Enne Jeruusalemma oli Hebron: kuningas Taaveti esimene pealinn

Hebron on uskumatu ajaloo, pärandi ja kuningliku hiilguse keskus. Tänapäeval on see paik tuntud konfliktide ja tülide kohana ja heidab varju linnale, mis peaks olema üks olulisemaid kohti, mida Iisraeli reisides külastada.

Hebron on endiselt iidse Iisraeli päritolu oluline osa, kuid võite üllatuda selle meeldivast tegelikkusest.

Lubaduste linn

Hebron oli koht, kus leidis aset palju aulisi kohtumisi Jumalaga. Üllataval kombel ei mainita seda Piiblis nii sageli kui Petlemma, Siilost või Sekemi (Samaaria) linnu, ehkki selle tähtsus pole väiksem. Alates esimesest lepingust, mille Jumal sõlmis juudi rahvaga, on kõigi Piiblis olevate kuningate ja valitsejate kaudu jäänud Hebron mälestuseks sellest, et Jumala suveräänne plaan töötab.

Vähestest inimestest, keda Jumal kutsus avalikult oma sõpradeks, kästi kahel – Aabrahamil ja Taavetil – teatud eluperioodil kolida Hebronisse.

Aabraham läks lahku oma vennapojast Lotist pärast seda, kui lasi tal asuda elama kaunisse Jordani orgu. Jumal käskis Aabrahamil mitte kaotada lootust, sest Ta tahtis talle usaldada kogu maa, kaasa arvatud Hebroni. Paljude põlvkondade jooksul, kui Taavet leinas kuningas Sauli ja Sauli poega Joonatani surma, küsis noor kuningas Issandalt (2. Saamueli 2: 1), kuhu ta peaks minema, ja Jumal ütles talle konkreetselt: Hebronisse.

Aabraham rändas pärast viljakat Jordani orgu kuivale maale ja Taavet oli kurvastuses pärast seda, kui Iisraeli esimene kuningas lahingus hukkus. Andes neile Hebroni, mis polnud kummagi lõppeesmärk, palus Jumal, et nad selles protsessis Teda usaldaksid.

Pärandiga linn

Juudi Hebroni linnas valitseb ajalooline õhkkond, mis ulatub tagasi kirjutatud ajaloo algusesse. Võite sõna otseses mõttes kõndida läbi aegade, sest leiate siit kihi igast ajastust.

Hebron saavutas kuulsuse Iisraeli esivanemate matmispaigana, mis muutis selle rahvuse päritolu monumendiks.

Heebrea keeles patriarhide koopa מְעָרַת הַמַּכְפֵּלָה (Mearat haMahpela) ostis Aabraham algselt pere omandiks. Aastaid hiljem maeti siia Iisraeli isad ja emad: Aabraham ja Saara, Iisak ja Rebeka ning Jaakob ja Lea (Jaakobi teine ​​naine, noorelt surnud Raahel maeti Petlemma lähedusse).

Praegu domineerib seal ainus säilinud ehitis, mis pärineb teisest templist, mis on muljetavaldavaks näiteks Heroodese ajastu arhitektuurist. Kuid need kiviplokid on vaid väline osa.

Kui riskite ja sisenete hoonesse, siis leiate sealt sünagoogi. Abraham Avinu (heebrea Avinu – “meie isa”) juudi kogukonna usuelu on koondunud patriarhide koopa ümber. Jätkates oma ajaloolist jalutuskäiku läbi Hebroni, võite vabalt külastada ka lähedal asuvat armast naabruskonda.

Hebroni piiblilugu asub keset tänapäevaseid probleeme, nii et saate sõna otseses mõttes astuda välja iidsetest pühakodadest kaasaegsesse linna ellu.

Tänapäeval jõuab Hebron pealkirjadesse alles siis, kui suhteliselt väikese juudi kogukonna ja moslemi enamuse vahel tekivad pinged. Kahe rühma pingeline suhe lõhestab linna. Kuid igapäevases õhkkonnas valitseb rahulikkus.

Teine oluline koht linnas on mäe tipp Patriarhide Haua kõrval – see on kuningas Taaveti isa Jesse ja vanavanaema Ruti matmispaik.

Taaveti aeg Hebronis oli oluline osa kogu Iisraeli rahva ja tema isikliku tuleviku ettevalmistamises, kuna paljud tema lapsed sündisid siin.

See perekondlik pärand rõhutab Hebroni tähtsust Iisraeli ajaloos. Seitse ja pool aastat kestnud Hebroni perioodi Taaveti elus iseloomustasid raskused. Esiteks jagunesid Iisraeli hõimud endiselt: ühed toetasid kuningas Sauli perekonda, teised – uue noore kuninga tõusu. Kuid Hebroni periood oli vajalik lähtekivi Taaveti kuningatroonile astumisel.

Kuninga vääriline linn

Nagu varem öeldud, kolis Taavet Hebronisse Jumala selgel käsul. Ta teadis, et kuningas Saul on surnud, ja temast peaks saama ennustatud järgmine kuningas, kuid imekombel ei loksunud kõik ühe korraga paika.

Nii otsustas Taavet kuuletuda Jumala häälele ja oodata kannatlikult enne järgmise sammu astumist.

Sel ajal oli Iisraelis segadus ja ta tõepoolest vajas ühtsust. Rahva ühendamiseks ja lubatud kuninga vastuvõtmiseks kulus veel seitse aastat. Aeg Hebronis oli alistumise, kuulekuse ja mõõtmatu alandlikkuse aeg. Lõpuks saabus läbimurre.

2. Kuningate raamatust loeme: Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: „Vaata, me oleme sinu luu ja liha. Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!”.

Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ja kuningas Taavet sõlmis nendega Hebronis Issanda ees lepingu; ja nad võidsid Taaveti kogu Iisraeli kuningaks. Taavet oli valitsemist alustades kolmkümmend aastat vana ja valitses nelikümmend aastat. “ (2. Kuningate 5: 1–4)

Taaveti võidmine kuninga ametisse toimus varsti pärast Jeruusalemma vallutamist. Pärast ooteaega kiirenes Taaveti elus kõik. Ta võttis taas vilistidelt võimu ja kolis Iisraeli pealinna Jeruusalemma. Algas uus ajastu.

Hebronist Jeruusalemma

Nii nagu Taaveti elu ei olnud ilma väljakutseteta ja nõudis visadust, oli ka tema kaasaegsete järeltulijate elu. Sajandite jooksul on juudi rahvas seisnud silmitsi mitmesuguste ähvarduste, tagakiusamiste ja väljakutsetega.

Kuid nii nagu Taaveti kuningriik loodi ja ta suutis Jeruusalemma kolida, tunnustati ka Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järglasi ning Iisrael sündis uuesti.

Hebron ei ole säilitanud pealinna staatust, kuid selle tähtsus on Iisraeli ajalukku igaveseks kinnistunud. Väljakutse ja lubaduse kohana tuletab see meile meelde, et peame jätkama, sest Jumala suveräänne plaan töötab.


Autor – firm.org.il

Allikas: https://ieshua.org/do-ierusalima-byl-hevron-pervaya-stolitsa-tsarya-davida.htm

Christoph Columbus ja Jeruusalemm

Võib-olla ei suuda Christoph Columbus kaotada oma tingimusteta kangelase staatust, kuid mõned uurijate järeldused võivad olla tehtud uisapäisa. .....

Mida saavad makabeid meile sukkoti kohta õpetada?

Kas olete kunagi mõelnud, miks hanukast sai teine ​​Sukkot? Teises Makkabite raamatus on kirjutatud, et makabeid ja Iisraeli .....