab isegi 4. salmi hinnalised tõotused:

“Ja ma nägin uut taevast ja uut maad, sest endine taevas ja endine maa olid kadunud ja merd polnud enam…Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning Tema asub nende juurde elama ning nemad saavad Tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.”

Mis võiks olla parem kui maailm ilma patu, kurbuse ja surmata? Maailm Jumalaga. Jah, Ta kuivatab meie pisarad. Jah, Ta ravib meie haavad ja haigused. Jah, Ta teeb lõpuks lõpu sellele kohutavale vaenlasele ja surmale. Kuid need õnnistused, kuigi need on lõpmatult suured, on lombid võrreldes Tema omandamise ookeaniga ja meie kuulumisega Temale. Jumal, kes suudab pühkida iga pisara, on meie Jumal. Jumal, kes suudab ravida igasugust vähki, annab end meile – isegi meile. Jumal, kes suudab surnuid üles äratada ja surma võita, elab meiega ja meie jaoks igavesti.

Ärge laske kõigel, mida Jumal saab teie heaks teha, end nii pimestada, et te ei näe kõike, mida Ta saab teie jaoks olla. Ärge veetke nii palju aega lompides sulistades, et te ei näe kunagi ookeani. Ärge leppige millegagi, mida paradiisil on pakkuda, kui Tema ei ole teie tähelepanu keskpunktis.

Autor Marshall Segal / © 2022 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/kogda-sam-bog-stal-raem-dlya-menya.htm

Olge rahul kõigi raskuste ületamisega teel taevasse

Kuigi tee on teie ees ja võite soovi korral seda järgida, on see siiski tõusutee, mis on täis .....

Kui pole pühadust – ei saa taevasse: kuidas teada saada, kas usk on elus või surnud?

Keegi ei lähe taevasse, kui ta pole maa peal head teinud. Teisisõnu - Heebrealastele 12:14: on olemas "pühadus .....

Billy Graham: Taevas on minu kodu

Billy Graham on oma teenistuse aastate jooksul taevast rääkinud mitu korda. Osa tema mõtetest võib leida tema raamatust .....

C. S. Lewise viimased päevad

C.S. Lewis suri 22. novembril 1963, paar päeva enne oma 65. sünnipäeva. Me kipume nägema Lewise surma, suhteliselt .....

Epouranios * – εχηγεομαι – taevane, taevalik, vaimuvaldkond

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Greek Thoughts veebilehele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries .....

Kas Te solvate oma Päästja pruuti? Mida Jeesus oma kirikust arvab

"Kirik" on selline. "Kirik" on teistsugune. Üks viise, kuidas kristlased paljastavad oma väikese, peene ja nõrga nägemuse ülestõusnud .....

Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema (1. Mo 24:63)

Me oleksime paremad kristlased ja tegelikult me saavutaksime rohkem siis, kui me püüaksime vähem ja veedaksime rohkem aega .....