“Ma ei taha öelda, et olen täiuslik. Ma ei ole veel õppinud kõike, mida ma vajan, kuid jätkan tööd selle päeva poole, mil minust saab lõpuks see, milleks Kristus mind päästis ja see, kes Tema tahab, et ma oleksin. Ei, kallid vennad, ma pole veel see, kes peaksin olema” (Filiplastele 3:12-13, TLB tõlge)
Alandlikud inimesed on õnnelikud inimesed. Nad ei lõpeta kunagi kasvamist ja õppimist.
Piibel ütleb: „Uurige iseennast, et näha, kas te olete usus kindlad… Uurige end regulaarselt. Teil on vaja vahetuid tõendeid, mitte ainult kuulujutte sellest, et Jeesus Kristus on teie sees. Vaadake seda. Kui te katsumuses läbi kukute, siis võtke midagi ette” (2. Korintlastele 13:5–9, The Message tõlge).
Kas te uurite end regulaarselt? Proovige seda: ärgake üles iga päev ja küsige Jumalalt: „Mille kallal ma täna töötama pean?” See nõuab alandlikkust, kuid see on harjumus, mis viib õnneni.
Paulus teadis alandliku kasvu ja õppimise tähtsust. Filiplastele 3:12–13 kirjutas ta:
“Ma ei taha öelda, et olen täiuslik. Ma ei ole veel õppinud kõike, mida ma vajan, kuid jätkan tööd päeva poole, mil minust saab lõpuks see, milleks Kristus mind päästis ja kes Ta tahab, et ma oleksin. Ei, kallid vennad, ma pole veel see, kes peaksin olema” (tõlgitud TLB-st).
Kui Paulus neid ridu kirjutas, oli ta vana mees Rooma vanglas. Ta oli oma elu lõpus. Ta oli uskumatult küps mees. Kuid ta ütleb, et ei arva, et on selle saavutanud. Kui kellelgi oleks õigus öelda: “Ma olen jõudnud teatud vaimsele tasemele”, siis oleks see õigus mehel, kes kirjutas nii palju Uue Testamendi kirju. Aga Paulus ütles: “Ei, ma pole veel selleni jõudnud. Ma kasvan, õpin ja muutun üha enam Kristuse sarnasemaks.”
Uhkus on lõks, mis nii sageli hoiab kristlasi Pauluse eeskuju järgimast ja Kristuses edasi kasvamast. Miks? Sest kui arvate, et olete selle saavutanud, siis ei pinguta te vaimselt küpsemaks saamise nimel. Alandlikkus seevastu toob õnne, sest see muudab teid õppimisvõimeliseks.
Õnn ja alandlikkus on omavahel seotud, sest panevad teid endalt küsima: „Kuidas ma saan olla parem abikaasa? Kuidas ma saan olla parim sõber? Kuidas saada paremaks bossiks? Kuidas ma saan olla parem Jeesuse järgija?” Kui te neid küsimusi endale ei esita, siis jääte paljust ilma, sest te ei kasva enam, aga Jumal lõi teid kasvama.
Astuge täna samm õnne poole, palvetades alandlikult Psalmi 139 sõnadega: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!”
Mõtiskluseks:
Kuidas olete viimase aasta jooksul vaimselt kasvanud? Milliseid kasvumärke võivad teised teie elus näha?
Miks on vaimse kasvu poole püüdlemisel väikese rühma toetus oluline?
Miks on õpetatava vaimuga inimesed õnnelikumad?
Postitas Rick Warren / pastorrick.com
Allikas: https://ieshua.org/schaste-i-humility-nerazryvno-svyazany.htm