“Ma armastasin Jaakobit, aga ma vihkasin Eesavit”: heebrea keelne sõna “vihkamine”

Kuidas saame leppida Jumalaga, kes ütleb, et Ta on armastus, kuid ütleb ka, et vihkab kedagi? Kõlab mõeldamatult, et Jumal Isa võib oma südame kellegi vastu pöörata. Me näeme seda konflikti Malaki esimeses peatükis:

„Ennustus. Issanda sõna Iisraelile Malaki kaudu: “Mina olen teid armastanud” ütleb Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas sa meid oled armastanud?” “Kas Eesav ei olnud Jaakobi vend?” ütleb Issand. Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin; ma tegin ta mäestiku lagedaks ja jätsin ta pärisosa kõrbe šaakalitele…” (Malaki 1:1-3).

Malaki raamatus mainib Jumal Jaakobit ja Eesavit, kahte venda, Iisaki poegi. Jumala tunded nende kahe venna vastu tunduvad üsna erinevad. Selle lõigu ja “vihkamise” tähenduse mõistmiseks peame pöörduma iidse heebrea keele poole.

Sõnamoodustus vanas heebrea keeles.

Vana heebrea keel on ainulaadne selle mõtte poolest, mis on pandud selle tähtedesse ja sõnadesse. Sajandeid enne tänapäeval kasutusel oleva heebrea ruudukujulise kirja väljakujunemist sai heebrea kirjakeel alguse piltkirjast. See kiri kasutas tähtedena vorme ja pilte ning igal tähel oli oma tähendus.

Kuna need tähed moodustasid tüvisõnad, sisaldub nende tähtede tähendus sageli tüvisõnades, mida nad tähistavad. Seega on tüvisõna tähendus seotud mis tahes sellest tüvest tuletatud sõnade tähendusega.

Kuigi teadlased tunnistavad, et nad ei saa sellest palju aru, ei edasta ükski teine ​​keel maailmas sel viisil teavet. See on nii ainulaadne! Ja see on kahe kolmandiku Piibli algkeel.

Vihkamine versus armastus

Tänapäeval on meie läänelik nägemus vihkamisest kooskõlas Merriam-Websteri sõnastiku definitsiooniga. Vihkamist defineeritakse kui väga tugevat vastumeelsustunnet ja vaenulikkust.

Heebrea keelne sõna vihkamiseks

Kuid vana heebrea keel soovitab midagi muud.

Heebrea keelne sõna, mida sageli tõlgitakse kui “viha”, on שָׂנֵא/sane. Iidsed piktograafilised tähed “sane” kohta on okas ja seeme. Vana-heebrea leksikon selgitab seda järgmiselt:

«See piktogramm on pilt okkast ja siis pilt seemnest. Koos toodavad nad “okka-seemne”. Türnpuu (väikeste teravate okastega taim) paneb inimese selle vältimiseks temast ära pöörduma” (“The Ancient Hebrew Lexicon of the Bible”, autor Jeff A. Benner. ISBN 1-58939-776-2).

Vihkamine on valu vältimine

Piibli aegadel kasutati türnpuud tarana, et kaitsta karja kiskjate eest ja seda kasutati isegi relvana. Idee seisnes selles, et okkad teevad haiget ja valu paneb vältima seda, mis seda põhjustab. Okkad lõid kilbi ja kaitseheki.

Kui mõnikord esinevad tugevad emotsioonid, siis iidsete juutide nägemus vihkamisest tähendas pigem seda, et keegi saab armastuse tõttu haiget või haavata. Avanemine armastusele tähendaks valule avanemist. Seega tähendas vihkamine sellest valuallikast eemale hoidmist. Seda näeme Iisaki vastuses Abimelekile:

Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga. Aga Iisak ütles neile: “Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!” (1. Moosese 26:26-27).

Vihkamine ei seisnenud niivõrd tugevas vastasseisus ja valu tekitamises, vaid pigem valikus vältida füüsilist ja emotsionaalset valu.

Jumala iseloom

See arusaam võib otseselt mõjutada meie nägemust Jumala iseloomust. Kui jah, siis vaadake paari kuulsat pühakirjakohta täiesti uuel viisil:

„Issand [Jumal] nägi, et Lea oli armastamatu [שְׂנוּאָה/senua – vihatud], ja avas ta üsa, aga Raahel oli viljatu” (1. Moosese 29:31).
Mõned tõlked kasutavad siin sõna “vihatud” asemel sõna “armastuseta”. Pühakirjas pole midagi, mis viitaks sellele, et Jaakob oleks tema vastu olnud agressiivne. Selle põhjal, mida lugeda saame, hoidus ta Least enamasti eemale. Võib-olla oli see tingitud tema kirest Raaheli vastu. Või võib-olla sellest, et Lea meenutas talle Laabani pettust (1. Moosese 29:21–25).

Võib-olla vältis Jaakob Lead, sest nende suhe oli pehmelt öeldes raske. Kuid kaastundest Lea vastu, nähes tema pidevat ära põlgamist, annab Jumal talle lapsed.

„Ma armastasin Jaakobit, aga vihkasin Eesavit” (Malakia 1:2-3; Roomlastele 9:13).
Eesav on ainuke inimene, keda väidetavalt Jumal vihkas. Kas võib juhtuda, et Issand sai nii haiget, et Eesav hülgas tema väärtusliku sünnipärase kingituse mingi hautise tõttu, et Jumal tahtis Eesavist eemale hoida?

Siin on sündmustel väga konkreetne järjekord. Jumal ei lükanud Eesavit tagasi, pigem lükkas Eesav tagasi Jumala plaani. See põhjustas Isale suurt valu. Selles kontekstis näitab see pigem Jumala murtud südant kui Tema viha sõnakuulmatuse pärast.

Armasta oma vaenlasi

Jumala iseloom ei erine meie kogemustest ja Ta ei ole vihane ühegi meie mõtlematu ja sõnakuulmatu teo peale. Pigem on Ta „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (2. Moosese 34:6). Kui tunneme valu, tahame lahkuda; oleme loodud Tema näo järgi. Kuid Jeesus kutsub meid armastama neid, kes meile haiget teevad. Vältimise (vihkamise) asemel pöörduge tagasi armastusse.

„Aga teile, kes kuulete, ma ütlen: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad” (Luuka 6:27).

Autor – Doug Hershey / https://firmisrael.org/learn/jacob-loved-esau-hated-hebrew-word-hate/

Allikas: https://ieshua.org/ya-vozlyubil-iakova-a-isava-voznenavidel-evrejskoe-slovo-dlya-nenavisti.htm

Ärge laske vihkamisel oma südant vallutada

Praegu toimub palju kohutavaid asju. Deemonid lihtsalt rebivad mõned inimesed katki ja teevad nende kaudu mõeldamatuid asju. Ja .....

Kristlasi peetakse sallimatuteks vihkajateks: mis on selles uut?

Keset viimaste aastate kõrge oktaanarvuga kultuurisõdu – eriti arutelu homoseksuaalsete abielude üle – on evangeelseid kristlasi sildistatud kõige .....

Kust tuleb vihkamine ühiskonnas?

Piibel annab teada, et saatan vihkab Jumalat, vihkab inimest ja kogu Jumala loodut. Tema ainus eesmärk on lahutus, .....

Andreas Patz: kristlased ja vihkamise äärmuslik vorm

Maailm ei ole enam kindlasti endine. Peame selles elamiseks kuidagi kohanema. See on muutunud teistsuguseks. Peamine ülesanne on .....

Kuidas lõpetada keelepeks

Mõnikord tundub, et käsitleme patuprobleemi kirikus samamoodi nagu valitsus terrorismi probleemi: sellest on peaaegu võimatu täielikult lahti saada, .....

Keera teine ​​põsk? Kas patsifism on õige?

On tehtud ettepanekuid, et Iisrael peaks "teise põse keerama" ja mitte reageerima 7. oktoobri julmustele edasise vägivallaga. Idee .....

Kuidas peaksime reageerima, kui vaimulikud juhid langevad?

Kui Te olete Piiblit lugenud, siis teate, et vaimulikud juhid võivad langeda. Ja inimloomust teades saab selgeks, et .....

Minu vastus Nebraskast kirjutanud moslemi valedele Palestiina ja Iisraeli kohta

Minu vastus Nebraskas elava moslemi VALELE, et Iisrael on muutnud Gaza sektori vanglaks. Tegelikult tegi seda 1948. aastal .....