Kui jälestusväärne inimene annab meile õppetunni julgusest

Kui vastik inimene annab meile julguse õppetunni. Kas olete kunagi lugenud inspireerivat tsitaati inimeselt, kelle uskumusi, moraali või iseloomu te vihkate? See võis olla inimese olemuse sügav mõistmine kelleltki nagu Hiina Kommunistliku Partei esimees Mao Zedong. Või võis see olla Jumalat mõnitava ateisti arendav mõte.

Selliseid tsitaate lugedes jätavad need segased tunded. Sulle meeldib tsitaat ise. Sulle ei meeldi selle tsitaadi allikas. Kuidas sa oma reaktsiooniga toime tuled?

Mind valdasid sellised vastakad tunded siis, kui lugesin hiljuti üht Nietzsche tsitaati. Ta kirjutas: “See, kes võitleb koletistega, peaks olema ettevaatlik, et ise mitte koletiseks muutuda.”

Olenemata allikast on see suurepärane tsitaat ja suurepärane meeldetuletus, kuid oma kõnedes ma ei ütle: “Nagu Nietzsche kirjutas.” Ma ütleksin: “Nagu isegi Nietzsche tunnistas…”

Seega on tsitaat ise arendav, kuid mitte selle allikas.

Mind valdasid sama vastakad tunded lugedes Adolf Hitleri tsitaati julguse kohta – ja seekord vägagi vastakad – tunded. Hitler? Mida võiks selline jäle inimolend olla võimeline lausuma sellist, mis võiks olla arendav või kasulik? Ükskõik kes peale Hitleri!

Asja teeb hullemaks see, et Hitleri suhtumine oli etteheide paljude inimeste argusele, kes on õigel poolel, kuid keelduvad tagasilöökide kartuses seisukohta võtmast. Kas Hitleri-sugusel deemoniseeritud inimolendil võiks olla meile midagi öelda? Isegi mõte sellest raputab kogu süsteemi.

Ma ei ole suutnud selle tsitaadi autentsust mujal kontrollida, kuid esimest korda kuulsin seda 2008. aasta dokumentaalsarja “Hitleri ihukaitsja” esimest osa vaadates.

Episood algab järgmiste sõnadega: “Adolf Hitler põhjustas 50 miljoni inimese surma.”

Kuigi mõned usuvad, et see arv on veidi väiksem, on see arv igal juhul peaaegu kujuteldamatu. Ja kui palju Hitler tappis vahetult?

Ent vaatamata enam kui 40le mõrvakatsele ei tapetud Hitlerit kunagi mõrvakatse läbi.

Vaatamata oma paranoiale ja ihukaitsjate leegionidele seisis Hitler sageli oma autos ja rõõmustas rahvahulka. Kas poleks turvalisem maha istuda ja olla vähem nähtav?

Dokumentaalsarja kohaselt selgitas Hitler seda järgmiselt:

«Kuna fanaatikute vastu absoluutset kaitset pole, siis pean alati kinni reeglist, et seisan autos püsti. Maailm kuulub julgetele. Kui mõni palgamõrvar tahab mind tulistada või pommiga õhku lasta, siis pole istumine seismisest turvalisem.”

Tahan korrata, et ma ei leidnud selle tsitaadi allikat. Aga kui see on täpne, siis on see tsitaat tõeline etteheide moraalsele arglikkusele ja ometi pärineb see mehelt, kes oli kurjuse ja õeluse kehastus. See puudutab segaste tunnete küsimust tsitaati lugedes.

Hitleri öeldu oli aga tõsi, isegi kui ta elas oma elu valedes. Jah, maailm kuulub julgetele.

Ja tõepoolest: kui palju argpükse oli nende seas, kes maailma muutsid? Ja vastupidi, kui paljud tõhusad juhid on olnud selgrootud?

Kui palju otsustusvõimetuid ja kahtlevaid inimesi on meid inspireerinud? Ja kes tahab järgneda ülemale, kes on hirmu täis?

Nagu kristlik autor C.G. Mackintosh (1820-1896): “Argpüksi süda ei sobi lahingupäevaks, kahtlev vaim ei pea vastu konflikti.”

See on vägagi tõsi!

Issand ütleb Ilmutusraamatus isegi järgmist:

“Ma olen Alfa ja Oomega, algus ja lõpp; janusele annan ma tasuta elava vee allikast. Kes võidab, pärib kõik ja mina olen tema Jumal ja tema on minu poeg. Arglikud ja truudusetud ja alatud ja mõrvarid ja hoorajad ja nõiad ja ebajumalakummardajad ja kõik valetajad, nende saatus on tulest ja väävlist põlevas järves. See on teine ​​surm” (Ilmutuse 21:6–8).

Nagu Kreeka õpetlane Cheslas Speke selgitas: „Kui Ilmutuse 21:8 asetab kartlikud (s.o argpüksid) ja uskmatud tulejärve, siis viitab see kristlastele, kes tagakiusamise ajal kannatuste kartuses loobusid oma usust. See on tavaline juhtum, kui inimlik julgus ja argus saavad surma ees ilmsiks.”

Need meist, kes hindavad mugavust julguse ja veendumuse asemel, ei noomi Piibel ainult algusest lõpuni. Ja mitte ainult nende aegade suured juhid ei tee meile etteheiteid, eriti need, kes andsid selle eesmärgi nimel oma elu. Meid noomib ka üks kohutavamaid inimesi, kes eales maa peal elanud.

Ja see on tõesti kainestav.

Postitas Michael Brown / askdrbrown.org

Allikas: https://ieshua.org/kogda-omerzitelnyj-chelovek-dayot-nam-urok-muzhestva.htm