Väike poiss pani soojad riided selga ja ütles siis isale: ′′Okei issi, ma olen valmis.”
Tema isa, kes oli pastor, küsis: “Milleks valmis?”
′′Isa, on aeg minna õue ja jagada meie lehekesi.”
Isa vastas: “Pojake, õues on väga külm ja vihma sajab.”
Laps vaatas üllatunult isale otsa ja ütles: ′′Aga, isa, inimesed tahavad Jumalast teada ka vihmastel päevadel.”
Isa vastas: “Pojake, ma ei lähe sellise ilmaga välja!”
Laps vastas kurvalt: “Isa, kas ma üksi võin minna? Palun!”
Isa võttis veidi hoogu maha ja ütles siis: ′′Hästi poeg, eks mine! Siin on flaierid, aga ole ettevaatlik!”
′′Aitäh, isa!”
Ja poeg läks vihmaga õue.
11-aastane teismeline jalutas läbi kõik külatänavad, jagades infolehti inimestele, keda ta nägi.
Pärast kahe tunnist vihma ja külma ilmaga käimist, kui tal oli veel viimane flaier käes, peatus poiss tänava nurgal, et näha, kas on veel kedagi, kellele anda infolehte, kuid tänavad olid täiesti tühjad. Seejärel pöördus ta esimese maja poole, mida nägi, lähenes välisuksele, helistas mitu korda kella ja ootas, aga kedagi ei tulnud välja.
Lõpuks poiss pöördus ümber, et lahkuda, kuid miski peatas teda. Laps tuli tagasi ukse taha ja hakkas uksekella helistama ja viimaks rusikatega uksele taguma. Ta jäi ootama.
Lõpuks avati ettevaatlikult uks.
Väga kurva pilguga daam tuli välja ja küsis õrnalt: ′′Mida ma saan sinu heaks teha, pojake?”
Säravate silmade ja rõõmsa naeratusega ütles laps: ′′Proua, vabandage, aga ma tahan Teile lihtsalt öelda, et Jumal armastab Teid ja ma tulin Teile andma oma viimaste flaierit, mis räägib Teile Jumalast ja Tema suurest armastusest.”
Poiss andis prouale flaieri.
“Aitäh, pojake” ütles leedi ja võttis flaieri vastu.
Järgmise pühapäeva hommikul oli pastor kantslis kõnelemas. Kui teenistus algas, küsis ta: ′′Kas kellelgi on tunnistust või midagi, mida soovite teistega jagada?”
Kiriku tagareas tõusis püsti eakas naine. Kui ta rääkima hakkas, läksid tal silmad märjaks: ′′Keegi siin kirikus ei tunne mind. Ma pole kunagi siin olnud, eelmisel pühapäeval ma polnud isegi kristlane. Mu abikaasa suri mõni aeg tagasi, jättes mind üksi siia maailma. Eelmine pühapäev oli eriti külm ja vihmane. Olin väga kurb ja mõtlesin, et mul pole enam mingit lootust ja ma ei tahtnud enam elada.
Siis võtsin tooli ja köie ning läksin üles oma maja pööningule. Sidusin ühe köieotsa katusereelingu külge; siis ronisin toolile ja sidusin köie teise otsa ümber kaela.
Siis tõusin toolile. Seisin toolil nii üksildaselt ja murtud südamega ning olin valmis toolilt maha hüppama, kui järsku kuulsin, kuidas keegi uksele klopib. Mõtlesin, et ootan pisut, ehk läheb ära.
Nii ma ootasin ja ootasin, aga koputus uksele muutus iga korraga valjemaks ja valjemaks. See muutus nii valjuks, et ma ei suutnud seda enam välja kannatada.
Mõtlesin, et kes see küll olla võiks? Keegi pole kunagi mu ukse taha tulnud ega mind külastanud.
Võtsin köie kaelast ära ja tulin ukse taha, kui uksekell ikka veel helises ja uksele koputati.
Kui ma ukse avasin, siis ei suutnud ma oma silmi uskuda, seal seisis säravate silmadega poisike.
Tal oli selline naeratus, oh, ma ei suuda seda kirjeldada! Sõnad, mis ta ütles, panid mu südame põksuma: “Leedi, ma tahan Teile öelda, et Jumal tõesti armastab Teid”. Kui see väike ingel ära läks, panin ukse kinni ja lugesin flaieri iga sõna läbi.
Siis läksin pööningule tooli ja köit eemaldama. Ma ei vajanud neid enam. Nagu näete. Olen nüüd õnnelik Suure Jumala laps.
Täna siis tulin sellesse kirikusse isiklikult tänama seda väikest Jumala inglit, kes just õigel ajal tuli ja tegelikult päästis minu elu hukatusest. Nüüd olen Suure Kuninga laps ja mu süda on nii rõõmus!”
Kõik, kes olid kirikus, nutsid.
Pastor tuli kantslist alla esimesele pingile, kus see väike ingel istus; võttis oma pojakese sülle ja nuttis ohjeldamatult.
Sina, kes Sa seda lugesid, anna see sõnum teistele edasi. Pea meeles, et Jumala sõnum võib mängida kellegi elus suurt rolli, ära karda seda jagada.
Vennad ja õed, las need postitused Jumala Sõna kohta levivad edasi. Jaga neid sõpradega, et head uudised Päästmisest Issandas Jeesuses Kristuses jõuaksid kõigini. Jumal õnnistagu teid kõiki!
Taimi Ploompuu.
"Õnnelik," mõtles eduka kohvikuteketi omanik, vaadates laua taha istunud kuulsat näitlejannat. "Kaunitar, näeb välja nagu miljon dollarit. Ainsaks .....
Ja nägi, vabandage väljenduse eest, avalikku WC-d– eraldi hoonet kahe sissepääsuga. Iga ukse kohal oli kiri: "Naistele sissepääs .....
„Täna oli raske päev,“ ütles Puhh. Selle peale järgnes hetk vaikust. „Kas sa tahad sellest rääkida?“ küsis Notsu. „Ei,“ vastas .....
See lugu juhtus Londonis kui tolleaegne kuulus misjonär Roland Hill (1744 - 1833) valmistus jõulude ajal jutlustama. Kogu .....