Muidugi on palju leina. Linnad hävitatakse. Hukkus tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi. Nad on lihtsalt tapetud. Hirm on kõikjal. Panna tuumapomm plahvatama või mitte. Kujutage ette globaalset õudusunenägu!
Kuid need on kõik pisiasjad. Jah, see on kõrvalmõju ja infomüra. Peamine, mille nimel kõike alustati, oli see, et maailm temast räägiks.
Tema tervist kommenteerib kogu infoarmee hommikust õhtuni. Arutatakse tema unistusi. Üritatakse panna diagnoosi. Mõned julgesid esitada radikaalse küsimuse : kes ta on?
Teised pakuvad ravi. Nad pakuvad võimalusi maailma lunastamiseks rahu nimel. Kõik võimud helistavad talle ja paluvad tal surmav operatsioon peatada.
Verejanulisest naudingust vaimustunud venelased nõuavad kõigi võimalikult kiiret tapmist. Õigeusu kirik õnnistab lõputu paastu ja palvetega surmavaid tegusid õigeusklike tapmiseks. Nende verejanuline jumal on täitmatu. Ta on näljane. Ta ei vaja ainult Ukrainat. Ta tahab kogu maailma. Tundub, et miljonite riigi elanike kinnisideeks on kirg kohe minna, keegi ei tea kuhu ja tappa kõik, keegi ei tea kes ja keegi ei tea, milleks.
Ta peitis end punkrisse. Ta on õnnelik. Ta teab, et varsti tuleb tema ots. Peale maiseid kuritegusid ootab teda kohtumõistmine ja põrgu igavene tuli. Tema hing on juba leekides. Agoonia õhutab hullumeelsust. Ta tunneb suurt lohutust inimeste kannatustest, vangide piinamistest, avalikust ahistamisest, ühesõnaga mõnitamistest. Ja lõputu tuline surmavoog Ukraina linnadel ja küladel.
Iga raketi plahvatus, majade kokkuvarisemine, sureva lapse oigamine, ema nutt, tulekahjud ja plahvatused pakuvad talle väljendamatut naudingut.
Üks korrespondent küsis temalt: “Miks teile seda vaja on?”
Vastus oli lühike ja lihtne: “Ma tahan, et see oleks nii.”
Juri Sipko, RS EKP endine esimees
Allikas: https://ieshua.org/yurij-sipko-on-spryatalsya-v-bunkere-on-znaet-chto-skoro-emu-konets.htm