Perekond Tanakhis (Vanas Testamendis)
Perekonda tähistav heebrea keelne sõna nii Piiblis kui ka tänapäeva heebrea keeles on מִשפָּחָה/mishpacha. Kuid mishpachah tähendab enamat kui lihtsalt Teie otseseid veresugulasi. See võib viidata klannile ja isegi sama usu või päritoluga seotud inimestele.
Perekonnale mõeldes võivad esile kerkida meeldivad mälestused, näiteks üksteisega kohtumine erilistel hetkedel. Või isegi igapäevased asjad, mida teevad paremaks need, kes tunnevad sind esimesest päevast peale.
Perekonna nüansid
Kuid idee perekonnast võib olla ka valus. Seda võib seostada murtud lubaduste, lahutuse, truudusetuse, õdede-vendade rivaalitsemise, konfliktide ning vaidlustega sünni ja pärimise üle.
Mõned meist on kogenud abieluõndsust, teised aga südamevalu. Enamikule meist on aga tuttav midagi vahepealset. Kummalise kokkusattumusega on Piiblis maalitud pilt perekonnast samuti enamasti midagi vahepealset. On armastust ja ohverdamist, aga on ka armukadedust ja reetmist.
Piibli perekonnaportree
Piibli näited perekonnast annavad meile rikkaliku pildi sellest, milline perekond võib välja näha. Aga mida tahab Jumal meile perekonna idee kaudu näidata?
Esimene asi, mida tuleb meeles pidada, kui avastame heebrea sõna mishpachah tähenduse sügavuse, on see, et Jumal on selle asutaja ja suurim kaitsja. Ta lõi inimesega esimese suhte ja julgustas inimest looma suhteid kellegi teisega. Ta tahtis, et kaks inimest looks pere.
Esimene perekond maa peal
Aadamas ja Eevas näeme Piiblis esimest abielu ja esimest inimperet. Jumal kõndis nendega aias (1. Moosese 3:8). Jumal ei olnud rahul ainult loomisega, vaid Ta tahtis, et Aadam ja Eeva – ja nende järeltulijad – täidaksid maa ja paljuneksid.
Aadamat ja Eevat kui meest ja naist ühendab leping. Aadam ja Eeva loodi Jumala näo järgi, kuid nad erinevad teineteisest radikaalselt oma „teispoolsuse” poolest. Ja ometi said nad üheks.
Perekond, abielu ja Jumal
Jumal lõi abielu ja perekonna, et Teda ülistada. Kuidas? See esimene mishpachah Piiblis on selle imeline meeldetuletus. Neil olid omavahelised suhted, kuid nad sõltusid ikkagi Jumalast. Ja nende jaoks tähendas pere kasvatamine Jumalale kuuletumist!
Ja kui Jumal otsustas sõlmida lepingu inimkonnaga, tegi Ta seda ka mehe ja tema perekonnaga. Jah, loomade lõikamine toimus ainult Jumala ja Aabrahami juuresolekul. Ehkki võib väita, et kuna Aabraham sel ajal magas, oli leping täielikult Jumala pärusmaa.
Kuid Jumala tõotused Aabrahamile olid tihedalt seotud Aabrahami naise Saaraga, nende poja Iisaki ja tema perekonnaga ning isegi nende pojapoja Jaakobi ja tema perega. See perekond Piiblis jätkab Jumala suurt kutsumust.
Kõik perekonnad on õnnistatud ühe kaudu
Jumal andis Aabrahamile (sel ajal oli tema nimi Aabram) suure tõotuse, mis on kirjas 1. Moosese 12:1-3:
„Mine omalt maalt,omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”
Aabraham sai käsu lahkuda tuttavast ümbrusest, oma maalt ja minna tundmatutesse maadesse. Ta ei teadnud oma sihtpunkti ja uskus, et Jumal näitab talle seda maad.
Talle lubati, et tema järeltulijaid on rohkem kui taevatähti (1. Moosese 15:5). Selle lubaduse täitmiseni kulus aastaid ja see ei läinud probleemideta. Saara plaanide tõttu sai Aabraham esmalt koos oma teenija Haagariga Ismaeli isaks. Jumal lubab nende eest hoolt kanda. Kuid nad ei ole lepingu saajad, mille Jumal sõlmis Aabrahamiga.
Mishpachah’ pärandi edasiandmine
Aabrahami poeg Iisak saab selle pärandi Saaralt. Seejärel annab ta selle edasi oma pojale Jaakobile.
Näib, et 1. Moosese 28:14-15 kordab Jumal Aabrahamile antud lubadust, kuid seekord annab Ta selle Jaakobile. Issand lubab talle, et tema järeltulijad on nagu maa liiv ja tema järeltulijate kaudu õnnistatakse kõiki rahvaid.
12 suguharu perekond
Jaakobist saab suureks kasvades Iisraeli kaheteistkümne suguharu isa. Neist ühe, Juuda, kaudu tuleb Messias põlvkondi hiljem, et õnnistada nende perekonda ja ka õnnistada kõiki maakera perekondi.
Jaakobi mishpacha lugu on täis kaunistamata detaile. Ja jälle näeme selles piibliperes kõiki võimalikke rikkumisi – erapooletust, rivaalitsemist, pettust ja isegi mõrvakatset. Ometi on Jumal ustav oma tõotusele Aabrahamile. Tema järglaste kaudu päästab Jumal maailma.
Sõna “mishpacha” heebrea kontekstis
Ühe juudi perekonna kaudu õnnistas Jumal kõiki maailma perekondi. Kuid juudi pered ise on üle maailma laiali.
Juudi rahvas oli igas põlvkonnas diasporaa kodu. Enne kui Aabraham sai Jumalalt maa kohta lubadusi, lahkus ta oma vanemate riigist ja asus elama uude kohta.
Jaakob ja tema pere reisisid samuti järgnedes oma pojale Joosepile, kelle jaoks Egiptusest sai sunnitud kodu. Seal oli palju juudi perekondi. Me mäletame loo ülejäänud osa – nende põgenemist Egiptusest ja rändamist läbi kõrbe.
Pärast märkimisväärset tõotatud maal veedetud aega sundisid tragöödiad taas juudi rahvast põgenema. Templi kaks hävitamist, Assüüria ja Babüloonia vangistus ning lõpuks Jeruusalemma hävitamine roomlaste poolt aastal 70 pKr. tähendab, et juudid teavad hästi, mis tunne on olla võõras võõral maal.
Juudi kogukond ja mishpachah
Pole üllatav, et juudi rahval on tugev kogukonnatunne kõikjal, kus nad ka poleks. Kellele poleks tuttav pilt Tevje ja tema perekonna elust juudi shtetle´is (väike juudi linn või küla Ida-Euroopas) populaarses muusikalis “Viiuldaja katusel”? Selles väikeses shtetle´is tunnevad kõik üksteist ja keegi pole võõras.
Mishpacha või jidiši keeles mishpuchah tähendab peamiselt perekonda, kuid võib viidata ka laiemale sõprade ja tuttavate kogukonnale, keda seovad ühised sidemed. Seda arusaama annab edasi ka jidiši sõna lantzmen.
Viimast kasutavad Ida-Euroopa juutidest immigrandid Ameerikas sageli kiindumust avaldava mõistena, kirjeldades neid, kes saabusid USA-sse samast Ida-Euroopa väikelinnast või shtetle´ist.
Juudi mishpachah üle maailma
Kui Ida-Euroopa juudid USA-sse sisse rändasid, säilis neil mishpachah tunne. Vana maailma ühendused kandusid uude ja paljud neist lähenesid New Yorgi Lower East Side’ile. Enamik neist elas kitsastes kortermajades, kus olid väikesed kitsad korterid.
Korterid olid nii kitsad, et sageli oli kuulda, kuidas naabrid kingad jalast võtsid, üks king teise järel. Sellest ka väljend: “Ootan, kuni teine king kukub.”
Ajal, mil erinevusi peeti ohuks, olid antisemiitlikud meeleolud tavalised. Just see julgustas juudi emigrante looma liite, mis põhinesid kaubandusel või oskustel, nagu rõivaste valmistamine, küpsetamine ja toiduvalmistamine, rääkimata teatud rabide ja õpetuste järgimisest.
Mitmekesisus perekonnas
Aja jooksul oleks ekslik vaadelda kogu juudi rahvast ja nende kultuuri kui monoliiti. Sõltuvalt konfessioonist, paikkonnast, keelest, kultuurist ja individuaalsetest eelistustest on palju variatsioone. Samuti oleks viga väita, et kõik kristlased mõtlevad ühtemoodi, käituvad ühtemoodi ja armastavad samu asju.
Siiski ei saa eitada ainulaadset sidet, kus inimesed saavad ühineda kõikjal maailmas, tuginedes ühistele traditsioonidele ja usule. Kristlased kogevad sugulustunnet, reisides erinevatesse riikidesse ja luues ühenduse Jeesusesse usklike kohalike rühmadega.
Samuti tunneb enamik juute oma mishpachah’d ära kogu maailmas.
Heebrea perekonna kui kogukonna mõistmine
1. Moosese 2:18 ütleb: „Inimesel ei ole hea üksi olla; Teeme temast talle sobiva abilise.”
Lugejad mõistavad seda 1. Moosese raamatu salmi enamasti abielust kõnelevana (ja õigustatult). Kuid see võib viidata ka teistele inimsuhetele. Jumal tahtis, et me oleksime üksteise kogukonnas, mitte üksildastel saartel. See on perekonna tõeline tähendus.
Mishpachah’sse poogitud
Me teame, et juudi rahvas, kes põlvnes Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist, on osa lepinguperekonnast. Kuid apostel Paulus ütleb meile ka seda, et paganatest usklikud on usu läbi poogitud Iisraeli loomulikku õlipuusse (Rm 11:17-24).
Omavaheliste suhete kaudu kogeme Jumala halastust, armastust, armu ja andestust meie jaoks. Apostel Paulus Rooma 12. peatükis julgustab usklikke üksteist armastama ja üksteisele kasu tooma:
“Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.” (Rm 12:4-5).
Kes on osa Jumala perekonnast?
Kes on siis osa Jumala perekonnast? Markuse 3:33-34 kirjeldab Jeesus oma mishpachat kui neid, kes täidavad Jumala tahet. Jeesus tunnistab, et mõnikord võib Jumala tahte täitmine põhjustada rahulolematust meie sugulastes, sõprades või ümbritsevas kogukonnas.
Me teame, kui tähtis on käsk: “Austa oma isa ja ema.” Kuid me teame ka seda, et me ei tohiks oma perest iidolit teha. See tähendab, et kui meie motivatsioon tuleneb hirmust inimeste, mitte Jumala ees, siis peame oma prioriteedid uuesti läbi vaatama.
Efeslastele 2:19 ütleb Paulus, et me oleme osa Jumala kojast, mis on ehitatud apostlite ja prohvetite vundamendile, mille peamiseks nurgakiviks on Kristus. Me ehitame seda koos meie keskel elava Püha Vaimu läbi.
Piibli perekondlike sidemete jõud
Püha Vaim lubab meil olla kannatlik ja olla üksteise peale ebaõnnestumiste korral armulised, rõõmustada koos rõõmustajatega ja nutta koos nutjatega – nendega, kes kuuluvad meie mishpachah’sse. Me ei saa armastada oma jõududega ja armastada ainult sellepärast, et Tema armastas meid esimesena.
“Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja see käsk on meil Temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!” (1Jh 4:18-21).
Jeesus jättis meile selle, mida tänapäeval üldiselt tuntakse meieisapalvena Matteuse 6:9-13: “Meie Isa, kes sa oled taevas…”. Juudid ja paganad, mehed ja naised, orjad ja vabad – me kõik oleme ühe Isa lapsed, kes meid kõiki lõi ja armastab meid võrdselt.
Isegi kui meil on erinevad rollid, peaks rahu meie erinevuste vahel tugevdama meie vastastikust sidet. Üksteisele andestamine ja vaenlaste armastamine on ohver, sest me loobume oma kaebustest armastuse ja ühtsuse nimel. Kristuses oleme me kõik üks mishpachah!
Autor – firmisrael.org
Allikas: https://ieshua.org/semya-na-ivrite-znachenie-slova-mishpaha.htm
Elus on teatud hetki, mille juhtumist me ei suuda uskuda, kuigi oleme neist juba ammu teadnud. Minu ja .....
Rääkisin hiljuti ühe noormehega ja ta esitas mulle väga ausa küsimuse. See on murettekitav, kui pereisa sellise küsimuse .....
Issand pani mulle südamesse kirjutada teest, mida mööda Ta mind on juhatanud, võib-olla on see kellelegi kasulik, aga .....
Pornograafia mõju abielule on üsna hävitav. Ja see traagiline nähtus on laialt levinud. Ph.D. Patrick Fagan on teinud .....
Küsimus: Miks kristlikud pered lahutavad? Miks on nendes peredes nii vähe õnne? Miks inimesed ei seisa oma armastuse .....
13.juunil 1525.a. abiellus endine munk, reformatsiooni algataja, igaveseks maailma muutnud Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga. Ja .....