Luuka evangeeliumi 21. peatükis räägib Jeshua oma jüngritele, mis juhtub:
„Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke, sest see kõik peab enne sündima, kuid lõpp ei ole veel niipea käes.” (Luuka 21:9).
Me elame selles ajas. Me ei kuule ainult sõdadest, me kuuleme sõjast. Ukrainas pole praktiliselt ühtegi sellist linna, kus sõda poleks kuulda olnud – plahvatuste ja laskudena. Kuid meid hoiatati juba 2000 aastat tagasi. Ja meile öeldi, et ärge kartke.
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga kui ma esimest korda evangeeliumi lugesin, sattusin just sellest hämmeldusse. Jeshua ütleb erinevatele kannatavatele inimestele, kes on meeleheitel, kellel on üks usk, võib-olla nõrk lootus Jumalale: “Ärge kartke, ainult uskuge.” Mõtlesin: “Kuidas te ei karda?” Naine, kes kannatas aastaid haiguse käes ja mida kauem ta arstiabi sai, seda hullemaks asi läks, lõpuks jõudis ta viimast jõudu kokku võttes kuidagi Tema juurde ja Ta ütleb: „Ära karda! Lihtsalt usu!”
Jumala usk kaitseb meid ja annab šalomi
Ma ei saanud siis aru, et kui inimene tuleb lootusega Issanda juurde, siis võib-olla pole tal tugevat usku, aga vähemalt on lootus, ootus, et kui see kohtumine toimub, siis teeb Issand ime – sellest Jumalale piisab. Eriti kui tegu pole inimesega, kes Teda tunneb. Ja kui see tähtis kohtumine toimub, võib öelda, et Issanda silmad kohtuvad otsiva inimese silmadega ja Issand annab edasi usuimpulsi. Ja inimene, kes Tema juurde tuleb, võib seda usku haarata suure Kuninga juuresolekul, kõige Issanda ligiolus. Ja selle usu kaudu alluda Tema võimule, Tema väele. See kohalolek haarab ta endasse ja hakkab teda täitma. Ja see üleloomulik ligiolu ise pigistab välja ja lihtsalt hajutab hirmud, kui inimene haarab kinni Jumala usust, mille Issand on talle Püha Vaimu poolt toonud.
Kui meil on selline kohtumine (nüüd nähtamatu Päästjaga) ja avame end veidi Tema voolavale Vaimule, siis tekitab Ta meis usku seestpoolt. Ja meie, keskendudes sellele usule, lubame Tal hajutada ja eemaldada kõik hirmud. Ja siis muutub ime lihtsaks ja normaalseks. Ime muutub Jumala ligiolu loomulikuks ilminguks.
Seetõttu ütles Mashiach: “Ära karda, vaid usu. Ära karda, vaid usu.” Ja siis, kui see on juba juhtunud, ütleb Ta: “Sinu usk on su päästnud.” On selge, et see oli Jumala usk, mille naine omaks võttis. Kuid just Jumala usk, kui see saab meie omaks, muudab iga ime lihtsaks ja loomulikuks.
Ja siin, Luuka 21:9, samasugune käsk või manitsus: “Ära kohku.” Kuidas saab mitte kohkuda, kui ümberringi käib sõda, kui kuuleme veelgi rohkem erinevatest sõjalistest eskalatsioonidest, mil sõjalised kuulujutud muutuvad päevast päeva, kui uudiseid on ridamisi ja pekstakse edasi Ukraina normaalsete usklike ajusid? Kuidas mitte alluda paanikale, õudusele ja hirmudele? See on sama!
See on võimalik, kui keskendume mitte uudistele, sõja kohutavatele asjaoludele, mitte traagilistele sündmustele, mitte kuulujuttudele, mis on õhus ja üksteise järel muudavad meid rahutuks, vaid sellele, kes alati, eile, täna ja igavesti püsib muutumatuna. Ta on alati seesama, Ta on alati Kuningate Kuningas, Ta on alati Isandate Isand, Ta on alati Maailma Valitseja, Ta on alati Adonai Šalom. Ja selle šalomi annab Ta oma lastele.
Kui me püüdleme Tema poole, kui me, erineval määral uskudes ja mõnel juhul vähemalt lootes, tuleme Tema juurde, tõstame oma pilgu Tema poole, siis Tema ligiolu, Tema shekinah’ katab meid nagu imeline soe magamiskott. Tundub, et see pole nii paks, aga väga soe ja kaitseb igasuguse külma eest. Ja selles Jumala ülikonnas, selles shekinah’s oleme eraldatud kõigest, mis toob õudust, hirmu, paanikat, kibestumist, lootusetust, meeleheidet, kahtlust, uskmatust ja pettumust.
Katsumused ja tagakiusamine kui Ješuast tunnistamise vahend
Ja siis Ta ütleb: “Kuid lõpp ei ole veel niipea käes” (Luuka 21:9). See on umbes sama, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis: “Kuid veel ei ole lõpp käes.”
„Siis ta ütles neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu. Tuleb suuri maavärinaid ning kohati näljahäda – nälg seal, nälg seal – ja katku – epideemia, teine epideemia, uus epideemia – ning hirmsaid ja suuri tunnustähti taevast.” (Luuka 21:10-11) .
Ilmutused võivad olla kohutavad neile, kes keskenduvad nähtustele. Aga kui me jätkame usus Issanda poole hoidmist, siis on kõik need õudused meist juba ette läinud.
„Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.” (Luuka 21:12).
Siin kirjeldab Ješua järjestikuseid tagakiusamise ja usklike tagakiusamise laineid. Esiteks puhtalt sisemine tagakiusamine, messiaanlike juutide, apostlite, nende jüngrite tagakiusamine. Juudi eliit kiusas taga neid, kes uskusid Ješuasse juudi rahva seas Jeruusalemmas, Juudamaal ja Galileas.
Ja siis: “Veetakse teid kuningate ja maavalitsejate ette Minu nime pärast.” – siin on lühidalt öeldud nende tagakiusamiste kohta, mis algavad paganlikes maades ja rahvastes. Ja see ei ole tagakiusamine mitte ainult juutide vastu, kes uskusid Ješuasse, vaid eriti kristlasteks saanud paganate vastu. Ja edasi öeldakse:
“See annab teile võimaluse tunnistamiseks.” (Luuka 21:13).
See on ainulaadne salm Luuka evangeeliumis! Selgub, et Issand kasutas ja kasutab ka edaspidi isegi kohutavat tagakiusamist usu pärast tunnistusena erinevatele inimestele – tunnistuseks tagakiusajatele, tunnistuseks vaatlejatele, tunnistuseks kõhklejatele, tunnistuseks usust taganejatele, tunnistuseks vendadele ja õdedele, kellel oli raske, kuid keda ei tugevdanud tagakiusamised ise, vaid see, kuidas tavalised Jumala lapsed, täidetud Jumala erakordse väega, need katsumused läbi elasid.
Kuid salm 13 võib viidata mitte ainult tagakiusamisele, vaid ka kõigele eelnevale. Ja sellised kohutavad katsumused nagu epideemiad, näljahädad, sisekonfliktid, looduskatastroofid – maavärinad ja nii edasi, ja muidugi sõjad, võivad olla Jumala õige lähenemine erinevatele inimkategooriatele tunnistuseks.
„Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta, sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.” (Luuka 21:14-15).
Mida ekstreemsem on aeg ja asjaolud, seda üleloomulikumalt on meis elav Püha Vaim valmis tegutsema ja seda kindlamalt peame Temale toetuma, seda vabamalt peame hoidma Jumalast kinni, usaldades Teda võõrastes oludes.
„Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata, ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Ent juuksekarvgi ei saa hukka teie peast.” (Luuka 21:16-18).
Jumala armust seda praegu ei juhtu. Praegu pole selleks õige aeg. See ei ole täielik tagakiusamine, mille kohta Ješua prohveteeris. Ja need rasked ajad, mida me üle elame, pole kaugeltki kõige raskemad ajad. „Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.” (Luuka 21:19). Ja see kehtib kõigi aegade kohta!
Ja veel pärast sõnu “aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal.” (Luuka 21:20), annab Ješua nõu, mis aitas Jeruusalemma juutide messiaanlikul kogukonnal põgeneda ümberpiiratud Jeruusalemmast, kui piiramine lõpetati ja enamik inimesi arvas, et nad on võitnud ja roomlased taganesid. Kuid messiaanlik juudi kogukond, kes mäletas Issanda ennustust, teadis, et nad peavad põgenema, kasutades seda lühikest perioodi ära. Ja olles relvastatud usuga Tema ettekuulutustesse ja tõotustesse, lahkusid nad Jeruusalemmast, ületasid Jordani ja asutasid teisel pool Jordanit Süürias esimese juutide messiaanliku liikumise.
Märgid, katastroofid ja hirmud – asjad, mis ei tohiks meid hirmutada
“Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast….” (Luuka 21:25).
Tahan öelda, et meeleheite vaim, segaduse vaim, hämmelduse vaim, tahtejõudu halvav vaim, vaim, mis hajutab tähelepanu ja justkui ajab mõtted segamini, see mõjutab nüüd Ukrainat. Eriti esimesel paaril nädalal oli see selgelt kogetav, kuid see leiab aset ka praegu. Ja me peame valvama ja mitte alla andma. Kõigil sellistel rasketel aegadel kasutab vaenlane neid asjaolusid selleks, et külvata meeleheidet, lootusetust, nõrgestada ja langetada meie käsi, nii et meie põlved ja käed muutuksid nõrkadeks.
Sõbrad, kui märkate end olemas selles meeleolus, selliseses olekus, ärge mingil juhul laske sellel mudasel veel end vallutada. Peatuge, võtke kasutusse see meelevald, mille Ješua teile andis. Võtke see meelevald oma mõtete, tunnete ja meeleolu üle. Tuju pole meie peremees. Meeleolu peaks meid teenima. Ja meil peaks olema meelevald meie meeleolu üle, mitte vastupidi. Kuid see kehtib ainult 97 protsendi ulatuses Jumala laste kohta. Ainult neil on selline jõud päriselt.
“Ja meri mühiseb ja raevutseb” (Luuka 21:25) – vene keelne tõlge.
Väga sageli on Piiblis meri selle maailma võrdpilt. Maailm teeb müra, sumiseb, möirgab, vihastab, ärritub, maised lained veerevad üksteise järel, põrkuvad, vaht tõuseb kõrgele, kuid see ei kehti meie kohta.
“Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.” (Luuka 21:26)
Leidsin internetist ühe hämmastava väite: “Kõige raskemini ravitav hirm, kõige raskem foobia, on hirm hirmu ees.” Siin on kirjutatud nii: inimesed surevad katastroofi ootuses. Kas arvate, et õudusfilmitööstuse populaarsus ja kasumlikkus on juhus? Inimese hinges on midagi, mis tõmbab selle poole, mis on kohutav. See pole lihtsalt loomulik, see on deemonlik ja see peab jääma meist, usklikest, kilomeetrite kaugusele.
Täiuslik lootus Issandale, kes tugevdab meid iga päev
“Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilves suure väe ja hiilgusega” (Luuka 21:27).
Selle salmi peamine tähendus seisneb selles, et kui see jõuab haripunkti, on see märk Messia auhiilguse tulekust. Teine tähendus: kui jääme ärkvele ja seisame vastu kõigile neile kiusatustele, survele, rõhumisele, rünnakutele, siis näeme oma vaimu ja südame uuendatud silmadega Inimese Poega tulevat suure hiilguse pilve peal.
Isegi enne, kui Ta naaseb, näeme Teda võidukalt tagasi tulemas ja lõplikult hajutamas igasugust pimedust ja löömas vaenlase armee riismeid. Kui me vaatamata kõigele, mis meie ümber toimub, ei anna hirmudele järele, lükkame need tagasi ja valime ainult usu, siis me näeme Teda. Meie süda näeb ja rõõmustab Tema viimase hiilgava võidu ja troonile tõusmise ootuses.
“Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28).
Tegelikult kutsutakse meid selleks üles iga päev. See ei ole religioosne rituaal ega liturgia, mida tuleb automaatselt korrata. Puudub automatism, tseremoniaalne rituaal, mis on fikseeritud iseendale ja mõnele välisele tegevusele, millel puudub sageli sisemine vaimne sisu. EI!
Seda saame teha Püha Vaimu kaudu, kes juhib meid iga päev uuel viisil, hoolimata selle maailma survest, mis on maailma vürsti võimu all. Vaatamata asjaoludele, vaatamata meie hinge nõrkustele ja puudustele, vaatamata loomulikult tekkivatele hirmudele, vaatamata hirmudele, mida deemonid meisse juurutada püüavad, hoolimata masendusest, piinlikkusest, pettumusest, segadusest, mõnest jamast, mis meid segadusse ajab, vaatamata konfliktidele inimestega, eriti usklikega.
Kui iga päev avatuses ja usalduses Jumala vastu mõistame, et üksinda ei suuda me midagi mõistlikku korda saata (me ei suuda võita ka kõige väiksemat deemonit, me ei suuda võita iseennast, me ei suuda end parandada), kuid koos Issandaga suudame kõike, siis tõuseme usust usku, lootusest uude lootusesse, jõust jõusse, tõstame silmad, käed ja südamed oma Päästja poole – siis saab Ta oma auhiilguses vaimselt nähtavaks. Ja see annab täiusliku lootuse.
Boris Grisenko, KEMO vanemrabi.
Allikas: https://ieshua.org/ne-uzhasajtes-pochemu-sejchas-vazhno-ne-poddavatsya-strahu.htm
Praegusel ajal tundub, et vähimgi arusaamatu olukord tähendab, et midagi kohutavat on toimumas või juhtumas. Seega, kui te .....
"Ei sa siis karda öö hirmu.." Psalm 91:5 Öö hirm. See järgmine lugu on suurepärane näide öö hirmust .....
Šalom kallis! Õnnistusi! Kui ilus on elu ja kõik, mis selles toimub, tekitab kas rõõmu või pettumust! Ja .....
Hirm tungib kogu loodu pooridesse, tapab initsiatiivi ja muudab oma ohvri süldiks. Hirm seob mõistuse, paneb suu lukku .....
Kaalul on vabadus, mida me kõik praegu kalliks peame. Oma südame alandamine Jumala ees päästab karistuskepi käest. Otsige .....
Minu silme all avanes kohutav vaatepilt ja mu kõige hullemad õudusunenäod ähvardasid reaalsuseks saada kui hoidsin süles oma, .....
Lugesin siin üks päev evangeeliumi! Imeilus raamat. Pühad apostlid kirjutasid. Issand ise ütles neile, mida ja kuidas kirjutada, .....
Mida tähendab "yira"? Heebreakeelne sõna, mida on Piiblis tõlgitud kui "aukartus", on יראה/yira. Sageli tõlgitakse seda sõna ka .....
Kui paljud meist teevad elus vigu ja kannatavad siis nende vigade käes. Ja nii juhtub, et meie sõbrad .....